Meeskoor Rakvere
loodi 1949.a. peale märtsiküüditamist, sellel süngel ajal, mil vajati kõige rohkem jõudu eesti vaimu, keele ja koorilaulu hoidmiseks. Laialdane kooriliikumine tervikuna muutus neil aastatel omapäraseks poliitiliseks nähtuseks, milles alateadlikult ja ka küllalt tulemuslikult avaldus vastupanu nõukogulikule ideoloogiale. Massiline koorilauluharrastus muutus oma sisult rahvusliku kultuuri kaitsjaks ja kogu rahvast ühendavaks emotsionaalseks jõuks.
Eesti meestelaulu traditsioon sündis meie esimesel üldlaulupeol 1869.a. Tartus. Kasvas ja tugevnes läbi aegade. Gustav Ernesaksa ja tema RAM emotsionaalse tegevuse tulemusena sai nõukogude okupatsiooni ajal rahva hulgas ülipopulaarseks.
Ka Rakvere meeskoor kasvas neil aastatel 80-liikmeliseks kontsertkooriks ja sai tuntuks esinemistega Virumaa rahvamajades, klubides ja saalides.
Eesti kooriliikumisse kogunenud aateline potentsiaalne energia vallandus 1988. a. suvistel poliitilistel öölaulupidudel, mis oluliselt aitasid kaasa ka okupatsioonist vabanemisele. Oma tegevusaja jooksul on meeskoor osa võtnud kõigist üldlaulupidudest, meestelaulupäevadest ja kohalikest laulupidudest.
Oleme laulnud põhiliselt eesti kooriloomingut, kuid tähelepanuväärne osa on olnud ka teiste rahvaste lauludel ja klassikalisel kooriloomingul. Edukas on olnud töö ooperikooridega, millistest on enam esitatud Giuseppe Verdi loomingut. Viimastel aastatel on tõusnud põhjamaade kooriloomingu osa, seda eriti soome lauludega.
Meeskooril on palju sõpruskoore. Eriti tihedad sidemed on olnud Aseri, Tamsalu, Kuressaare ja Kadrina naiskooridega. Kaugemad head sõbrad on Hollola meeskoor Soomes ja Meisseni meeskoor, Probstei maanaiste koor ja Pödinghauseni segakoor Saksamaal.
Oleme käinud kontsertreisidel, neli korda Lätis ja kolm korda Soomes. Veel on esinetud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Leedus ja Bulgaarias. Kõige meeldejäävam oli kontsertreis 1995.a. Saksamaale, kus esineti kuulajatest tulvil saalides ja kirikutes.
Nagu taidluskollektiividel ikka on ka meeskooril olnud paremaid ja tagasihoidlikumaid aegu, kuid koorilaulu tulemusrikas viljelemine on katkemata kestnud tänaseni.
Rakvere Meeskoori juhatab Olaf Leps selle asutamisest alates.
Allikas: internet
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Meeskoor Rakvere
Meeskoor Rakvere
loodi 1949.a. peale märtsiküüditamist, sellel süngel ajal, mil vajati kõige rohkem jõudu eesti vaimu, keele ja koorilaulu hoidmiseks. Laialdane kooriliikumine tervikuna muutus neil aastatel omapäraseks poliitiliseks nähtuseks, milles alateadlikult ja ka küllalt tulemuslikult avaldus vastupanu nõukogulikule ideoloogiale. Massiline koorilauluharrastus muutus oma sisult rahvusliku kultuuri kaitsjaks ja kogu rahvast ühendavaks emotsionaalseks jõuks.
Eesti meestelaulu traditsioon sündis meie esimesel üldlaulupeol 1869.a. Tartus. Kasvas ja tugevnes läbi aegade. Gustav Ernesaksa ja tema RAM emotsionaalse tegevuse tulemusena sai nõukogude okupatsiooni ajal rahva hulgas ülipopulaarseks.
Ka Rakvere meeskoor kasvas neil aastatel 80-liikmeliseks kontsertkooriks ja sai tuntuks esinemistega Virumaa rahvamajades, klubides ja saalides.
Eesti kooriliikumisse kogunenud aateline potentsiaalne energia vallandus 1988. a. suvistel poliitilistel öölaulupidudel, mis oluliselt aitasid kaasa ka okupatsioonist vabanemisele. Oma tegevusaja jooksul on meeskoor osa võtnud kõigist üldlaulupidudest, meestelaulupäevadest ja kohalikest laulupidudest.
Oleme laulnud põhiliselt eesti kooriloomingut, kuid tähelepanuväärne osa on olnud ka teiste rahvaste lauludel ja klassikalisel kooriloomingul. Edukas on olnud töö ooperikooridega, millistest on enam esitatud Giuseppe Verdi loomingut. Viimastel aastatel on tõusnud põhjamaade kooriloomingu osa, seda eriti soome lauludega.
Meeskooril on palju sõpruskoore. Eriti tihedad sidemed on olnud Aseri, Tamsalu, Kuressaare ja Kadrina naiskooridega. Kaugemad head sõbrad on Hollola meeskoor Soomes ja Meisseni meeskoor, Probstei maanaiste koor ja Pödinghauseni segakoor Saksamaal.
Oleme käinud kontsertreisidel, neli korda Lätis ja kolm korda Soomes. Veel on esinetud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Leedus ja Bulgaarias. Kõige meeldejäävam oli kontsertreis 1995.a. Saksamaale, kus esineti kuulajatest tulvil saalides ja kirikutes.
Nagu taidluskollektiividel ikka on ka meeskooril olnud paremaid ja tagasihoidlikumaid aegu, kuid koorilaulu tulemusrikas viljelemine on katkemata kestnud tänaseni.
Rakvere Meeskoori juhatab Olaf Leps selle asutamisest alates.
Allikas: internet