| |
|
 |
Tallinna Reaalkooli 11. klassis õppiv Sophie Dragunevitð pärineb küll venekeelsest perekonnast, kuid enda sõnul Venemaaga hingesugulust ei tunne. |
|
Eesti kool võib võtta vene lapselt rahvustunde
18.11.2004 00:01Agnes Kuus
Eesti koolis õppiv vene laps võib kaotada oma rahvusliku identiteedi, kardab venekeelsest perekonnast pärit laste eesti koolis õppimist uurinud sotsioloog Jevgeni Kolikov.
Sophie Dragunevitð on üks mõnest tuhandest eestikeelses koolis õppivast, kuid venekeelsest perekonnast pärinevast noorest. Praegu 11. klassis käiv tüdruk on Tallinna Reaalkoolis käinud esimesest klassist alates.
Dragunevitð meenutab, et esimene aasta oligi kõige raskem. Hiljem on ta hakkama saanud võrdselt oma eestlastest klassikaaslastega. Eestikeelse kooli kasuks otsustas tüdruku ema. Enne kooli käis ta ka eestikeelses lasteaias.
Rahvuse küsimus
«Emal on selline arvamus, et kui me elame Eestis, siis peame ka selle riigi keelt oskama,» selgitab Dragunevitð, lisades, et kahe keele oskamine lihtsustab hiljem ka teiste omandamist.
Vene ja eesti keelt vabalt valdav Dragunevitð õpib lisaks prantsuse, hispaania ja saksa keelt. Tüdruku sõnul ongi keeled tema lemmikained. Väljaspool kooli suhtleb ta peamiselt eestlastega. «Ma ei tunne hingesugulust Venemaaga, pigem tunnen end eurooplasena,» leiab ta.
Venekeelsest perekonnast pärit ja eestikeelses koolis õppivaid lapsi uurinud sotsioloogi Jevgeni Kolikovi sõnul peab viiendik neist noortest end eestlaseks. Venelasena näeb ennast ligikaudu kolmandik ja 30 protsenti arvab enda kohta, et nad on Eesti venelased. Suur osa vanematest arvas, et nende lapsed tunnevad end eestlase või eurooplasena.
Kolikovi sõnul selgus, et lapsed eestikeelsesse kooli pannud vanemate peamiseks motiiviks on soov, et järglastest saaksid täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.
«Kui aga keelt õpitakse ainult selleks, et saada tulevikus hea töökoht ja olla majanduslikult edukas, kuid ei õpita tundma kohalikke väärtushinnanguid, on tulemuseks inimesed, kes ei ole enam venelased, aga pole ka eestlased,» leidis sotsioloog. Tema hinnangul oleks lahendus kvaliteetses eesti keele õpetamises venekeelses koolis, mis tagaks nii rahvusliku identiteedi säilimise kui mitte-eesti noorte lõimumise siinsesse ühiskonda.
Keeleõpe kultuuri asemel
Tallinna Audentese erakooli direktori Gled-Airiin Saarso sõnul tuleb kooli õppima iga aastaga üha enam mitte-eestlastest õpilasi. Tema hinnangul on mõnevõrra kergem neil, kes alustavad eesti keeles õppimist varem. «Viisime seitse aastat tagasi läbi projekti, kus õpetasime eesti keelt eelkooliealistele venekeelsetele lastele ning praeguseks ei tee neil ja eesti lastel enam vahet,» tõi Saarso näiteks.
Audentese erakooli direktor nentis, et ehkki rahvuslikku kultuuritausta saab venekeelne laps eesti koolis vähem, on see siiski üks paremaid võimalusi integreerumiseks. «Julgen seda soovitada,» tunnistas ta. «Kodus saab oma kultuuri ja pühi ju ikka tähistada.»
Narva eesti gümnaasiumis on venekeelsest perest pärit lapsi vähe. «Rohkem on neid, kelle üks vanem on eestlane,» ütles kooli direktor Luise-Maria Kulbas. Tema kinnitusel on kahe venekeelse vanemaga perede motivatsioon väga suur ja seetõttu on eesti gümnaasiumi sattunud vene lapsed hästi edasi jõudnud ning hiljem ülikooli läinud.
«Mina pean oluliseks seda, et kooli siseõhkkond oleks selline, kus mitte kunagi ei tehta vahet «meie» ja «teie» vahel,» rõhutas Kulbas. «Eristamine on kestnud juba 15 aastat, nüüd on aeg seda muuta, sest milleks me peaksime endale vaenlasi kasvatama.»
Eesti koolis õppivate vene laste identiteediuuringu viis 2002. ja 2003. aastal läbi MTÜ Integratio. Kolikovi sõnul oli tegu vaid pilootprojektiga, sest küsitleti vaid ühe kooli – Tallinna Sõle gümnaasiumi – venekeelsest perekonnast pärinevaid õpilasi. Küsitlusele vastas 56 last ja 29 vanemat. Sotsioloogi sõnul ei saa väikese valimi tõttu siiski lõplikke järeldusi teha.
Kaks aastat tagasi õppis üle riigi eesti koolides 2100 mitte-eesti last.
Vene pere ja eesti kool
• 93% vanematest arvas, et nende otsus on õige.
