Eesti tšetšeenid eirasid Tšetšeenia presidendivalimisi
|
TALLINN, 31. august (EPLO) – Eestis elavad tðetðeenid eirasid pühapäeval Tðetðeenias korraldatud presidendivalimisi.
“Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes elavad tðetðeenid teatasid avalikult, et tunnistavad üksnes oma seaduslikult valitud presidenti Aslan Mashadovit.
Aslan Mashadov 1997. aastal
Me ei hakanud osalema selles farsis, mis Tðetðeenias korraldati,” rääkis Tðetðeenia esindaja Eestis Imran Ahhajev ajalehele Vesti Dnja.
Ahhajevi sõnul korraldatakse Tðetðeenias valimisi üksnes Läänele puru silma ajamiseks, jätmaks muljet, et seal on kõik aus ja korras, vahendas ETV BNSi uudist.
Riigikogu saadikuühenduse “Inimõiguste kaitseks Tðetðeenias” esimehe Andres Herkeli hinnangul ei olnud pühapäeval Tðetðeenias toimunud presidendivalimised demokraatlikud. “Relvade jõul ja okupatsiooni tingimustes ei saa demokraatiat kehtestada,” ütles Isamaaliitu kuuluv Herkel esmaspäeval BNSile.
|
 |
xxx
Mashadov: sõda võib kanduda Venemaale
18.07.2004 15:21BNS
Tðetðeenia president Aslan Mashadov ütles nädalavahetusel antud usutluses, et tema võitlejail on õigus viia sõda Moskvaga Venemaa territooriumile ja hoiatas konflikti laienemise eest.
Harva ajakirjanikega suhtlev iseseisvuslaste liider on varem avaldanud lootust, et Lääs suudab veenda Vene presidenti Vladimir Putinit kaheaastase vaheajaga 1994. aastast kestnud sõja lõpetamiseks rahukõnelusi alustama.
Nüüd näib Mashadov oma Londoni esindajate korraldatud e-kirjavahetuses Reutersiga varasemast pessimistlikum ega looda rahukõnelustele. Mashadov on veendunud, et sõda kestab kauem kui Putin võimul on.
«Läbirääkimised ei ole tðetðeenide jaoks eesmärk omaette. Me võtame neid kui ühte teed võitluse lõpetamiseks. See võib kõlada küll kurvalt, aga mina arvan, et Vene-Tðetðeeni sõda elab Putini üle.»
Venemaa plaani 29. augustil Tðetðeeniale uus liider valida nimetas ta farsiks, mis üksnes raskendab rahumeelse lahenduse saavutamist. Tðetðeenia eelmine Moskva-meelne liider tapeti mais.
«Iga okupantide poolt ametisse pandud poliitiline figuur tembeldatakse koha kvislingiks. Kvislingitel on üks saatus, mida normaalne inimene ei valiks,» ütles Mashadov.
Mashadov valiti 1997. aastal Kremli õnnistuses Tðetðeenia presidendiks, kuid kaks aastat hiljem saatis Moskva taas väed Tðetðeeniasse ja kuulutas ta vaenlaseks.
Mashadov eitas usutluses seotust juunis Inguððias toimunud rünnakuga, mille käigus tapsid sissid ligi 100 inimest, peamiselt jõuametite töötajaid. Rünnaku eesotsas olid kohalikud rahvuslased, kuid osa olevat võtnud ka mõned tðetðeenid.
Tðetðeenide liider ütles aga, et teda ei üllataks, kui samalaadseid rünnakuid toimuks teisteski Venemaa piirkondades. Rünnakud Venemaal, mida ta varem õigeks ei pidadnud, on aksepteeritav taktika, sõnas Mashadov nüüd.
«Mis puutub tðetðeenidesse, kes viivad võitluse Venemaa territooriumile, siis minu arvamus on: see oleks absoluutselt legitiimne – igatahes mitte vähem legitiimne kui liitlaste sõjategevuse viimine Hitleri-Saksamaa territooriumile Teises maailmasõjas.»
«Kui tðetðeenidel oleks sõjalennukeid või rakette, oleks legitiimsed ka õhurünnakud Vene linnadele,» kirjutas ta.
Välja arvatud üks kohtumine Mashadovi saadikuga 2001. aastal Moskva lennuväljal on Venemaa keeldunud iseseisvuslastega läbirääkimisi pidamast.
Venemaa esitab sõda Tðetðeenias kui osa ülemaailmsest terrorivastasest võitlusest. Sel moel on ta suutnud summutada Washingtoni ja Euroopa pealinnade kriitikat, kuigi nood soovitavad endiselt Moskval suhteliselt mõõdukaks peetava Mashadoviga kõnelda.
Mashadovi sõnul on saanud lääneliidritest nende «endi hirmu pantvangid», mistõttu nad nõustuvad liiga hõlpsasti Venemaa väitega tðetðeenide seotusest terrorismiga.
«Olen varem öelnud ja ütlen jätkuvalt: tðetðeeni rahvas peab sõda rahvusvahelise terrorismi vastu, mille eesotsas on Venemaa juhtkond.»
