Angela Merkel: Vene president Vladimir Putin ei ole laitmatu demokraat
Reuters/BNS/SLÕL
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ei kinnita oma eelkäija Gerhard Schröderi sõnu, et Vene president Vladimir Putin on laitmatu demokraat.
Sellest hoolimata on energiatarnete tagamiseks vaja teha Moskvaga koostööd. «Mina ei ole seda öelnud ega ütle ka nüüd,» lausus Merkel vastuseks Itaalia ajalehe Corriere della Sera küsimusele, kas ta iseloomustaks Putinit laitmatu demokraadina. «Ma kasutaks Venemaa puhul terminit strateegiline koostöö. Venemaa piirneb Euroopa Liiduga, on lähikümnenditel tema energiatarnija ja me oleme igati huvitatud, et tema areng jätkuks edukalt,» ütles Saksa liidukantsler.
Eelmine liidukantsler Schröder nimetas omal ajal Putinit laitmatuks demokraadiks ja kordas seda seisukohta ka möödunud aastal mälestuste avaldamise puhul ilmunud usutlustes. Schröderil tekkisid ametiajal Putiniga lähedased suhted ja mälestustes ülistab ta Vene presidendi poliitilist ettenägelikkust, intelligentsust, saksa keele oskust ja sportlikku vormi.
Vaevalt kuu pärast ametist lahkumist 2005. aasta novembris sai Schröderist Vene–Saksa gaasijuhtme konsortsiumi esimees. Samm pälvis hukkamõistu nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas. Merkel, kes sõidab 21. jaanuaril Venemaale Putiniga kohtuma, ajab Moskvaga erapooletumat poliitikat, nimetades Venemaad strateegiliseks partneriks, kuid heites talle ette kodanikuõiguste rikkumist ja meediatsensuuri.
xxx
Angela abi
Mitmed ajakirjanikud, kes poolteist aastat tagasi kõnelesid proua Merkelist kui päästeinglist, – viidates inglilaadsele eesnimele –, armastavad nüüd märkida, et Saksa liidukantsleril on viimasel ajal väsinud silmavaade. Tüdimus sugeneb kiiresti. Merkelil on tulnud langetada ebamugavaid otsuseid: tõsta sakslaste maksukoormust ja alustada ka ettevaatlikku debatti tuumaenergia teemadel.
Kahetunnine kohtumine liidukantsleriga algab halvaendeliselt. Euroopa valitud ajakirjanike ette ilmub karm pressiametnik ja teatab, et meie kohtumist Angelaga ei tohi salvestada. Ei tohi ka pilte teha. Kõik see, mis tuleb, on vaid teadmiseks, mitte tsiteerimiseks. Ajaleheinimesed on ärritunud. Neil on planeeritud sadu tähemärke põnevast kohtumisest, kuid nüüd ei ole seda millegagi täita. Üks horvaadi ajakirjanik, kes instruktsioonidest vist aru ei saa, teeb mobiiltelefoniga pilti. Liidukantsler heidab hukkamõistva pilgu ja ärritub veel enam, kui tähtsa hetke kiuste helisevad valjult mõned mobiiltelefonid.
“Tuleb igav jutt,” sosistavad mõned. Saksalikult ametlikud viisakusavaldused pole tõepoolest huvitavad. Kuid ajapikku hakkavad proua Merkeli mõttekäigud põnevust tekitama. Ülevaatlikult visandab ta pildi sellest, mis suurel Saksamaal EL eesistumisperioodil teha tuleb. Tal pole ees ühtki paberit, aga räägib nii, nagu tõesti teaks peast väiksemaidki detaile. Merkel oskab meelitada neid, kes entusiastlikult mõtlevad Euroopa ühishuvist, kuid puistab sekka ka mõttekäike rahvushuvide tähtsusest. Ta toob mõned naljakad näited, mis tõestab, et see, mis mõnele Lõuna-Euroopa riigile näib sobilik, ei pruugi olla rakendatav Põhja-Euroopas.
