Minestanud madonna jõuab poole sajandi järel koju
Lehte Ilves
Pühapäeval jõuab Haapsalu toomkirikusse tagasi väike puuskulptuur, mis pärineb ajast, mil Kolumbus polnud veel Ameerikasse jõudnud.
Kolme figuuriga skulptuur kujutab Kristuse ema, minestusse langenud Maarjat. Enne viimast suurt sõda asus kuju toomkiriku ristimiskabeli lääneniðis.
Kunstiajaloolane Villem Raam on kuju dateerinud 1490. aastasse. Kuju võis olla Haapsalu toomkiriku keskaegse peaaltari üks kaunistusi, oletab ajaloo– ja kunstihuviline arhitekt Tõnis Padu. Minestanud Maarja kompositsiooni esineb väga vähe. Arvatavasti on kuju pärit Madalmaadelt.
Appikarje prügihunnikust
Pool sajandit oli see haruldus hoiul sisusearhitekti professor Bruno Tombergi kodus Tallinnas. Teisipäeval andis professor kuju Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe kätte.
Eakas professor meenutas, et oli kunstiüliõpilasena ekspeditsioonil ja märkas Haapsalu toomkiriku ukse kõrval prahihunnikust paistvaid päid. Ta lükkas kaanteta lauluraamatud kõrvale ja nägi minestanud madonna skulptuuri.
„Ma ei osanud esialgu kuidagi reageerida, sest lagastamine oli tol ajal üldine norm. Seepärast polnudki erakordne, et kuskil on selline hunnik,” meenutas Bruno Tomberg. „Mida aeg edasi, seda enam hakkas mulle tunduma, et see on appikarje!”
Tomberg sõitis Haapsallu ja sai kirikuõpetajalt loa see kuju endale võtta. Praht pidi nagunii põletamisele minema. Tänutäheks ostis Tomberg Haapsalust koti küünlaid täis ja kinkis kirikule.
Tombergi meelest võis see olla 1950. aastate alguses, kuid Salumäe peab võimalikuks ka aastaid 1946–1947. Siis oli Haapsalus kirikuõpetaja Uno Sillaste, kes oli natuke teoloogiat õppinud, algul jutlustajana tegutsenud ja pärast hakkaski käituma, justkui oleks ta kutsutud ja seatud.
Tagasi koju
Tomberg kõneles, et on hiljem mõelnud kuju tagastada, aga see mõte sai iga kord vastulöögi. Kord tuli välja, et kunstimuuseumi varahoidlast on varastatud graafikakogu. See teade sundis teda kuju enda käes hoidma. Teisel korral, mil ta oli valmis kuju Haapsallu viima, kirjutasid lehed, et Soomest tuli furgoonitäis kas Kaarma või Karja kiriku restaureeritud puuskulptuure ja see hinnaline koorem varastati ära keset Tallinna.
Professor tundis, et kuju on tema juures kindlamalt hoitud. „Praegu mõtlen, et kauaks mind seda valvamas. Ma ei taha oma perele seda vastutust üle kanda,” ütles Bruno Tomberg teisipäeval. „Ma ei ole teda kunagi endale kuuluvaks pidanud.”
Tuleval nädalal tulevad kunstiajaloolased Haapsallu, et valmistada ette kuju kaitse alla võtmist. Nad otsustavad, kas kuju vajab restaureerimist, kuidas seda hoida–eksponeerida, ütles muinsuskaitseinspektor Kalli Pets.
Ka Püha Johannese kogudus pole otsustanud, kus ja kuidas kuju eksponeerida, kuid Tiit Salumäe lubas kuju selle pühapäeva teenistuse ajal kogudusele näidata.
„Suurepärane, et asjad, mis on kirikus sajandeid olnud, jõuavad nüüd koju tagasi,” ütles Tiit Salumäe. Ta sai hiljuti teate, et Lihula kiriku karikate kunagine leidja ja hoidja tahab need kirikule tagasi anda.
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa:
See on suurepärane uudis! Suur tänu professor Tombergile, kes on seda kuju segastel aegadel hellasti hoidnud.
Minestanud madonna on ainus sel teemal säilinud keskaegne kunstiteos Eestis. Tegemist on ülimalt väärtusliku skulptuuriga.
See kujutab Jumalaema, kes on oma poja surmast nii vapustatud, et minestab. Maarja kõrval võib tõepoolest olla evangelist Johannes, sest Kristus jättis oma ema Johannese hooleks.