«Kogu sõltumatu meedia, kõik humanitaarorganisatsioonid teavad ja kuulutavad, et Tðetðeenias toimuv on tsiviilelanikkonna ettekavatsetud tapmine etnilistel alustel. Siiski kordavad juhtivate lääneriikide liidrid häbenematult Kremli valet tuhandetest tðetðeenidest Afganistanis või Iraagis ägedalt koalitsioonivägede vastu võitlemas.»
«Ma ei tea, võibolla on mõned Al-Qaeda inimesed tulnud Tðetðeeniasse, kuigi ma ei kujuta ette, mida nad siit otsivad. Meie võitleme oma vabaduse eest ja meil ei ole maailmavallutuslikke sihte. USA ei ole meie vaenlane ega konkurent,» kinnitas ta.
Mashadovi sõnul vahetab ta Tðetðeenias pidevalt asupaika ja kontrollib oma väekomandöre täielikult.
xxx
Aslan Mashadov on tapetud
08.03.2005 17:44BNS/PM
(Täiendatud kell 20.35)
Vene väejuhatus teatas teisipäeval Tšetšeenia põraandaaluse presidendi Aslan Mashadovi tapmisest, teadet kinnitas ka Tšetšeenia nukuvalitsuse asejuht.
Vene telekanalid näitasid vereloigus lamavat palja ülakehaga meest, väites, et tegu on Mashadovi surnukehaga. Laiba vasakul põsel paistis olevat kuulijälg.
«Mashadov tapeti Tolstoi-Jurti külas. Seal toimus relvakokkupõrge. Mashadov varjas end selles külas ühe maja alla tehtud punkris,» ütles Põhja-Kaukaasias paiknevate Vene vägede staabi pressiesindaja kindral Ilja Šabalkin, kelle sõnul on Mashadovi surnukeha tuvastatud.
Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktor Nikolai Patrušev kandis õhtul Mashadovi surmast ette Vene presidendile Vladimir Putinile.
Putini ja Patruševi kohtumist näidati riigitelevisiooni saates.
«Täna sooritasid FSB eriüksused Tšetšeenia vabariigis Tolstoi-Jurti külas operatsiooni, mille käigus rahvusvaheline terrorist ja relvajõukude juht Mashadov tapeti ja tema lähimad käsilased vahistati,» ütles Patrušev Putinile.
Vene eriüksuslaste seas ohvreid polnud, ütles Patrušev.
Putin käskis Patruševil Mashadovi surmateadet kahekordselt üle kontrollida.
Tolstoi-Jurt asub Tšetšeenia pealinnast Groznõist 20 kilomeetrit põhja pool.
Tšetšeenia nukuvalitsuse aseesimees Ramzan Kadõrov aga väitis teisipäeva õhtul, et Mashadov sai surma kogemata, kui tema kõrval seisnud ihukaitsja püss lahti läks.
«Meile tehti ülesandeks Mashadov elusalt kinni võtta. Keegi ei kavatsenud teda füüsiliselt hävitada,» selgitas Kadõrov agentuurile Interfax.
Tema sõnul «hukkus Mashadov tema kõrval asunud ihukaitsja relva oskamatu käsitsemise tagajärjel.»
«Me kavatsesime ta elusalt kinni võtta ja pärast asjakohaseid ülekuulamisi määrata julgeolekuteenistusse rühma- või roodukomandöriks,» rääkis Kadõrov.
Ta teatas, et jõuoperatsioonis osalesid Tšetšeenia presidendi julgeolekuteenistuse töötajad.
Tolstoi-Jurtis toimunut nimetas Kadõrov kõigile naistele mõeldud naistepäevakingituseks.
«Ma luban täie vastutustundega, et sama saatus tabab lähemal ajal ka Šamil Bassajevit, kelle me paneme Groznõi kesklinna kõigile vaatamiseks välja,» lubas Kadõrov.
Tema sõnul ei saanud Mashadov olukorda Tšetšeenias enam kuidagi mõjutada. «See oli vana haige mees, kes püüdis kõigi vahenditega oma elu pikendada, ning Tšetšeenias toimuv huvitas teda ainult sellest seisukohast,» väitis Kadõrov.
Ühtlasi lubas ta Mashadovi surnukeha omastele üle anda.
Populistliku erakonna Kodumaa duumafraktsiooni juht Dmitri Rogozin avaldas arvamust, et olukorda Tšetšeenias võib põhjalikult muuta üksnes Šamil Bassajevi surm või kinnivõtmine.
«Mashadovil polnud meie teada sellist mõju nagu Bassajevil, ta oli pigem naljavägede komandör,» ütles Rogozin, kommenteerides teadet Mashadovi surmasaamisest.
«Tahaks loota, et aktiivne terroritegevus hakkab nüüd, kus Mashadov likvideeritud, taanduma, kuid viimaste aastate olukord näitab: Mashadov otsis ammu võimalust tegelda pigem propagandaga kui korraldada terrorirünnakuid,» ütles Rogozin, toonitades, et «tuleb Bassajevit otsida.»
