|
MONIKA SALU: “Hirmus plaan” tehti teoks
 Monika Salu, Eesti Loto juhataja
Kui ettevõtte majandustulemused on hulga aastate jooksul ainult allamäge liikunud, kahjum läheneb 5 miljonile kroonile, ettevõte maksab arveid vaid pangast käibekrediiti kasvatades ning juhtkonna põhiidee kahjumi vähendamiseks piirdub reklaamikulude vähendamisega, on viimane aeg midagi radikaalset ette võtta.
Võib ka muidugi firma pankrotti lasta. See tähendaks, et lotovõidud jääks välja maksmata, kaoksid töökohad jne. Eesti riik kui Eesti Loto omanik ei soovinud ettevõtte pankrotti. Nii vahetatigi suvel 2000 juhatus ja algas saneerimine. Põhiliselt tähendas see uut ettevõtte struktuuri, uusi tegutsemismudeleid, uusi lepinguid partneritega ning uut tootepoliitikat.
Personal ja mõõdikud
Kas tunnete, et teie töö hulk, vajalikkus ja jaotus on ettevõtte, kus töötate, eesmärgi kohane? Kui jah, siis ilmselt on ettevõttel professionaalne juht ja ilmselt läheb teie ettevõttel praegu hästi. Eesti Lotos oli 2000. aasta I poolel üle 20 töökoha, mis kurnasid ettevõtet. Neist vabanemisega astuti esimene samm kasumlikkuse poole.
Hoopis tugevam alus ettevõtte jätkusuutlikkusele pandi mõõdikute süsteemi rakendamisega. Selleta peaks juhil olema selgeltnägija võimed, et teada saada, kuidas ta otsused ettevõtte käekäiku mõjutavad. Robert Kaplan on öelnud, et mõõdikute süsteem pole mõõtmine, vaid juhtimine, mis annab motivatsiooniprogrammi töötajatele. Eesti Loto näide tõestab, et motiveeriva tasusüsteemi abil võib kasumlikkust töötaja kohta suurendada aastaga 10 korda.
Valida on võimalus, kus tulemustasu sõltub jaanipäeva, jõulude ja veel mõne “päeva” saabumisest ning lõunasöögi kompensatsiooni määramisest peadirektori poolt. Või siis palga sõltuvus tööpanusest, -kvaliteedist ja ettevõtte edukusest. Olen veendunud, et inimesed, kes tahavad olla iseseisvad, edukad ja rikkamad, valivad teise variandi.
Edasi seadsime eesmärgiks kasumi kahekordistamise 12 kuuga. Ilmselt oleks pidanudki sellega piirduma. Riigile kuuluv ettevõte oleks “tiksunud” vaikselt edasi väikeses kasumis. Juhataja oleks teeninud 30 000 krooni kuus ja kõik oleksid olnud õnnelikud … vist?!
Eesti Loto nõukogu ja toonane üldkoosolek tegid aga ühe suure “vea”. Nad arvasid, et Eesti riigil võiks olla sama kasumlik ettevõte nagu eraettevõte ja peaaegu et kohustasid mind selle nimel tegutsema, rakendama minu õpitud teadmisi ning rahvusvahelise kontserni tütarettevõtte juhtimise kogemust, et “hirmus plaan” teoks teha. Ja hakkaski liiga hästi minema!
Kas juhi töö polegi töö?
Veensin Eesti Loto partnereid ühepoolselt kasulikke lepinguid lõpetama või win-win põhimõtetele muutma. Pange end nüüd Eesti Loto lepingupartneri rolli, kellele varem oli juhatus andnud kõik võimalused Eesti Lotot “lüpsta”. Kui kergelt teie oleksite muutmisega nõustunud või üldse läbirääkimistelaua taha vaevunud tulema?
Sven Kolga (Loto peadirektor suveni 2000) on väitnud, et suur kasum tuleb Viking Lottost. Kahjuks pean teda kurvastama (oli positiivne tegu see projekt käivitada, kui kõrvale jätta selle teostuse viis ja hind). Kolgalt poleks ma ilmselt saanud ettevõtet üle võtta, kui sellesama Viking Lotto turuletoomise kulud (üle 10 miljoni krooni!) oleks olnud analüüsitud ja optimeeritud (ainuüksi üks reklaamklipp maksis üle miljoni krooni). Viking Lotto annab jah oma panuse kasumisse, kuid oluliselt suuremat mõju suurtele kasuminumbritele avaldasid juba eelpool kirjeldatud tegurid.
Suurimad kasumimiljonid teenisime Eesti Lotos raiskamise lõpetamise, heade partnerluslepingute, analüüsitud ja läbikaalutud majandustegevuse ja meeskonnatööga. Vahest üks minu tähtsamaid töid oli innovaatilise, teotahtelise, oma ala parimatest spetsialistidest koosneva meeskonna loomine. Meeskonna, kes töötab tööl ja tulemustel põhineval töötasusüsteemil, ei karda tegutseda suurema tulemuspalga ning isikliku töörahulduse nimel.