Uudised
VE: Minestanud Maria – 500-aastane puuskulptuur
Minestanud madonna jõuab poole sajandi järel koju
Lehte Ilves
Pühapäeval jõuab Haapsalu toomkirikusse tagasi väike puuskulptuur, mis pärineb ajast, mil Kolumbus polnud veel Ameerikasse jõudnud.
Kolme figuuriga skulptuur kujutab Kristuse ema, minestusse langenud Maarjat. Enne viimast suurt sõda asus kuju toomkiriku ristimiskabeli lääneniðis.
Kunstiajaloolane Villem Raam on kuju dateerinud 1490. aastasse. Kuju võis olla Haapsalu toomkiriku keskaegse peaaltari üks kaunistusi, oletab ajaloo– ja kunstihuviline arhitekt Tõnis Padu. Minestanud Maarja kompositsiooni esineb väga vähe. Arvatavasti on kuju pärit Madalmaadelt.
Appikarje prügihunnikust
Pool sajandit oli see haruldus hoiul sisusearhitekti professor Bruno Tombergi kodus Tallinnas. Teisipäeval andis professor kuju Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe kätte.
Eakas professor meenutas, et oli kunstiüliõpilasena ekspeditsioonil ja märkas Haapsalu toomkiriku ukse kõrval prahihunnikust paistvaid päid. Ta lükkas kaanteta lauluraamatud kõrvale ja nägi minestanud madonna skulptuuri.
„Ma ei osanud esialgu kuidagi reageerida, sest lagastamine oli tol ajal üldine norm. Seepärast polnudki erakordne, et kuskil on selline hunnik,” meenutas Bruno Tomberg. „Mida aeg edasi, seda enam hakkas mulle tunduma, et see on appikarje!”
Tomberg sõitis Haapsallu ja sai kirikuõpetajalt loa see kuju endale võtta. Praht pidi nagunii põletamisele minema. Tänutäheks ostis Tomberg Haapsalust koti küünlaid täis ja kinkis kirikule.
Tombergi meelest võis see olla 1950. aastate alguses, kuid Salumäe peab võimalikuks ka aastaid 1946–1947. Siis oli Haapsalus kirikuõpetaja Uno Sillaste, kes oli natuke teoloogiat õppinud, algul jutlustajana tegutsenud ja pärast hakkaski käituma, justkui oleks ta kutsutud ja seatud.
Tagasi koju
Tomberg kõneles, et on hiljem mõelnud kuju tagastada, aga see mõte sai iga kord vastulöögi. Kord tuli välja, et kunstimuuseumi varahoidlast on varastatud graafikakogu. See teade sundis teda kuju enda käes hoidma. Teisel korral, mil ta oli valmis kuju Haapsallu viima, kirjutasid lehed, et Soomest tuli furgoonitäis kas Kaarma või Karja kiriku restaureeritud puuskulptuure ja see hinnaline koorem varastati ära keset Tallinna.
Professor tundis, et kuju on tema juures kindlamalt hoitud. „Praegu mõtlen, et kauaks mind seda valvamas. Ma ei taha oma perele seda vastutust üle kanda,” ütles Bruno Tomberg teisipäeval. „Ma ei ole teda kunagi endale kuuluvaks pidanud.”
Tuleval nädalal tulevad kunstiajaloolased Haapsallu, et valmistada ette kuju kaitse alla võtmist. Nad otsustavad, kas kuju vajab restaureerimist, kuidas seda hoida–eksponeerida, ütles muinsuskaitseinspektor Kalli Pets.
Ka Püha Johannese kogudus pole otsustanud, kus ja kuidas kuju eksponeerida, kuid Tiit Salumäe lubas kuju selle pühapäeva teenistuse ajal kogudusele näidata.
„Suurepärane, et asjad, mis on kirikus sajandeid olnud, jõuavad nüüd koju tagasi,” ütles Tiit Salumäe. Ta sai hiljuti teate, et Lihula kiriku karikate kunagine leidja ja hoidja tahab need kirikule tagasi anda.
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa:
See on suurepärane uudis! Suur tänu professor Tombergile, kes on seda kuju segastel aegadel hellasti hoidnud.
Minestanud madonna on ainus sel teemal säilinud keskaegne kunstiteos Eestis. Tegemist on ülimalt väärtusliku skulptuuriga.
See kujutab Jumalaema, kes on oma poja surmast nii vapustatud, et minestab. Maarja kõrval võib tõepoolest olla evangelist Johannes, sest Kristus jättis oma ema Johannese hooleks.