Tšetšeenia riiginõukogu esimees Tauss Džabrailov väitis, et Mashadovi surm kiirendab Tšetšeenias rahu ja stabiilsuse saabumist.
«Ma võin nüüd kindlalt öelda, et Mashadovi lahkumisega hakkab vabariik normaalselt elama,» toonitas Džabrailov.
!Mingid rahvusvahelised organisatsioonid ja inimõiguslased ei saa meile enam kärbseid pähe ajada, nõuda läbirääkimistelaua taha istumist, sest neil pole padrunisalves enam kedagi, keda nad võiksid sisside hulgast kas või suure pingutusega legitiimseks poliitikuks nimetada,! kuulutas Džabrailov.
Londonis eksiilis viibiv Mashadovi erisaadik Ahmed Zakajev ütles usutluses Vene telekanalile RTV, et Mashadovi tapmisega saavutavad iseseisvuslaste seas suurema mõju radikaalsemad juhid, kes ei pea võimalikuks Moskvaga läbi rääkida.
Zakajevi sõnul pole tal kindlat infot, kuid ta arvab, et teade Mashadovi tapmisest on õige.
Mashadov juhtis 1994.-96. aasta sõjas Vene vägedega võidelnud tšetšeeni iseseisvuslasi. Vene vägede lahkumise järel valiti ta Tšetšeenia presidendiks.
Viiekümne kolme aastase Mashadovi surm tugevdab Putini positsiooni, kes on oma võimu ehitanud suurelt osalt võitlusele tšetšeeni iseseisvuslaste vastu.
Moskva oli Mashadovi tabamise eest välja pannud kümne miljoni dollarilise vaevatasu.
Mashadov kutsus hiljuti Moskvat tšetšeenide nõudmiste üle läbi rääkima, kuid Kreml kinnitas, et ei pea terroristidega kõnelusi.
Mõned Moskva Tšetšeenia-poliitika kritiseerijad pidasid Mashadovit mõõdukamaks ja paremaks läbirääkimistepartneriks kui Bassajevit.
xxx
Vene eriüksused tapsid Aslan Mashadovi
09.03.2005 00:01Kaarel Kaas, toimetaja
Pärast aastaid kestnud inimjahti õnnestus Vene eriteenistustel eile tabada ja tappa mässulise Tšetšeenia viimane seaduslikult valitud juht ja iseseisvuslaste liider Aslan Mashadov, teatasid Kremli kanalid.
Tšetšeenia asulas Tolstoi-Jurtis läbi viidud erioperatsiooni käigus lootsid Vene julgeolekuteenistuse FSB eriüksuse liikmed Mashadovi elusalt kinni võtta. Puhkenud tulevahetuse käigus hukkus aga Tšetšeenia president omaenese ihukaitsjate relvade läbi, tsiteerisid Vene uudisteagentuurid eile Moskva raadio Ehho Moskvõ andmeid.
Vene julgeolekuteenistus FSB edastas eile maailma uudistekanalitele telekaadrid väidetavalt tapetud Tštešeenia presidendi Aslan Mashadovi surnukehast.
Kremli kontrolli all olevad Vene telekanalid demonstreerisid aga kaadreid poolpaljast surnukehast, kelle näol Moskva ametlike allikate järgi oligi tegemist Mashadoviga.
«Bandiitide» juht
Moskvas Vene presidendi Vladimir Putiniga riigi suurimate uudistesaadete kaamerate ees kohtunud FSB ülem Nikolai Patrušev kandis riigipeale isiklikult ette: «bandiitide» ja «rahvusvaheliste terroristide» juht Mashadov on erioperatsiooni käigus hävitatud, operatsiooni läbi viinud FSB üksuste hulgas kaotusi ei ole.
Tšetšeenia Moskva-meelse nukuvalitsuse juhi Ramzan Kadõrovi eilsete sõnade kohaselt on Mashadovi surnukeha tuvastatud, mahamatmiseks seda aga omastele üle ei anta.
Suurbritannias eksiilis elav Mashadovi esindaja Euroopas Ahmed Zakajev kinnitas eile õhtul, et uudised tšetšeenide liidri surma kohta vastavad tõele, teatas uudistevõrk BBC.
Mashadov olla tabatud ühe Tolstoi-Jurti maja alla rajatud punkrist.
Samal ajal oli Vene väejuhatuse teatel asulas käimas suur terrorismivastane operatsioon, mille käigus hoiti ära naistepäevaks planeeritud suur terroriakt.
Vene andmetel kavatsesid mässulised granaadiheitjatest rünnata Tolstoi-Jurti kohaliku administratsiooni hoonet ja hävitada maja koos kõigi sinna pidupäeva puhul kogunenud inimestega.
Mashadov tõusis tšetšeeni iseseisvuslaste üheks käilakujuks juba aastatel 1994-1996 kestnud esimeses Vene-Tšetšeenia sõjas. Pärast Vene vägede väljaviimist 1997. aastal korraldatud valimistel sai temast aga Tšetšeenia president.