Merkel räägib Kosovo saatusest ja staatusest ja puudutab Aafrikat. Venemaa suhtes kordab ta juba teada retoorikat: mõni päev segadusi gaasi ja naftaga võib tuua usalduskao kuudeks ja aastateks. Segadused sunnivad Saksamaad otsima lisakanaleid energia transpordiks ning tulevikus peaks olema ka võimalik gaasi ja naftat ka läänest itta tagasi pumbata, näiteks Saksamaalt Balti riikidesse. See on huvitav mõttekäik. Merkel mainib ka Wilhelmshaveni sadamat, millest võiks kujundada olulise energiaterminali.
Euroopas loodetakse Merkelilt abi põhiseaduse umbsõlme lahtiharutamisel. Mõistliku lahenduse leidmine on üks suuremaid väljakutseid Saksamaa jaoks. Oskuslikult tuleb manööverdada Prantsuse presidendivalimiste segadikus. Tõenäoliselt ei saa Prantsusmaa presidenti valimiste esimeses voorus, teine voor on aga alles 6. mail. See tähendab, et selgeid ettepanekuid põhiseadusleppe suhtes saab teha alles pärast seda. Eesistumine kestab aga vaid pool aastat ja Saksamaa ei saa lasta käest võimalust langetada mõjukaid otsuseid. Merkel räägib, et 2009. aasta europarlamendi valimiste eel peab olema selge, mis euroliidu elukorraldusest saab.
Kui gespräch on lõppenud, palutakse meid ühispildile Kantsleramt’i (peaministri kantselei) paraadtrepile. Merkel kohmitseb pressisaali eesruumis. Lähenen talle ja küsin: “Võ govorite po russkii?”. “Nemnoshko!” vastab Merkel väga rõõmsameelselt. Ütlen, et minagi räägin väheke, sest ma olen eestlane ja vene keel on mullegi võõrkeel. Arutleme veidi keeleoskuse üle ja Merkel teatab, et kui ta saaks olla keelekeskkonnas, siis saaks ta keeleoskust parandada. Ida-Saksamaal Templini linnakeses üles kasvanud Merkeli vene keel näib olevat väga hea.
“A võ ih she ne ljubite?” küsib ta äkki. Tema küsimus on esitatud just sellisel toonil, et taipan, et mõtleme ühtmoodi ja meil on sarnane taust.
Indrek Treufeldt
Berliin, 12.01.2007
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Merkel, Angel – Saksamaa liidukantsler
Angela Merkel: Vene president Vladimir Putin ei ole laitmatu demokraat
Reuters/BNS/SLÕL
Sellest hoolimata on energiatarnete tagamiseks vaja teha Moskvaga koostööd. «Mina ei ole seda öelnud ega ütle ka nüüd,» lausus Merkel vastuseks Itaalia ajalehe Corriere della Sera küsimusele, kas ta iseloomustaks Putinit laitmatu demokraadina. «Ma kasutaks Venemaa puhul terminit strateegiline koostöö. Venemaa piirneb Euroopa Liiduga, on lähikümnenditel tema energiatarnija ja me oleme igati huvitatud, et tema areng jätkuks edukalt,» ütles Saksa liidukantsler.
Eelmine liidukantsler Schröder nimetas omal ajal Putinit laitmatuks demokraadiks ja kordas seda seisukohta ka möödunud aastal mälestuste avaldamise puhul ilmunud usutlustes. Schröderil tekkisid ametiajal Putiniga lähedased suhted ja mälestustes ülistab ta Vene presidendi poliitilist ettenägelikkust, intelligentsust, saksa keele oskust ja sportlikku vormi.