Eesti Loto on pälvinud viimase kümne aasta jooksul 5 tunnustust: Maailma Lotoassotsiatsiooni parima lotoreklaami peaauhind aastal 2001 (“Sünd”, hind 400 000 krooni); ja Eesti auhinnad: Õige Otsus 2001 – peaauhind, parim töökeskkond 2002, parim tööandja – III koht, parim naisjuht III koht.
|
Uudised
VE: Monika Salu – tippärinaine
Monika Salu lõõgastub laste seltsis
Eesti Loto juhatuse esimehel Monika Salul (33) pole elus lotoõnne olnud – kõik, mis saavutatud, on tulnud oma töö ja vaevaga.
“Võin öelda, et minu puhul on investeerimine haridusse end ära tasunud,” tõdeb enam kui 40 000kroonise kuupalga ja ärijuhtimise doktorikraadiga tippjuht, kes raha kulutades ja säästes mõtleb peamiselt oma kolme tütre peale. “Milleks ma muidu 25 aastat koolis olen käinud? Eks ikka selleks, et teha võimalikult kõrgepalgalist tööd, ning võimalikult kõrgepalgalist tööd teen ma selleks, et lubada oma lastele mitmekesiseid eluväärtusi.”
Üheks tähtsamaks väärtuseks peab Salu mõnusa kodu loomist. Kolmandat aastat elab ta praeguse eluetapi unistuste-kodus, mis oma käega üles joonistatud ja spetsiaalselt kolmelapselisele perele mõeldud.
Nõmme mändide all asuvas kahekorruselises ca 200ruutmeetrises majas tunneb lapsepõlvegi Nõmmel veetnud Monika Salu endal olevat hingamisruumi, samuti on seal lastel kohta, kus joosta ja mängida. “Korteris elamine oli minu jaoks keeruline ja ahistav,” meenutab vahepealseid aastaid end maja-inimeseks pidav Monika Salu.
Samas lähedal käivad Salude pere vanemad lapsed koolis. Kuuenda klassi lõpetanud Sandra õpib Nõmme gümnaasiumis, mille on lõpetanud ka Monika Salu ise ning tema ema ja vanaemagi. Sügisel kolmandasse klassi minev Karin käib aga Rahumäe põhikoolis.
“Olen rahul koolidega, kus lapsed käivad – asukoht on hea, haridustase kõrge, õhkkond ei tekita koolistressi,” ei ole Monika Salu pidanud vajalikuks tütreid kallitesse eliitkoolidesse panna.
Lastega veedab Monika Salu suurema osa oma vabast ajast – koos tehakse sporti, koos küpsetatakse kooki. Traditsiooniks on kujunenud nädalavahetuse suuremad söömaajad koos lähedal elava ema ja Monika kahe venna ning õega.
Kokku ei hoita ka reisimiste pealt – talvised sooja maa reisid ja suvised Eestimaa tuurid kuuluvad iga-aastaste puhkuseplaanide hulka.
Ühtlasi on lapsed ka n-ö suurim kuluartikkel. “Arvan, et pooled kulutustest on lastega seotud: riided, ringid, õppevahendid, aeg-ajalt antav pisike taskuraha,” loetleb Salu. “Võib öelda, et lapsed Eesti riigis on luksus,” kinnitab ta muigamisi kulunud tõde.
Raha kulutades jääb peale Monika Salu loomuse ratsionaalne pool. “Ei ole nii, et marsin poodi ja ostan, mida tahan, vaid alati kaalun, kas ost on mõttekas,” nendib Salu. “Võib-olla ei ole nii kaua rikas olnud, et ei tähtsustaks hinna ja kvaliteedi suhet,” lisab ta naerdes.
Ratsionaalselt kaalutledes paneb Salu kokku ka pere toidusedeli. Nagu suurele perele omane, käivad ka Salud kord kuus hulgilaos, kus pea 2000 krooni eest ostetakse kuu aja portsuna enam säilivad toiduained.
Igapäevased ostud teeb pereema koduteele jäävas Selveris või kohalikus Jannseni poes, eelistades võimaluse korral poolfabrikaatidele naturaalseid toiduaineid.
Hiljuti lõppenud laenukohustused on andnud võimaluse tarbimisest ülejäävat raha säästa. “Ükskord peaksid lapsed edasi õppima minema – selleks on vaja ressurssi koguda,” räägib Salu raha kogumise eesmärkidest.
Enda jaoks sobivaks raha paigutamise viisiks on Salu pidanud fonditooteid.
xxx
(29.05.2003)
MONIKA SALU: “Hirmus plaan” tehti teoks
Monika Salu, Eesti Loto juhataja
Kui ettevõtte majandustulemused on hulga aastate jooksul ainult allamäge liikunud, kahjum läheneb 5 miljonile kroonile, ettevõte maksab arveid vaid pangast käibekrediiti kasvatades ning juhtkonna põhiidee kahjumi vähendamiseks piirdub reklaamikulude vähendamisega, on viimane aeg midagi radikaalset ette võtta.