1999. aastal uuesti puhkenud ja tänaseni kestva nn teise Tšetšeenia sõja käigus oli just Mashadov mässuliste peamiseks juhiks ning Vene eriteenistuste sihtmärgiks number üks kurikuulsa välikomandör Shamil Bassajevi kõrval.
Koos tšetšeenide vastupanuliikumise üha radikaalsemaks muutumisega viimastel aastatel nihkus kontroll mässuliste relvaüksuste üle väidetavalt üha rohkem terrorimeetodeid pooldava Bassajevi kätte, kes seisis pea kõigi viimastel aastatel Venemaad vapustanud veriste terrorirünnakute taga.
Verised terrorirünnakud
Pärast ligi 330 tsiviilelaniku surmaga lõppenud rünnakut Põhja-Osseetias asuvale Beslani koolile eelmise aasta 1. septembril kuulutas Moskva terroriteo eest vastutavateks nii Bassajevi kui Mashadovi ja pani mõlema pea eest välja 10 miljoni USA dollari (120 miljonit krooni) suuruse autasu.
Mashadov distantseeris ennast toona otsustavalt Beslani rünnakust, mõistes selle kategooriliselt hukka, lubades ühtlasi pärast sõja lõppu anda Bassajevi inimsusvastaste kuritegude eest rahvusvahelise tribunali kätte.
Selle aasta alguses kuulutas Mashadov ühepoolselt «hea tahte märgina» välja kuu aega väldanud ühepoolse relvarahu, et pakkuda Vene poolele võimalust lahendada konflikt läbirääkimiste laua taga. Kreml lükkas Mashadovi pakkumise tagasi.
Ühes oma viimasteks jäänud avaldustest teatas Mashadov, et ligi saja tuhande tšetšeeni tsiviilelaniku ja tuhandete Vene sõdurite elu nõudnud konflikti lõpetamiseks piisaks tema ja president Putini «pooletunnisest vestlusest».
Aslan Mashadov
• Sündis 21. septembril küüditatud tšetšeenide perekonnas Kasahstanis
• Astus Nõukogude armeesse, jõudis polkovniku auastmeni
• 1992. aastal sai temast mässulise Tšetšeenia armee staabiülem
• Juhtis tšetšeenide üksusi esimeses Tšetšeenia sõjas, vallutades venelastelt 1995. aastal tagasi pealinna Groznõi
• Juhtis tšetšeenide rahukõnelusi Moskvaga aastatel 1995-1996
• 1997. aastal valiti vabadel valimistel Tšetšeenia presidendiks
• Pärast teise Tšetšeenia sõja puhkemist 1999. aastal üks iseseisvuslaste juhtidest välikomandör Shamil Bassajevi kõrval
Allikas: PM
xxx
| Vene saatkonna ees toimus pikett |
 www.DELFI.ee
9. märts 2005 20:02 |
|
|
| Tšetšeenia presidendi Aslan Mashadovi tapmine tõi kolmapäeval Venemaa saatkonna ette Tallinnas piketeerima 15 inimest.
Kohal oli ka riigikogu saadikuühenduse Inimõiguste Kaitseks Tšetšeenias liikmed, kes peavad Mashadovi tapmist poliitiliseks mõrvaks, mis halvendab olukorda Tšetšeenias.
Tšetšeenide esindajaks Eestis peetav Imran Ahhajev tõi kaasa Aslan Mashadovi portree, mis peatselt musta lindiga kaeti. Ahhajev rääkis piketeerijatele, et Mashadovi tapmine oli venelaste poolt väga vale samm.
“Mis siis ikka. Kreml andis oma shansid käest. Ta kirjutas ise oma kohtuotsusele alla! Ma ei tea, kas enam leidub poliitikuid, kes peaksid läbirääkimisi terrorist Putiniga. Mina selliseid ei tea,” rääkis Ahhajev.
Rahvusvahelise solidaarsusliikumise Rahu Tšetšeeniale” Eesti algatusrühma korraldatud pikett tõi kohale ka poliitikud Toompealt. “Mashadovi näol oli tegemist ju Tšetšeenia valitud presidendiga, keda ka Vene pool läbi temaga läbikäimise oli tunnustanud,” rääkis endine peaminister Mart Laar.
“Pildid, mis eile maailma avalikkuseni jõudsid, näitavad, kuidas maailma suurriik kohtleb teise valitud presidenti, see on tõeliselt jube.”
Venemaa saatkond ignoreeris piketeerijaid.
|
|
|
xxx
Vene eriteenistus maksis Mashadovi pea eest
15.03.2005 11:34PM Online
Venemaa eriteenistus tunnistas, et maksis 10 miljonit dollarit informatisooni eest, mis viis Tšetšeenia president Aslan Mashadovi tapmiseni, vahendab BBC.
Luureteenistus võttis ühendust «vajalikku informatsiooni valdavate isikutega,» kes teadsid Mashadovi asukohta, ütles Vene.
Samas ei avaldanud luureteenistus, mitu isikut andsid Mashadovi kohta andmeid.
