Narvalane viis arheoloogid küllusliku leiukohani
Tanel Mazur, 07.07.2005
|
Leiud aitavad lähemalt selgitada Narva piirkonna vanemat asustuslugu. Narva elanik Aleksei Arbussov tuli arheoloogide juurde aiamaalt leitud potikildudega ning juhtis nad põnevate leidudeni.
Tartu ülikooli dotsendi Aivar Kriiska sõnul on Kudrukülas tegemist äärmiselt rohkearvulise leiumaterjaliga, mis võib tulevikus tuua selgust Narva ja Narva-Jõesuu vahelise ala vanemale asustusloole.
Arheoloogid kogusid tunni jooksul pinnaleidudena ligi 100 keraamikafragmeti. Leidude hulgas ei puudunud ka kiviajale iseloomulikud tulekivist tööriistad ja kalaluud. Kriiska esialgsel hinnangul võiks asulakoha dateerida umbes 4000.–2000. aastasse eKr.
“Senistel kaevamistel on selgunud asustusmustri loogika. On olnud ka kummalisi juhuleide ja arvan, et uus asulakoht Kudrukülas annab piisavalt materjali üldpildi korrigeerimiseks,” sõnas Kriiska. Ulatuslikum pinnaleidude kogumine on lei- tud asulakohal plaanis teha sügisel.
Palju leide ka Riigikülas
Kriiska on tänavu Narvas ja selle ümbruses ametis kokku kolme eri ettevõtmisega: päästekaevamised Narva Raekoja platsil, kuhu juba sügisel hakatakse ehitama Tartu ülikooli Narva kolledÏi uut hoonet, siis teaduskaevamised ühes Riigiküla asulakohas ning eksperimetaalarheoloogia valdkonda kuuluv keraamikalaager Narva muuseumi õuel, kus valmistatakse iidsete meetoditega kiviajale omaseid savinõusid.
Narva ja Narva-Jõesuu vahele jäävast Riigikülast on läbi aegade leitud hulganisti kiviaja asulakohti. Aivar Kriiska jaoks ei ole see uus leiukoht, sest juba tema diplomitöö 1992. aastast keskendus neist paigust leitud keraamikale. Kokku on asulakohti seni leitud 15, sellel suvel jätkati 14. asulakoha uurimist.
“Tegemist on tüüpilise nöörkeraamika asulakohaga, mis leitud 1996. aastal. Esimest korda kaevasin siin kaks aastat hiljem,” selgitas Kriiska. Vaatamata eelmise kaevandi väikestele mõõt-metele leiti toona sealt ligi 2000 savinõukildu.
Praegu peetakse Baltikumi suurimaks nöörkeraamika asulakohaks Nidat Leedus, kust on leitud 4000 ruutmeetrilt kokku 10 000 savinõukildu. Arvestades kaevandi mõõtmete ja leidude arvu suhet on Riigikülal potentsiaal saada suurimaks omasuguste seas. Seniste dateeringute järgi julgeb Kriiska paigutada selle perioodi u 2500. aastasse eKr.
Uutel kaevamistel on asulakohalt leitud ka dateerimiseks olulist materjali.
|
| Eesti Päevaleht |
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Narva asustuslugu täpsemaks
Narvalane viis arheoloogid küllusliku leiukohani
Tanel Mazur, 07.07.2005
Leiud aitavad lähemalt selgitada Narva piirkonna vanemat asustuslugu. Narva elanik Aleksei Arbussov tuli arheoloogide juurde aiamaalt leitud potikildudega ning juhtis nad põnevate leidudeni.
Tartu ülikooli dotsendi Aivar Kriiska sõnul on Kudrukülas tegemist äärmiselt rohkearvulise leiumaterjaliga, mis võib tulevikus tuua selgust Narva ja Narva-Jõesuu vahelise ala vanemale asustusloole.
Arheoloogid kogusid tunni jooksul pinnaleidudena ligi 100 keraamikafragmeti. Leidude hulgas ei puudunud ka kiviajale iseloomulikud tulekivist tööriistad ja kalaluud. Kriiska esialgsel hinnangul võiks asulakoha dateerida umbes 4000.–2000. aastasse eKr.
“Senistel kaevamistel on selgunud asustusmustri loogika. On olnud ka kummalisi juhuleide ja arvan, et uus asulakoht Kudrukülas annab piisavalt materjali üldpildi korrigeerimiseks,” sõnas Kriiska. Ulatuslikum pinnaleidude kogumine on lei- tud asulakohal plaanis teha sügisel.
Palju leide ka Riigikülas
Kriiska on tänavu Narvas ja selle ümbruses ametis kokku kolme eri ettevõtmisega: päästekaevamised Narva Raekoja platsil, kuhu juba sügisel hakatakse ehitama Tartu ülikooli Narva kolledÏi uut hoonet, siis teaduskaevamised ühes Riigiküla asulakohas ning eksperimetaalarheoloogia valdkonda kuuluv keraamikalaager Narva muuseumi õuel, kus valmistatakse iidsete meetoditega kiviajale omaseid savinõusid.
Narva ja Narva-Jõesuu vahele jäävast Riigikülast on läbi aegade leitud hulganisti kiviaja asulakohti. Aivar Kriiska jaoks ei ole see uus leiukoht, sest juba tema diplomitöö 1992. aastast keskendus neist paigust leitud keraamikale. Kokku on asulakohti seni leitud 15, sellel suvel jätkati 14. asulakoha uurimist.
“Tegemist on tüüpilise nöörkeraamika asulakohaga, mis leitud 1996. aastal. Esimest korda kaevasin siin kaks aastat hiljem,” selgitas Kriiska. Vaatamata eelmise kaevandi väikestele mõõt-metele leiti toona sealt ligi 2000 savinõukildu.
Praegu peetakse Baltikumi suurimaks nöörkeraamika asulakohaks Nidat Leedus, kust on leitud 4000 ruutmeetrilt kokku 10 000 savinõukildu. Arvestades kaevandi mõõtmete ja leidude arvu suhet on Riigikülal potentsiaal saada suurimaks omasuguste seas. Seniste dateeringute järgi julgeb Kriiska paigutada selle perioodi u 2500. aastasse eKr.
Uutel kaevamistel on asulakohalt leitud ka dateerimiseks olulist materjali.