1897.a. pandi nurgakivi ja 1900.a.-l pühitseti sisse Narva-Jõesuu
Nikolai (Niguliste) kirik, mis algselt oli Vaivara koguduse abikirikuks. Kirikus oli 500 istekohta ja 1903.a. moodustati iseseisev kogudus, mille esimeseks õpetajaks sai J. Jalajas, kes oli siin ametis 1910.a-ni.
1910-1917.a-il oli õpetaja kohal J. Schmidt, talle järgnes kolme aasta jooksul E. Pallon ja tema järel 9 aasta jooksul G. F. Slöör.
1931.a-st kuni kiriku hävimiseni 1944 oli koguduse hingekarjaseks O. Paistik. Kiriku hävimisega likvideerus ka kogudus, mis oli olnud küllaltki suurearvuline. Nii on teada, et 1908.a-l oli hingekirjas 2041 ja 1937 oli jäänud 1006 hinge.
Koguduse taastamine algas 10 aastat tagasi (1992.a.) ja kirikusaal ehitati
endise palvemaja hoonesse, mis ka teisel nelipühal 1993.a. sisse
pühitseti ja sai nimeks Narva-Jõesuu Niguliste Pühavaimu kabel.
Teenistuse viis läbi Peeter Kaldur. 1993.a-l oli koguduse hingekirjas 50 hinge.
Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Narva Jõesuu kirik
1897.a. pandi nurgakivi ja 1900.a.-l pühitseti sisse Narva-Jõesuu
Nikolai (Niguliste) kirik, mis algselt oli Vaivara koguduse abikirikuks. Kirikus oli 500 istekohta ja 1903.a. moodustati iseseisev kogudus, mille esimeseks õpetajaks sai J. Jalajas, kes oli siin ametis 1910.a-ni.
1910-1917.a-il oli õpetaja kohal J. Schmidt, talle järgnes kolme aasta jooksul E. Pallon ja tema järel 9 aasta jooksul G. F. Slöör.
1931.a-st kuni kiriku hävimiseni 1944 oli koguduse hingekarjaseks O. Paistik. Kiriku hävimisega likvideerus ka kogudus, mis oli olnud küllaltki suurearvuline. Nii on teada, et 1908.a-l oli hingekirjas 2041 ja 1937 oli jäänud 1006 hinge.
Koguduse taastamine algas 10 aastat tagasi (1992.a.) ja kirikusaal ehitati
endise palvemaja hoonesse, mis ka teisel nelipühal 1993.a. sisse
pühitseti ja sai nimeks Narva-Jõesuu Niguliste Pühavaimu kabel.
Teenistuse viis läbi Peeter Kaldur. 1993.a-l oli koguduse hingekirjas 50 hinge.
Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.