| Pärast kümneaastast vaheaega saab Narva raekojast taas linnavalitsuse ametlik hoone. Selline võib hoone staatus olla juba 2005. aasta lõpus.
Alles hiljuti tühja ja hüljatuna seisnud Narva raekoja hoone tulevik tõotab rõõmus tulla. Seal on kavas nagu Tallinna raekojaski hakata korraldama ametlikke vastuvõtte ja muid üritusi, ka kultuuriüritusi. Raekotta kolivad ka võimuorganid. Kuid kaugeltki mitte kõik, sest vanas hoones pole palju ruumi.
Pika ajalooga hoone
1671. aastal ehitatud raekojale, mis 1960. aastatel taastati pioneerimajaks, otsustas Narva linnavolikogu nüüd töö- ja esindushoone funktsioonid panna. Selline oli hoone ka enne sõda. Nüüd ühe linnavalitsuse allüksuse bilansis olev maja vajab põhjalikku renoveerimist.
Sõjajärgsel taastamisel oli siseplaneering tehtud laste loomekeskuse vajadusi arvestades. Ruumid ei sobi absoluutselt ametlikeks esindusfunktsioonideks. Ka interjöör on tänapäeva mõistes üsnagi õnnetu.
Viimastel aastatel on ühiskondlikud ja tulundusühingud korduvalt eri tasanditel rääkinud, et Narva raekoja ajaloolise hoone elavdamist takistab linnavalitsuse täpselt formuleeritud seisukoha puudumine.
1995. aastal parandas linn põhjalikult katuse ja uuendas torni metallkatet. Kuna hoonele ei pööratud endiselt vajalikul määral tähelepanu ja keegi sinna ei asunud, tuleb katuse ja pööninguga taas tegelda. Peamised vaenlased – niiskus ja linnud – on puitkonstruktsioonid põhjalikult ära rikkunud.
Ei hotell ega kasiino
Kultuuriüritusi korraldades püüti pehkinud raekojale avalikkuse tähelepanu tõmmata. Nii näiteks toimusid mullu vanalinnapäevad esimest korda just raekojaplatsil. Viimasel aastavahetusel teatasid aga raekoja uue kella löögid ETV vahendusel tervele riigile uue aasta algusest.
Kuid näivale edule vaatamata teatasid teadjad inimesed alati, et ilma edasise arengu kontseptsioonita raekojale elu sisse ei saa.
Nüüd otsustas linnavolikogu anda Narva raekoja pärast lõplikku renoveerimist Narva linnavolikogu ning linnavalitsuse töö- ja esindushooneks. Linnaarengu ja -majandusameti direktori Viktoria Heinmanni arvates on väga tähtis, et linn näitas oma tahet, tänu millele ei tule raekotta ei hotelli ega kasiinot.
Kohaliku omavalitsuse põhimõtteline nõusolek raekoda lõplikult elavdada väljendub selles, et linnavolikogu otsustas tagada projekti omafinantseerimise kümne protsendi, see tähendab ligi 308 000 krooni ulatuses. Ülejäänud 90 protsenti eraldatakse Euroopa fondidest.
Viktoria Heinmann ütles Põhjarannikule, et projekti tingimuste järgi on selle realiseerimise tähtaeg hiljemalt 30. september 2005. Linna raha eraldatakse kaasfinantseerimiseks järgmise aasta eelarvest.
ILJA SMIRNOV
Neljapäev, 15.04.2004
|
Uudised
VE: Narva Raekoda
Alles hiljuti tühja ja hüljatuna seisnud Narva raekoja hoone tulevik tõotab rõõmus tulla. Seal on kavas nagu Tallinna raekojaski hakata korraldama ametlikke vastuvõtte ja muid üritusi, ka kultuuriüritusi. Raekotta kolivad ka võimuorganid. Kuid kaugeltki mitte kõik, sest vanas hoones pole palju ruumi.
Pika ajalooga hoone
1671. aastal ehitatud raekojale, mis 1960. aastatel taastati pioneerimajaks, otsustas Narva linnavolikogu nüüd töö- ja esindushoone funktsioonid panna. Selline oli hoone ka enne sõda. Nüüd ühe linnavalitsuse allüksuse bilansis olev maja vajab põhjalikku renoveerimist.
Sõjajärgsel taastamisel oli siseplaneering tehtud laste loomekeskuse vajadusi arvestades. Ruumid ei sobi absoluutselt ametlikeks esindusfunktsioonideks. Ka interjöör on tänapäeva mõistes üsnagi õnnetu.
Viimastel aastatel on ühiskondlikud ja tulundusühingud korduvalt eri tasanditel rääkinud, et Narva raekoja ajaloolise hoone elavdamist takistab linnavalitsuse täpselt formuleeritud seisukoha puudumine.
1995. aastal parandas linn põhjalikult katuse ja uuendas torni metallkatet. Kuna hoonele ei pööratud endiselt vajalikul määral tähelepanu ja keegi sinna ei asunud, tuleb katuse ja pööninguga taas tegelda. Peamised vaenlased – niiskus ja linnud – on puitkonstruktsioonid põhjalikult ära rikkunud.
Ei hotell ega kasiino
Kultuuriüritusi korraldades püüti pehkinud raekojale avalikkuse tähelepanu tõmmata. Nii näiteks toimusid mullu vanalinnapäevad esimest korda just raekojaplatsil. Viimasel aastavahetusel teatasid aga raekoja uue kella löögid ETV vahendusel tervele riigile uue aasta algusest.
Kuid näivale edule vaatamata teatasid teadjad inimesed alati, et ilma edasise arengu kontseptsioonita raekojale elu sisse ei saa.
Nüüd otsustas linnavolikogu anda Narva raekoja pärast lõplikku renoveerimist Narva linnavolikogu ning linnavalitsuse töö- ja esindushooneks. Linnaarengu ja -majandusameti direktori Viktoria Heinmanni arvates on väga tähtis, et linn näitas oma tahet, tänu millele ei tule raekotta ei hotelli ega kasiinot.
Kohaliku omavalitsuse põhimõtteline nõusolek raekoda lõplikult elavdada väljendub selles, et linnavolikogu otsustas tagada projekti omafinantseerimise kümne protsendi, see tähendab ligi 308 000 krooni ulatuses. Ülejäänud 90 protsenti eraldatakse Euroopa fondidest.
Viktoria Heinmann ütles Põhjarannikule, et projekti tingimuste järgi on selle realiseerimise tähtaeg hiljemalt 30. september 2005. Linna raha eraldatakse kaasfinantseerimiseks järgmise aasta eelarvest.
ILJA SMIRNOV
Neljapäev, 15.04.2004