Võib ka muidugi firma pankrotti lasta. See tähendaks, et lotovõidud jääks välja maksmata, kaoksid töökohad jne. Eesti riik kui Eesti Loto omanik ei soovinud ettevõtte pankrotti. Nii vahetatigi suvel 2000 juhatus ja algas saneerimine. Põhiliselt tähendas see uut ettevõtte struktuuri, uusi tegutsemismudeleid, uusi lepinguid partneritega ning uut tootepoliitikat.
Personal ja mõõdikud
Kas tunnete, et teie töö hulk, vajalikkus ja jaotus on ettevõtte, kus töötate, eesmärgi kohane? Kui jah, siis ilmselt on ettevõttel professionaalne juht ja ilmselt läheb teie ettevõttel praegu hästi. Eesti Lotos oli 2000. aasta I poolel üle 20 töökoha, mis kurnasid ettevõtet. Neist vabanemisega astuti esimene samm kasumlikkuse poole.
Hoopis tugevam alus ettevõtte jätkusuutlikkusele pandi mõõdikute süsteemi rakendamisega. Selleta peaks juhil olema selgeltnägija võimed, et teada saada, kuidas ta otsused ettevõtte käekäiku mõjutavad. Robert Kaplan on öelnud, et mõõdikute süsteem pole mõõtmine, vaid juhtimine, mis annab motivatsiooniprogrammi töötajatele. Eesti Loto näide tõestab, et motiveeriva tasusüsteemi abil võib kasumlikkust töötaja kohta suurendada aastaga 10 korda.
Valida on võimalus, kus tulemustasu sõltub jaanipäeva, jõulude ja veel mõne “päeva” saabumisest ning lõunasöögi kompensatsiooni määramisest peadirektori poolt. Või siis palga sõltuvus tööpanusest, -kvaliteedist ja ettevõtte edukusest. Olen veendunud, et inimesed, kes tahavad olla iseseisvad, edukad ja rikkamad, valivad teise variandi.
Edasi seadsime eesmärgiks kasumi kahekordistamise 12 kuuga. Ilmselt oleks pidanudki sellega piirduma. Riigile kuuluv ettevõte oleks “tiksunud” vaikselt edasi väikeses kasumis. Juhataja oleks teeninud 30 000 krooni kuus ja kõik oleksid olnud õnnelikud … vist?!
Eesti Loto nõukogu ja toonane üldkoosolek tegid aga ühe suure “vea”. Nad arvasid, et Eesti riigil võiks olla sama kasumlik ettevõte nagu eraettevõte ja peaaegu et kohustasid mind selle nimel tegutsema, rakendama minu õpitud teadmisi ning rahvusvahelise kontserni tütarettevõtte juhtimise kogemust, et “hirmus plaan” teoks teha. Ja hakkaski liiga hästi minema!
Kas juhi töö polegi töö?
Veensin Eesti Loto partnereid ühepoolselt kasulikke lepinguid lõpetama või win-win põhimõtetele muutma. Pange end nüüd Eesti Loto lepingupartneri rolli, kellele varem oli juhatus andnud kõik võimalused Eesti Lotot “lüpsta”. Kui kergelt teie oleksite muutmisega nõustunud või üldse läbirääkimistelaua taha vaevunud tulema?
Sven Kolga (Loto peadirektor suveni 2000) on väitnud, et suur kasum tuleb Viking Lottost. Kahjuks pean teda kurvastama (oli positiivne tegu see projekt käivitada, kui kõrvale jätta selle teostuse viis ja hind). Kolgalt poleks ma ilmselt saanud ettevõtet üle võtta, kui sellesama Viking Lotto turuletoomise kulud (üle 10 miljoni krooni!) oleks olnud analüüsitud ja optimeeritud (ainuüksi üks reklaamklipp maksis üle miljoni krooni). Viking Lotto annab jah oma panuse kasumisse, kuid oluliselt suuremat mõju suurtele kasuminumbritele avaldasid juba eelpool kirjeldatud tegurid.
Suurimad kasumimiljonid teenisime Eesti Lotos raiskamise lõpetamise, heade partnerluslepingute, analüüsitud ja läbikaalutud majandustegevuse ja meeskonnatööga. Vahest üks minu tähtsamaid töid oli innovaatilise, teotahtelise, oma ala parimatest spetsialistidest koosneva meeskonna loomine. Meeskonna, kes töötab tööl ja tulemustel põhineval töötasusüsteemil, ei karda tegutseda suurema tulemuspalga ning isikliku töörahulduse nimel.
Eesti Loto on pälvinud viimase kümne aasta jooksul 5 tunnustust: Maailma Lotoassotsiatsiooni parima lotoreklaami peaauhind aastal 2001 (“Sünd”, hind 400 000 krooni); ja Eesti auhinnad: Õige Otsus 2001 – peaauhind, parim töökeskkond 2002, parim tööandja – III koht, parim naisjuht III koht.