Vene luure esindaja kinnitas, et kui osutub vajalikuks, siis informatsiooni andnud iskutele pakutakse täielikku kaitset ning võimalust elama asuda mõnda teise piirkonda.
Mashadov tapeti 8. märtsil Tšetšeenia pealinnast Grõsnõist põhjas asuvas külas. Vene väed ründasid punkrit, kus ta elas viimased paar kuud enne tabamist.
Moskva süüdistas Mashadovit mitmete Venemaal toime pandud terrorirünnakutes, sealhulgas ka Beslani kooli ründamises 2004. aasta sügisel, kui hukkus rohkem kui 330 inimest.
Mashadov oli seevastu ainus Tšetšeenia liidritest, kes oli nõus pidama läbirääkimisi lõpetamaks 10 aastat kestnud konflikt.
2004. aastal pani Vanemaa välja 10 miljoni dollari suuruse tasu tema kinnivõtjale.
Uudised
VE: Mashadov, Aslan – Tðeðeenia president
Eesti tšetšeenid eirasid Tšetšeenia presidendivalimisi
TALLINN, 31. august (EPLO) – Eestis elavad tðetðeenid eirasid pühapäeval Tðetðeenias korraldatud presidendivalimisi.
“Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes elavad tðetðeenid teatasid avalikult, et tunnistavad üksnes oma seaduslikult valitud presidenti Aslan Mashadovit.
Me ei hakanud osalema selles farsis, mis Tðetðeenias korraldati,” rääkis Tðetðeenia esindaja Eestis Imran Ahhajev ajalehele Vesti Dnja.
Ahhajevi sõnul korraldatakse Tðetðeenias valimisi üksnes Läänele puru silma ajamiseks, jätmaks muljet, et seal on kõik aus ja korras, vahendas ETV BNSi uudist.
Riigikogu saadikuühenduse “Inimõiguste kaitseks Tðetðeenias” esimehe Andres Herkeli hinnangul ei olnud pühapäeval Tðetðeenias toimunud presidendivalimised demokraatlikud. “Relvade jõul ja okupatsiooni tingimustes ei saa demokraatiat kehtestada,” ütles Isamaaliitu kuuluv Herkel esmaspäeval BNSile.
xxx
Mashadov: sõda võib kanduda Venemaale
Tðetðeenia president Aslan Mashadov ütles nädalavahetusel antud usutluses, et tema võitlejail on õigus viia sõda Moskvaga Venemaa territooriumile ja hoiatas konflikti laienemise eest.
18.07.2004 15:21BNS
Harva ajakirjanikega suhtlev iseseisvuslaste liider on varem avaldanud lootust, et Lääs suudab veenda Vene presidenti Vladimir Putinit kaheaastase vaheajaga 1994. aastast kestnud sõja lõpetamiseks rahukõnelusi alustama.
Nüüd näib Mashadov oma Londoni esindajate korraldatud e-kirjavahetuses Reutersiga varasemast pessimistlikum ega looda rahukõnelustele. Mashadov on veendunud, et sõda kestab kauem kui Putin võimul on.
«Läbirääkimised ei ole tðetðeenide jaoks eesmärk omaette. Me võtame neid kui ühte teed võitluse lõpetamiseks. See võib kõlada küll kurvalt, aga mina arvan, et Vene-Tðetðeeni sõda elab Putini üle.»
Venemaa plaani 29. augustil Tðetðeeniale uus liider valida nimetas ta farsiks, mis üksnes raskendab rahumeelse lahenduse saavutamist. Tðetðeenia eelmine Moskva-meelne liider tapeti mais.
«Iga okupantide poolt ametisse pandud poliitiline figuur tembeldatakse koha kvislingiks. Kvislingitel on üks saatus, mida normaalne inimene ei valiks,» ütles Mashadov.
Mashadov valiti 1997. aastal Kremli õnnistuses Tðetðeenia presidendiks, kuid kaks aastat hiljem saatis Moskva taas väed Tðetðeeniasse ja kuulutas ta vaenlaseks.
Mashadov eitas usutluses seotust juunis Inguððias toimunud rünnakuga, mille käigus tapsid sissid ligi 100 inimest, peamiselt jõuametite töötajaid. Rünnaku eesotsas olid kohalikud rahvuslased, kuid osa olevat võtnud ka mõned tðetðeenid.
Tðetðeenide liider ütles aga, et teda ei üllataks, kui samalaadseid rünnakuid toimuks teisteski Venemaa piirkondades. Rünnakud Venemaal, mida ta varem õigeks ei pidadnud, on aksepteeritav taktika, sõnas Mashadov nüüd.
«Mis puutub tðetðeenidesse, kes viivad võitluse Venemaa territooriumile, siis minu arvamus on: see oleks absoluutselt legitiimne – igatahes mitte vähem legitiimne kui liitlaste sõjategevuse viimine Hitleri-Saksamaa territooriumile Teises maailmasõjas.»
«Kui tðetðeenidel oleks sõjalennukeid või rakette, oleks legitiimsed ka õhurünnakud Vene linnadele,» kirjutas ta.
