Palverändurite meri mäsles Mekas ümber Musta Kivi
Kaarel Kaas, toimetaja, 03.02.2004
Islami pühas linnas Mekas ümber Kaaba Musta Kivi keerlev kümnetest tuhandetest moslemitest koosnev inimmeri kuulutas eile lõppenuks islami iga-aastase palverännaku – hadži.
Käia kord elus palverännakul pühas linnas Mekas ning sooritada ligi nädal aega kestva hadži käigus seeria täpselt paika pandud kurnavaid riitusi on iga terve moslemi kohus.
Seda muidugi siis, kui varanduslik seis seda vähegi võimaldab.
Meka asub keset Saudi Araabia kõrbe. Paljud maailma rohkem kui 1,2 miljardist moslemist elavad Araabia poolsaarest aga tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kogu maailma 1,2 miljardi moslemi tähtsaim pühakoda Meka Suur moshee särab iga-aastase palverännaku ajal öösiti tuledemeres
Eilse päeva jooksul sooritatud kolmas ja viimane Tawaf ehk seitsme ringi jalutamine ümber Meka Suure moshee keskmeks oleva Kaaba ja selles kiivalt varjatava Musta Kivi oli kahe miljoni tänavusel palverännakul osalenud moslemi jaoks pika riitusteseeria finaaliks.
Palverännule siirdunud uskliku jaoks algab hadži aga teises islami pühas linnas Mediinas Miqati nime kandvas mosheekompleksis. Siin valmistab palverändur ennast vaimselt ette ning siseneb ihrami, erilisse hadži kestel vältavasse seisundisse.
Ühtlasi katavad palverändurid oma ihu samuti ihrami nime kandva erilise valge rõivastusega – vaid kaks lumivalget palakat, üks üla- ja teine alakeha jaoks, jäävad palverändurit pea nädalaks kuuma Araabia päikese eest kaitsma.
Pärast seda sooritab palverändur hadži esimese Tawafi ehk käib seitse korda ümber Meka Suure moshee sisehoovis kõrguva Kaaba.
Musta siidiga kaetud Kaaba ehk Kuup kujutab endast tegelikkuses valgel marmoralusel seisvat kuubikujulist hoonet.
See 15 meetri kõrgune, kümne ja poole ning 12 meetri pikkuste seintega ehitis on moslemite jaoks pühimast pühim. Just siin asub islamikogukonna jaoks maailma kese ning Kaaba ise on koraani kohaselt esimene maa peale kerkinud hoone.
Marmorpõrandaga valge Kaaba nurkadest ühes seisab aga kunagi kolmeks tükiks purunenud ning seejärel jälle hõbesepisega üheks kinnitatud Must Kivi.
Edasi viib palverändurite tee Suure moshee katuse all varju leidnud kahe mäe, Safah ja Marwah juurde. Nendegi ümber tuleb käia seitse korda. Just nende mägede vahel eksles koraani kohaselt prohvet Ibrahimi (juutide ja kristlaste Aabrahami) naine Hadžira, otsides vett oma pojale Ismailile.
Allahi käsul oli Ibrahim on naise ja poja toonud veetusse Meka orgu varjule oma esimese naise Saara armukadeduse eest ning jätnud nad vee- ja toiduvaruga jumala tahtel sinna maha, rännates ise tagasi Palestiinasse.
Kuid vesi ja toit lõppesid ning janusurmast päästis Hadžira ja Ismaili vaid Allah, kes naise palveid kuulda võttes avas Ismaili jalapuute peale maapinnas Zam Zami nime all tuntuks saanud selgeveelise allika.
Seejärel viib palverändurite tee Mena linna, sealt edasi aga Arafati väljale, kus kuumas kõrbepäikeses seistes ootab ees päev palveid. Õhtul koguvad usklikud kas 49 või 70 kivi ning järgmisel päeval ootab ees kogu hadži riskantseim osa.
Menast Mekasse jääval teel asuvas kitsukeses orus tuleb palverändureil proovida kolme saatanat sümboliseeriva samba pihta heita seitse kivi.
Just selles hadži faasis hukuvad igal aastal kümned ja isegi sajad palverändurid oma trügivate usuvendade trampivate jalge all.
Järgmisena ootab ees hadži teine Tawaf, seejärel aga rännak tagasi Menasse, kuhu jäädakse kolmeks-neljaks päevaks, heites iga päev taas kive kolme obeliskikujulise džamraadiks nimetatud samba pihta.
Kes pärast neid katsumusi suudab lõpuks viimast, kolmandat korda koos kümnete tuhandete teiste palveränduritega seitse korda jalutada ümber Kaaba ja selles seisva Musta Kivi, võib aga kogu ülejäänud elu oma nime ette lisada usukaaslaste seas austust äratava tiitli – hadži.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Meka – islami püha linn
Palverändurite meri mäsles Mekas ümber Musta Kivi
Islami pühas linnas Mekas ümber Kaaba Musta Kivi keerlev kümnetest tuhandetest moslemitest koosnev inimmeri kuulutas eile lõppenuks islami iga-aastase palverännaku – hadži.
