|
Neumannova pole reegel ega erand
 Jaan Jürine
Tðehhitari Katerina Neumannova edukas lapsepuhkuselt naasmine Ramsau MK-etapil, kus ta võitis üllatavalt kindlalt 10 km vabatehnikas sõidu, tekitas rohkesti furoori. Spordilugu kinnitab, et Neumannova pole reegel ega erand.
Üks alistatutest, Kristina Šmigun, viskas Ramsaus nalja: “Hakka või sünnitama, et suusatamises edukas olla. Neumannovaga ei osanud kuidagi arvestada.” Ka tšehhi treenerid olid Neumannova viis ja pool kuud pärast sünnitust tehtud avastardi puhul valmis läbikukkumiseks. Eduks hoopis vähem.
Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma näib andvat objektiivse hinnangu, kui ta ei nõustu Neumannova saavutust lahterdama. “Tubli naine kindlasti. Kuid ma ei söanda kinnitada, et emaks saamine aitab tõsta sportlikku saavutusvõimet.”
Ettevaatlikuks jääb ka Eesti tuntumaid spordiarste, TPÜ professor Rein Jalak. Siiski on mõlemad tohtrid kursis teooriaga, mis kinnitab, et emaks saamine aitab. “Nii väidetakse, aga reegliga pole kindlasti tegemist. Juba sellepärast, et vastupidistest näidetest ei kõnelda,” pakub Jalak. Nii ongi: venelanna Julia Tšepalova sünnitas varem kui Neumannova, kuid pole seni edu saavutanud.
Tõestust pole
“Teadusuuringud üheselt sünnituse positiivset mõju sünnitusjärgsele töövõimele ei kinnita. Üksikutes töödes on midagi tõestada püütud, kuid tulemused on pigem vastandlikud. Endises Saksa DV-s isegi kuritarvitati organismi rasedusaegsete hormonaalsete nihetega ilmnenud töövõime tõusu. Kindlasti on rohkem näiteid, kus naised on pidanud pärast sünnitust tippspordi üldse lõpetama. Kas siis kehakaalu tõusu, ägenenud seljavalude, vaagnavöötme lihaste nõrkuse, kõige sagedamini aga motivatsiooni puudumise tõttu,” leiab Jalak.
Kiudma peab võimalikuks, et Neumannova puhul oli tegemist asjaolude õnneliku kokkusattumisega. “Talle võis istuda Ramsau raja profiil. Rängemate tõusude korral võinuks tulemus olla teine. Vaevalt sünnitus Neumannova seisundit parandas, see pidi tal juba enne rasedust suurepärane olema.”
Sünnitus värskendab
Emaks saanud ja edukad naissportlased on praktikuina sageli teist meelt. Hollandi kergejõustikutäht Fanny Blankers-Koen on olnud nende eestkõneleja. Olemata vallalisena spordis edukas, hakkas ta maailmarekordeid püstitama pärast esimese lapse sündi. Kahe lapse emana võitis ta Londoni olümpiamängudel kolmekümneselt neli kuldmedalit ja oli veendunud, et nimelt sünnitused vabastasid ta võimed.
“Leitakse, et sünnitus toob sportivale naisele raskusi ja muret. See pole üldse nii. Minu mõlemad sünnitused värskendasid mind ja motiveerisid spordis väga tugevalt,” toetab Iirimaa kestvusjooksja Sonia O’Sullivan.
Suusatamises pole Neumannova ainus, kes lapsepuhkuselt edukalt tagasi tuli. Meenutame Jelena Välbet või teisi venelannasid Olga Danilovat ja Larissa Lazutinat. Ometi ei tõesta need juhtumid midagi. Sest nagu öeldud, leidub teistsuguseidki näiteid, mida ei tõtata võimendama.