Välja arvatud üks kohtumine Mashadovi saadikuga 2001. aastal Moskva lennuväljal on Venemaa keeldunud iseseisvuslastega läbirääkimisi pidamast.
Venemaa esitab sõda Tðetðeenias kui osa ülemaailmsest terrorivastasest võitlusest. Sel moel on ta suutnud summutada Washingtoni ja Euroopa pealinnade kriitikat, kuigi nood soovitavad endiselt Moskval suhteliselt mõõdukaks peetava Mashadoviga kõnelda.
Mashadovi sõnul on saanud lääneliidritest nende «endi hirmu pantvangid», mistõttu nad nõustuvad liiga hõlpsasti Venemaa väitega tðetðeenide seotusest terrorismiga.
«Olen varem öelnud ja ütlen jätkuvalt: tðetðeeni rahvas peab sõda rahvusvahelise terrorismi vastu, mille eesotsas on Venemaa juhtkond.»
«Kogu sõltumatu meedia, kõik humanitaarorganisatsioonid teavad ja kuulutavad, et Tðetðeenias toimuv on tsiviilelanikkonna ettekavatsetud tapmine etnilistel alustel. Siiski kordavad juhtivate lääneriikide liidrid häbenematult Kremli valet tuhandetest tðetðeenidest Afganistanis või Iraagis ägedalt koalitsioonivägede vastu võitlemas.»
«Ma ei tea, võibolla on mõned Al-Qaeda inimesed tulnud Tðetðeeniasse, kuigi ma ei kujuta ette, mida nad siit otsivad. Meie võitleme oma vabaduse eest ja meil ei ole maailmavallutuslikke sihte. USA ei ole meie vaenlane ega konkurent,» kinnitas ta.
Mashadovi sõnul vahetab ta Tðetðeenias pidevalt asupaika ja kontrollib oma väekomandöre täielikult.
xxx
Aslan Mashadov on tapetud
08.03.2005 17:44BNS/PM
Vene väejuhatus teatas teisipäeval Tšetšeenia põraandaaluse presidendi Aslan Mashadovi tapmisest, teadet kinnitas ka Tšetšeenia nukuvalitsuse asejuht.
Vene telekanalid näitasid vereloigus lamavat palja ülakehaga meest, väites, et tegu on Mashadovi surnukehaga. Laiba vasakul põsel paistis olevat kuulijälg.
«Mashadov tapeti Tolstoi-Jurti külas. Seal toimus relvakokkupõrge. Mashadov varjas end selles külas ühe maja alla tehtud punkris,» ütles Põhja-Kaukaasias paiknevate Vene vägede staabi pressiesindaja kindral Ilja Šabalkin, kelle sõnul on Mashadovi surnukeha tuvastatud.
Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktor Nikolai Patrušev kandis õhtul Mashadovi surmast ette Vene presidendile Vladimir Putinile.
Putini ja Patruševi kohtumist näidati riigitelevisiooni saates.
«Täna sooritasid FSB eriüksused Tšetšeenia vabariigis Tolstoi-Jurti külas operatsiooni, mille käigus rahvusvaheline terrorist ja relvajõukude juht Mashadov tapeti ja tema lähimad käsilased vahistati,» ütles Patrušev Putinile.
Vene eriüksuslaste seas ohvreid polnud, ütles Patrušev.
Putin käskis Patruševil Mashadovi surmateadet kahekordselt üle kontrollida.
Tolstoi-Jurt asub Tšetšeenia pealinnast Groznõist 20 kilomeetrit põhja pool.
Tšetšeenia nukuvalitsuse aseesimees Ramzan Kadõrov aga väitis teisipäeva õhtul, et Mashadov sai surma kogemata, kui tema kõrval seisnud ihukaitsja püss lahti läks.
«Meile tehti ülesandeks Mashadov elusalt kinni võtta. Keegi ei kavatsenud teda füüsiliselt hävitada,» selgitas Kadõrov agentuurile Interfax.
Tema sõnul «hukkus Mashadov tema kõrval asunud ihukaitsja relva oskamatu käsitsemise tagajärjel.»
«Me kavatsesime ta elusalt kinni võtta ja pärast asjakohaseid ülekuulamisi määrata julgeolekuteenistusse rühma- või roodukomandöriks,» rääkis Kadõrov.
Ta teatas, et jõuoperatsioonis osalesid Tšetšeenia presidendi julgeolekuteenistuse töötajad.
Tolstoi-Jurtis toimunut nimetas Kadõrov kõigile naistele mõeldud naistepäevakingituseks.
«Ma luban täie vastutustundega, et sama saatus tabab lähemal ajal ka Šamil Bassajevit, kelle me paneme Groznõi kesklinna kõigile vaatamiseks välja,» lubas Kadõrov.
Tema sõnul ei saanud Mashadov olukorda Tšetšeenias enam kuidagi mõjutada. «See oli vana haige mees, kes püüdis kõigi vahenditega oma elu pikendada, ning Tšetšeenias toimuv huvitas teda ainult sellest seisukohast,» väitis Kadõrov.