• 50% lastest vastas, et ei valda vene keelt piisavalt hästi.
• Ligi pooled küsitletud vanematest arvasid, et nende lapsed tunnevad ennast eestlastena.
• 40% laste lemmikaineks on kehaline kasvatus.
• 24% peab vastumeelseimaks aineks eesti keelt.
Allikas: MTÜ Integratio uuring «Venekeelne perekond ja eesti kool»
Uudised
VE: muulane eesti koolis
Eesti kool võib võtta vene lapselt rahvustunde
18.11.2004 00:01Agnes Kuus
Sophie Dragunevitð on üks mõnest tuhandest eestikeelses koolis õppivast, kuid venekeelsest perekonnast pärinevast noorest. Praegu 11. klassis käiv tüdruk on Tallinna Reaalkoolis käinud esimesest klassist alates.
Dragunevitð meenutab, et esimene aasta oligi kõige raskem. Hiljem on ta hakkama saanud võrdselt oma eestlastest klassikaaslastega. Eestikeelse kooli kasuks otsustas tüdruku ema. Enne kooli käis ta ka eestikeelses lasteaias.
Rahvuse küsimus
«Emal on selline arvamus, et kui me elame Eestis, siis peame ka selle riigi keelt oskama,» selgitab Dragunevitð, lisades, et kahe keele oskamine lihtsustab hiljem ka teiste omandamist.
Vene ja eesti keelt vabalt valdav Dragunevitð õpib lisaks prantsuse, hispaania ja saksa keelt. Tüdruku sõnul ongi keeled tema lemmikained. Väljaspool kooli suhtleb ta peamiselt eestlastega. «Ma ei tunne hingesugulust Venemaaga, pigem tunnen end eurooplasena,» leiab ta.
Venekeelsest perekonnast pärit ja eestikeelses koolis õppivaid lapsi uurinud sotsioloogi Jevgeni Kolikovi sõnul peab viiendik neist noortest end eestlaseks. Venelasena näeb ennast ligikaudu kolmandik ja 30 protsenti arvab enda kohta, et nad on Eesti venelased. Suur osa vanematest arvas, et nende lapsed tunnevad end eestlase või eurooplasena.
Kolikovi sõnul selgus, et lapsed eestikeelsesse kooli pannud vanemate peamiseks motiiviks on soov, et järglastest saaksid täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.
«Kui aga keelt õpitakse ainult selleks, et saada tulevikus hea töökoht ja olla majanduslikult edukas, kuid ei õpita tundma kohalikke väärtushinnanguid, on tulemuseks inimesed, kes ei ole enam venelased, aga pole ka eestlased,» leidis sotsioloog. Tema hinnangul oleks lahendus kvaliteetses eesti keele õpetamises venekeelses koolis, mis tagaks nii rahvusliku identiteedi säilimise kui mitte-eesti noorte lõimumise siinsesse ühiskonda.
Keeleõpe kultuuri asemel
Tallinna Audentese erakooli direktori Gled-Airiin Saarso sõnul tuleb kooli õppima iga aastaga üha enam mitte-eestlastest õpilasi. Tema hinnangul on mõnevõrra kergem neil, kes alustavad eesti keeles õppimist varem. «Viisime seitse aastat tagasi läbi projekti, kus õpetasime eesti keelt eelkooliealistele venekeelsetele lastele ning praeguseks ei tee neil ja eesti lastel enam vahet,» tõi Saarso näiteks.
Audentese erakooli direktor nentis, et ehkki rahvuslikku kultuuritausta saab venekeelne laps eesti koolis vähem, on see siiski üks paremaid võimalusi integreerumiseks. «Julgen seda soovitada,» tunnistas ta. «Kodus saab oma kultuuri ja pühi ju ikka tähistada.»
Narva eesti gümnaasiumis on venekeelsest perest pärit lapsi vähe. «Rohkem on neid, kelle üks vanem on eestlane,» ütles kooli direktor Luise-Maria Kulbas. Tema kinnitusel on kahe venekeelse vanemaga perede motivatsioon väga suur ja seetõttu on eesti gümnaasiumi sattunud vene lapsed hästi edasi jõudnud ning hiljem ülikooli läinud.
«Mina pean oluliseks seda, et kooli siseõhkkond oleks selline, kus mitte kunagi ei tehta vahet «meie» ja «teie» vahel,» rõhutas Kulbas. «Eristamine on kestnud juba 15 aastat, nüüd on aeg seda muuta, sest milleks me peaksime endale vaenlasi kasvatama.»
Eesti koolis õppivate vene laste identiteediuuringu viis 2002. ja 2003. aastal läbi MTÜ Integratio. Kolikovi sõnul oli tegu vaid pilootprojektiga, sest küsitleti vaid ühe kooli – Tallinna Sõle gümnaasiumi – venekeelsest perekonnast pärinevaid õpilasi. Küsitlusele vastas 56 last ja 29 vanemat. Sotsioloogi sõnul ei saa väikese valimi tõttu siiski lõplikke järeldusi teha.
Kaks aastat tagasi õppis üle riigi eesti koolides 2100 mitte-eesti last.