Vaevalt kuu pärast ametist lahkumist 2005. aasta novembris sai Schröderist Vene–Saksa gaasijuhtme konsortsiumi esimees. Samm pälvis hukkamõistu nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas. Merkel, kes sõidab 21. jaanuaril Venemaale Putiniga kohtuma, ajab Moskvaga erapooletumat poliitikat, nimetades Venemaad strateegiliseks partneriks, kuid heites talle ette kodanikuõiguste rikkumist ja meediatsensuuri.
xxx
Angela abi
Kahetunnine kohtumine liidukantsleriga algab halvaendeliselt. Euroopa valitud ajakirjanike ette ilmub karm pressiametnik ja teatab, et meie kohtumist Angelaga ei tohi salvestada. Ei tohi ka pilte teha. Kõik see, mis tuleb, on vaid teadmiseks, mitte tsiteerimiseks. Ajaleheinimesed on ärritunud. Neil on planeeritud sadu tähemärke põnevast kohtumisest, kuid nüüd ei ole seda millegagi täita. Üks horvaadi ajakirjanik, kes instruktsioonidest vist aru ei saa, teeb mobiiltelefoniga pilti. Liidukantsler heidab hukkamõistva pilgu ja ärritub veel enam, kui tähtsa hetke kiuste helisevad valjult mõned mobiiltelefonid.
“Tuleb igav jutt,” sosistavad mõned. Saksalikult ametlikud viisakusavaldused pole tõepoolest huvitavad. Kuid ajapikku hakkavad proua Merkeli mõttekäigud põnevust tekitama. Ülevaatlikult visandab ta pildi sellest, mis suurel Saksamaal EL eesistumisperioodil teha tuleb. Tal pole ees ühtki paberit, aga räägib nii, nagu tõesti teaks peast väiksemaidki detaile. Merkel oskab meelitada neid, kes entusiastlikult mõtlevad Euroopa ühishuvist, kuid puistab sekka ka mõttekäike rahvushuvide tähtsusest. Ta toob mõned naljakad näited, mis tõestab, et see, mis mõnele Lõuna-Euroopa riigile näib sobilik, ei pruugi olla rakendatav Põhja-Euroopas.
Merkel räägib Kosovo saatusest ja staatusest ja puudutab Aafrikat. Venemaa suhtes kordab ta juba teada retoorikat: mõni päev segadusi gaasi ja naftaga võib tuua usalduskao kuudeks ja aastateks. Segadused sunnivad Saksamaad otsima lisakanaleid energia transpordiks ning tulevikus peaks olema ka võimalik gaasi ja naftat ka läänest itta tagasi pumbata, näiteks Saksamaalt Balti riikidesse. See on huvitav mõttekäik. Merkel mainib ka Wilhelmshaveni sadamat, millest võiks kujundada olulise energiaterminali.
Euroopas loodetakse Merkelilt abi põhiseaduse umbsõlme lahtiharutamisel. Mõistliku lahenduse leidmine on üks suuremaid väljakutseid Saksamaa jaoks. Oskuslikult tuleb manööverdada Prantsuse presidendivalimiste segadikus. Tõenäoliselt ei saa Prantsusmaa presidenti valimiste esimeses voorus, teine voor on aga alles 6. mail. See tähendab, et selgeid ettepanekuid põhiseadusleppe suhtes saab teha alles pärast seda. Eesistumine kestab aga vaid pool aastat ja Saksamaa ei saa lasta käest võimalust langetada mõjukaid otsuseid. Merkel räägib, et 2009. aasta europarlamendi valimiste eel peab olema selge, mis euroliidu elukorraldusest saab.
Kui gespräch on lõppenud, palutakse meid ühispildile Kantsleramt’i (peaministri kantselei) paraadtrepile. Merkel kohmitseb pressisaali eesruumis. Lähenen talle ja küsin: “Võ govorite po russkii?”. “Nemnoshko!” vastab Merkel väga rõõmsameelselt. Ütlen, et minagi räägin väheke, sest ma olen eestlane ja vene keel on mullegi võõrkeel. Arutleme veidi keeleoskuse üle ja Merkel teatab, et kui ta saaks olla keelekeskkonnas, siis saaks ta keeleoskust parandada. Ida-Saksamaal Templini linnakeses üles kasvanud Merkeli vene keel näib olevat väga hea.
“A võ ih she ne ljubite?” küsib ta äkki. Tema küsimus on esitatud just sellisel toonil, et taipan, et mõtleme ühtmoodi ja meil on sarnane taust.
Indrek Treufeldt
Berliin, 12.01.2007