Ühtlasi lubas ta Mashadovi surnukeha omastele üle anda.
Populistliku erakonna Kodumaa duumafraktsiooni juht Dmitri Rogozin avaldas arvamust, et olukorda Tšetšeenias võib põhjalikult muuta üksnes Šamil Bassajevi surm või kinnivõtmine.
«Mashadovil polnud meie teada sellist mõju nagu Bassajevil, ta oli pigem naljavägede komandör,» ütles Rogozin, kommenteerides teadet Mashadovi surmasaamisest.
«Tahaks loota, et aktiivne terroritegevus hakkab nüüd, kus Mashadov likvideeritud, taanduma, kuid viimaste aastate olukord näitab: Mashadov otsis ammu võimalust tegelda pigem propagandaga kui korraldada terrorirünnakuid,» ütles Rogozin, toonitades, et «tuleb Bassajevit otsida.»
Tšetšeenia riiginõukogu esimees Tauss Džabrailov väitis, et Mashadovi surm kiirendab Tšetšeenias rahu ja stabiilsuse saabumist.
«Ma võin nüüd kindlalt öelda, et Mashadovi lahkumisega hakkab vabariik normaalselt elama,» toonitas Džabrailov.
!Mingid rahvusvahelised organisatsioonid ja inimõiguslased ei saa meile enam kärbseid pähe ajada, nõuda läbirääkimistelaua taha istumist, sest neil pole padrunisalves enam kedagi, keda nad võiksid sisside hulgast kas või suure pingutusega legitiimseks poliitikuks nimetada,! kuulutas Džabrailov.
Londonis eksiilis viibiv Mashadovi erisaadik Ahmed Zakajev ütles usutluses Vene telekanalile RTV, et Mashadovi tapmisega saavutavad iseseisvuslaste seas suurema mõju radikaalsemad juhid, kes ei pea võimalikuks Moskvaga läbi rääkida.
Zakajevi sõnul pole tal kindlat infot, kuid ta arvab, et teade Mashadovi tapmisest on õige.
Mashadov juhtis 1994.-96. aasta sõjas Vene vägedega võidelnud tšetšeeni iseseisvuslasi. Vene vägede lahkumise järel valiti ta Tšetšeenia presidendiks.
Viiekümne kolme aastase Mashadovi surm tugevdab Putini positsiooni, kes on oma võimu ehitanud suurelt osalt võitlusele tšetšeeni iseseisvuslaste vastu.
Moskva oli Mashadovi tabamise eest välja pannud kümne miljoni dollarilise vaevatasu.
Mashadov kutsus hiljuti Moskvat tšetšeenide nõudmiste üle läbi rääkima, kuid Kreml kinnitas, et ei pea terroristidega kõnelusi.
Mõned Moskva Tšetšeenia-poliitika kritiseerijad pidasid Mashadovit mõõdukamaks ja paremaks läbirääkimistepartneriks kui Bassajevit.
xxx
Vene eriüksused tapsid Aslan Mashadovi
09.03.2005 00:01Kaarel Kaas, toimetaja
Tšetšeenia asulas Tolstoi-Jurtis läbi viidud erioperatsiooni käigus lootsid Vene julgeolekuteenistuse FSB eriüksuse liikmed Mashadovi elusalt kinni võtta. Puhkenud tulevahetuse käigus hukkus aga Tšetšeenia president omaenese ihukaitsjate relvade läbi, tsiteerisid Vene uudisteagentuurid eile Moskva raadio Ehho Moskvõ andmeid.
Kremli kontrolli all olevad Vene telekanalid demonstreerisid aga kaadreid poolpaljast surnukehast, kelle näol Moskva ametlike allikate järgi oligi tegemist Mashadoviga.
«Bandiitide» juht
Moskvas Vene presidendi Vladimir Putiniga riigi suurimate uudistesaadete kaamerate ees kohtunud FSB ülem Nikolai Patrušev kandis riigipeale isiklikult ette: «bandiitide» ja «rahvusvaheliste terroristide» juht Mashadov on erioperatsiooni käigus hävitatud, operatsiooni läbi viinud FSB üksuste hulgas kaotusi ei ole.
Tšetšeenia Moskva-meelse nukuvalitsuse juhi Ramzan Kadõrovi eilsete sõnade kohaselt on Mashadovi surnukeha tuvastatud, mahamatmiseks seda aga omastele üle ei anta.
Suurbritannias eksiilis elav Mashadovi esindaja Euroopas Ahmed Zakajev kinnitas eile õhtul, et uudised tšetšeenide liidri surma kohta vastavad tõele, teatas uudistevõrk BBC.
Mashadov olla tabatud ühe Tolstoi-Jurti maja alla rajatud punkrist.
Samal ajal oli Vene väejuhatuse teatel asulas käimas suur terrorismivastane operatsioon, mille käigus hoiti ära naistepäevaks planeeritud suur terroriakt.
Vene andmetel kavatsesid mässulised granaadiheitjatest rünnata Tolstoi-Jurti kohaliku administratsiooni hoonet ja hävitada maja koos kõigi sinna pidupäeva puhul kogunenud inimestega.