Kaarel Kaas, toimetaja, 03.02.2004
Käia kord elus palverännakul pühas linnas Mekas ning sooritada ligi nädal aega kestva hadži käigus seeria täpselt paika pandud kurnavaid riitusi on iga terve moslemi kohus.
Seda muidugi siis, kui varanduslik seis seda vähegi võimaldab.
Meka asub keset Saudi Araabia kõrbe. Paljud maailma rohkem kui 1,2 miljardist moslemist elavad Araabia poolsaarest aga tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kogu maailma 1,2 miljardi moslemi tähtsaim pühakoda Meka Suur moshee särab iga-aastase palverännaku ajal öösiti tuledemeres
Eilse päeva jooksul sooritatud kolmas ja viimane Tawaf ehk seitsme ringi jalutamine ümber Meka Suure moshee keskmeks oleva Kaaba ja selles kiivalt varjatava Musta Kivi oli kahe miljoni tänavusel palverännakul osalenud moslemi jaoks pika riitusteseeria finaaliks.
Palverännule siirdunud uskliku jaoks algab hadži aga teises islami pühas linnas Mediinas Miqati nime kandvas mosheekompleksis. Siin valmistab palverändur ennast vaimselt ette ning siseneb ihrami, erilisse hadži kestel vältavasse seisundisse.
Ühtlasi katavad palverändurid oma ihu samuti ihrami nime kandva erilise valge rõivastusega – vaid kaks lumivalget palakat, üks üla- ja teine alakeha jaoks, jäävad palverändurit pea nädalaks kuuma Araabia päikese eest kaitsma.
Pärast seda sooritab palverändur hadži esimese Tawafi ehk käib seitse korda ümber Meka Suure moshee sisehoovis kõrguva Kaaba.
Musta siidiga kaetud Kaaba ehk Kuup kujutab endast tegelikkuses valgel marmoralusel seisvat kuubikujulist hoonet.
See 15 meetri kõrgune, kümne ja poole ning 12 meetri pikkuste seintega ehitis on moslemite jaoks pühimast pühim. Just siin asub islamikogukonna jaoks maailma kese ning Kaaba ise on koraani kohaselt esimene maa peale kerkinud hoone.
Marmorpõrandaga valge Kaaba nurkadest ühes seisab aga kunagi kolmeks tükiks purunenud ning seejärel jälle hõbesepisega üheks kinnitatud Must Kivi.
Edasi viib palverändurite tee Suure moshee katuse all varju leidnud kahe mäe, Safah ja Marwah juurde. Nendegi ümber tuleb käia seitse korda. Just nende mägede vahel eksles koraani kohaselt prohvet Ibrahimi (juutide ja kristlaste Aabrahami) naine Hadžira, otsides vett oma pojale Ismailile.
Allahi käsul oli Ibrahim on naise ja poja toonud veetusse Meka orgu varjule oma esimese naise Saara armukadeduse eest ning jätnud nad vee- ja toiduvaruga jumala tahtel sinna maha, rännates ise tagasi Palestiinasse.
Kuid vesi ja toit lõppesid ning janusurmast päästis Hadžira ja Ismaili vaid Allah, kes naise palveid kuulda võttes avas Ismaili jalapuute peale maapinnas Zam Zami nime all tuntuks saanud selgeveelise allika.
Seejärel viib palverändurite tee Mena linna, sealt edasi aga Arafati väljale, kus kuumas kõrbepäikeses seistes ootab ees päev palveid. Õhtul koguvad usklikud kas 49 või 70 kivi ning järgmisel päeval ootab ees kogu hadži riskantseim osa.
Menast Mekasse jääval teel asuvas kitsukeses orus tuleb palverändureil proovida kolme saatanat sümboliseeriva samba pihta heita seitse kivi.
Just selles hadži faasis hukuvad igal aastal kümned ja isegi sajad palverändurid oma trügivate usuvendade trampivate jalge all.
Järgmisena ootab ees hadži teine Tawaf, seejärel aga rännak tagasi Menasse, kuhu jäädakse kolmeks-neljaks päevaks, heites iga päev taas kive kolme obeliskikujulise džamraadiks nimetatud samba pihta.
Kes pärast neid katsumusi suudab lõpuks viimast, kolmandat korda koos kümnete tuhandete teiste palveränduritega seitse korda jalutada ümber Kaaba ja selles seisva Musta Kivi, võib aga kogu ülejäänud elu oma nime ette lisada usukaaslaste seas austust äratava tiitli – hadži.