Neumannova ise ei tee endale asjast üldse muret. “Ma ei tunne mingeid pingeid, sport pole praegu elus peamine,” ütles ta Eesti Päevalehele Ramsaus.
|
Uudised
VE: Neumannova, Katerina – tippsuusataja
(23.12.2003)
Neumannova pole reegel ega erand
Jaan Jürine
Tðehhitari Katerina Neumannova edukas lapsepuhkuselt naasmine Ramsau MK-etapil, kus ta võitis üllatavalt kindlalt 10 km vabatehnikas sõidu, tekitas rohkesti furoori. Spordilugu kinnitab, et Neumannova pole reegel ega erand.
Üks alistatutest, Kristina Šmigun, viskas Ramsaus nalja: “Hakka või sünnitama, et suusatamises edukas olla. Neumannovaga ei osanud kuidagi arvestada.” Ka tšehhi treenerid olid Neumannova viis ja pool kuud pärast sünnitust tehtud avastardi puhul valmis läbikukkumiseks. Eduks hoopis vähem.
Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma näib andvat objektiivse hinnangu, kui ta ei nõustu Neumannova saavutust lahterdama. “Tubli naine kindlasti. Kuid ma ei söanda kinnitada, et emaks saamine aitab tõsta sportlikku saavutusvõimet.”
Ettevaatlikuks jääb ka Eesti tuntumaid spordiarste, TPÜ professor Rein Jalak. Siiski on mõlemad tohtrid kursis teooriaga, mis kinnitab, et emaks saamine aitab. “Nii väidetakse, aga reegliga pole kindlasti tegemist. Juba sellepärast, et vastupidistest näidetest ei kõnelda,” pakub Jalak. Nii ongi: venelanna Julia Tšepalova sünnitas varem kui Neumannova, kuid pole seni edu saavutanud.
Tõestust pole
“Teadusuuringud üheselt sünnituse positiivset mõju sünnitusjärgsele töövõimele ei kinnita. Üksikutes töödes on midagi tõestada püütud, kuid tulemused on pigem vastandlikud. Endises Saksa DV-s isegi kuritarvitati organismi rasedusaegsete hormonaalsete nihetega ilmnenud töövõime tõusu. Kindlasti on rohkem näiteid, kus naised on pidanud pärast sünnitust tippspordi üldse lõpetama. Kas siis kehakaalu tõusu, ägenenud seljavalude, vaagnavöötme lihaste nõrkuse, kõige sagedamini aga motivatsiooni puudumise tõttu,” leiab Jalak.
Kiudma peab võimalikuks, et Neumannova puhul oli tegemist asjaolude õnneliku kokkusattumisega. “Talle võis istuda Ramsau raja profiil. Rängemate tõusude korral võinuks tulemus olla teine. Vaevalt sünnitus Neumannova seisundit parandas, see pidi tal juba enne rasedust suurepärane olema.”
Sünnitus värskendab
Emaks saanud ja edukad naissportlased on praktikuina sageli teist meelt. Hollandi kergejõustikutäht Fanny Blankers-Koen on olnud nende eestkõneleja. Olemata vallalisena spordis edukas, hakkas ta maailmarekordeid püstitama pärast esimese lapse sündi. Kahe lapse emana võitis ta Londoni olümpiamängudel kolmekümneselt neli kuldmedalit ja oli veendunud, et nimelt sünnitused vabastasid ta võimed.
“Leitakse, et sünnitus toob sportivale naisele raskusi ja muret. See pole üldse nii. Minu mõlemad sünnitused värskendasid mind ja motiveerisid spordis väga tugevalt,” toetab Iirimaa kestvusjooksja Sonia O’Sullivan.
Suusatamises pole Neumannova ainus, kes lapsepuhkuselt edukalt tagasi tuli. Meenutame Jelena Välbet või teisi venelannasid Olga Danilovat ja Larissa Lazutinat. Ometi ei tõesta need juhtumid midagi. Sest nagu öeldud, leidub teistsuguseidki näiteid, mida ei tõtata võimendama.
Neumannova ise ei tee endale asjast üldse muret. “Ma ei tunne mingeid pingeid, sport pole praegu elus peamine,” ütles ta Eesti Päevalehele Ramsaus.