Mashadov tõusis tšetšeeni iseseisvuslaste üheks käilakujuks juba aastatel 1994-1996 kestnud esimeses Vene-Tšetšeenia sõjas. Pärast Vene vägede väljaviimist 1997. aastal korraldatud valimistel sai temast aga Tšetšeenia president.
1999. aastal uuesti puhkenud ja tänaseni kestva nn teise Tšetšeenia sõja käigus oli just Mashadov mässuliste peamiseks juhiks ning Vene eriteenistuste sihtmärgiks number üks kurikuulsa välikomandör Shamil Bassajevi kõrval.
Koos tšetšeenide vastupanuliikumise üha radikaalsemaks muutumisega viimastel aastatel nihkus kontroll mässuliste relvaüksuste üle väidetavalt üha rohkem terrorimeetodeid pooldava Bassajevi kätte, kes seisis pea kõigi viimastel aastatel Venemaad vapustanud veriste terrorirünnakute taga.
Verised terrorirünnakud
Pärast ligi 330 tsiviilelaniku surmaga lõppenud rünnakut Põhja-Osseetias asuvale Beslani koolile eelmise aasta 1. septembril kuulutas Moskva terroriteo eest vastutavateks nii Bassajevi kui Mashadovi ja pani mõlema pea eest välja 10 miljoni USA dollari (120 miljonit krooni) suuruse autasu.
Mashadov distantseeris ennast toona otsustavalt Beslani rünnakust, mõistes selle kategooriliselt hukka, lubades ühtlasi pärast sõja lõppu anda Bassajevi inimsusvastaste kuritegude eest rahvusvahelise tribunali kätte.
Selle aasta alguses kuulutas Mashadov ühepoolselt «hea tahte märgina» välja kuu aega väldanud ühepoolse relvarahu, et pakkuda Vene poolele võimalust lahendada konflikt läbirääkimiste laua taga. Kreml lükkas Mashadovi pakkumise tagasi.
Ühes oma viimasteks jäänud avaldustest teatas Mashadov, et ligi saja tuhande tšetšeeni tsiviilelaniku ja tuhandete Vene sõdurite elu nõudnud konflikti lõpetamiseks piisaks tema ja president Putini «pooletunnisest vestlusest».
xxx
9. märts 2005 20:02
Kohal oli ka riigikogu saadikuühenduse Inimõiguste Kaitseks Tšetšeenias liikmed, kes peavad Mashadovi tapmist poliitiliseks mõrvaks, mis halvendab olukorda Tšetšeenias.
Tšetšeenide esindajaks Eestis peetav Imran Ahhajev tõi kaasa Aslan Mashadovi portree, mis peatselt musta lindiga kaeti. Ahhajev rääkis piketeerijatele, et Mashadovi tapmine oli venelaste poolt väga vale samm.
“Mis siis ikka. Kreml andis oma shansid käest. Ta kirjutas ise oma kohtuotsusele alla! Ma ei tea, kas enam leidub poliitikuid, kes peaksid läbirääkimisi terrorist Putiniga. Mina selliseid ei tea,” rääkis Ahhajev.
Rahvusvahelise solidaarsusliikumise Rahu Tšetšeeniale” Eesti algatusrühma korraldatud pikett tõi kohale ka poliitikud Toompealt. “Mashadovi näol oli tegemist ju Tšetšeenia valitud presidendiga, keda ka Vene pool läbi temaga läbikäimise oli tunnustanud,” rääkis endine peaminister Mart Laar.
“Pildid, mis eile maailma avalikkuseni jõudsid, näitavad, kuidas maailma suurriik kohtleb teise valitud presidenti, see on tõeliselt jube.”
Venemaa saatkond ignoreeris piketeerijaid.
xxx
Vene eriteenistus maksis Mashadovi pea eest
15.03.2005 11:34PM Online
Luureteenistus võttis ühendust «vajalikku informatsiooni valdavate isikutega,» kes teadsid Mashadovi asukohta, ütles Vene.
Samas ei avaldanud luureteenistus, mitu isikut andsid Mashadovi kohta andmeid.
Vene luure esindaja kinnitas, et kui osutub vajalikuks, siis informatsiooni andnud iskutele pakutakse täielikku kaitset ning võimalust elama asuda mõnda teise piirkonda.
Mashadov tapeti 8. märtsil Tšetšeenia pealinnast Grõsnõist põhjas asuvas külas. Vene väed ründasid punkrit, kus ta elas viimased paar kuud enne tabamist.
Moskva süüdistas Mashadovit mitmete Venemaal toime pandud terrorirünnakutes, sealhulgas ka Beslani kooli ründamises 2004. aasta sügisel, kui hukkus rohkem kui 330 inimest.
Mashadov oli seevastu ainus Tšetšeenia liidritest, kes oli nõus pidama läbirääkimisi lõpetamaks 10 aastat kestnud konflikt.
2004. aastal pani Vanemaa välja 10 miljoni dollari suuruse tasu tema kinnivõtjale.