Kui suusataja Jaak Mae võitleb maailmaareenil medalite eest, siis tema isa Mart Mae peab ühe mehe võitlust marutaudivastase massvaktsineerimise vastu ja kariloomakasvatajate kaitseks.
• Ainukeses antiraabilises kabinetis Ida-Tallinna keskhaiglas vaktsineeriti marutõve vastu eelmisel aastal pool tuhat inimest.
• Vaktsiini süstitakse õlavarre piirkonda.
• Marutaudi kahtlusega hammustuse korral on soovitatav pöörduda arsti poole nädala jooksul.
• Marutõppe nakatunud inimesel võivad tekkida seerumist eluaegsed tüsistused. Kui marutõvele kohe jälile ei saada, ootab nakatunut kindel surm.
• Marutõvevastane vaktsiinisüst maksab 160 krooni. |
Järvamaal Albu valla külje all väikeses majapidamises pole tunda marutaudivastase vaktsineerimise programmi vastasust, pigem vana mehe muret oma kariloomade pärast. Tema südameasjaks on saanud Phare marutaudivastase vaktsineerimise programmi nõrgad kohad.
Jahimees Mart Mae on pöördunud murega programmi tagajärgede pärast riigiasutuste, ajalehtede ja televisiooni poole. Seni pole tema juttu tõsiselt võetud.
“Enne katsetagu Vormsi saarel, kui hakkavad tervet Eestit vaktsineerima,” ütleb Mae pahaselt kulmu kortsutades. Tema sõnul ohustab marutaudivastane vaktsineerimisprogramm kari- ja koduloomi. “See on eksperiment Eesti põllumajandusega,” annab Mae karmi hinnangu kavandatavale programmile, mis võib mõjuda laastavalt loomakasvatajatele, kui marutaudis metsloomad külades tihedamini liikuma hakkavad.
“Marutaudi ei ole võimalik sajaprotsendiliselt likvideerida,” on Mae veendunud.
Surmaoht idakaarest
Pidev marutaudileviku oht Venemaalt on väga tõenäoline, sest loomade migratsioon toimub idast läände. Kuigi praegu riigil marutaudi piiramise programmi polegi, ei nõustu Mae ka Prantsusmaa kogemusega taudi pidurdamisel.
“Enne uurigu, palju Eestis üldse marutaudi on,” süüdistab Mae riiki lohakuses. “Ma võin kindlalt öelda, et eelmise aasta tuhatkond marutaudijuhtumit on vaid jäämäe pealmine osa.” Tema sõnul jääb suurem osa marutaudijuhtumitest registreerimata.
Eestimaa erineb Mae teada Prantsusmaast selle poolest, et seal oli enne vaktsineerimise alustamist marutaudi vähem kui Eestis.
“Kui meil loetakse aastas 20 marutaudijuhtu praeguse tuhande asemel, siis mina tõstan käed,” hüüatab Mae käsi laiutades. “Palun väga, vaktsineerige, aga enne seda tuleb saada marutaud kontrolli alla.”
Tema pakutud idee kohaselt võiks Eesti osaluse Phare projektis (11 miljonit krooni) suunata marutaudi hävitamiseks, kontrolli alla saamiseks ning kariloomade vaktsineerimiseks.
Rebaste ja kährikute jaht peaks olema jahimeestele kohustuslik, sest marutaudi looduslikud kandjad on just need loomad. Väikekiskjate rohkus soodustab marutaudi levikut ning seda ei saa Mae sõnul takistada üksnes loomade vaktsineerimisega, sest see ei anna tulemust. Nõukogude ajal ei saanud jahti pidada enne, kui jahimehel polnud inspektsioonile viit rebase saba ette näidata.
Söödakohad soodustavad
“Riik peaks seadma rebaste ja kährikute alampiiri, mida jahimehed peavad täitma, ning alles siis alustama vaktsineerimist,” põhjendab Mae vaktsineerimis-programmi nõrku külgi. “Ma tunneksin end kindlamalt, kui riik ütleks, mis saab minu kariloomadest pärast seda, kui metsloomad on vaktsineeritud.” Mae arvates tekib pärast metsloomade massilist marutaudivastast vaktsineerimist epideemia, sest vaktsiin kiirendab haiguse kulgu.
Samuti pakub 70-ndate algul jahimeheametiga alustanud Mae välja loomuliku lahenduse, kuidas metsas marutaudi vähendada. Mae arvates peaksid jahimehed jahtidega metsloomakarjad väikestelt territooriumidelt suurtele hajutama ning lõpetama statsionaarsete söötmiskohtade aastaringse varustamine. “Metsloom peab läbi saama ilma lisasöödata,” ütleb Mae.
Lähiajal peaks Mart Mae ja Albu vallavalitsuse kiri marutaudi leviku tõkestamise asjus jõudma põllu-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumisse, kus loodetavasti väikese inimese suurtele muredele reageeritakse.
Metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programm
Programmi eesmärk on muuta Eestis marutaudivabaks. Marutaudi likvideerimiseks on vaja suukaudselt vaktsineerida punarebaseid ja kährikkoeri, kes on selle haiguse kandjad.
Selleks kasutatakse peibutussööta, mis koosneb kalajahust ning sellesse peidetud kapseldatud marutaudivaktsiinist. Vaktsiin ei ole inimesele ohtlik ega põhjusta jääkainete ladestumist loomade lihaskonnas.
Selliseid vaktsiinipalasid puistatakse õhust lennuki või helikopteriga sagedusega 20 sööta ruutkilomeetri kohta.
Sööta ei heideta alla linnade ja muude tihedalt inimasustatud alade kohal, samuti veekogude kohal. Linnade lähiümbruses ja väikesaartel, kus õhust loopimine pole otstarbekas, külvatakse vaktsiinsööta käsitsi.
Külv on kaks korda aastas: kevadel (mais-juunis) ning sügisel (septembris-oktoobris). Kevadel saaksid vaktsiini eelkõige täiskasvanud loomad ja sügisel kevadel sündinud noorloomad.
Külvamine toimub esialgu umbes 17 000 km2 suurusel alal Põhja- ja Lääne-Eestis, hõlmates täielikult Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Raplamaa ning osaliselt Pärnu-, Harju-, Järva- ja Viljandimaa.
Kui marutaud on nendest piirkondadest välja tõrjutud, nihutatakse vaktsineerimispiiri edasi ida suunas.
Vaktsineerimise tõhususe kontrollimiseks kütitakse vaktsineeritud alal kuni 8 rebast või kährikut ning uuritakse, kas vaktsiinsöödas peituv märgistusaine on ladestunud loomade luudesse.
Reaalset külvi on plaanitud teha selle aasta sügisel. Programmi käivitumise üheks eeltingimuseks on, et Eesti riik võtab endale kohustuse jätkata marutaudi tõrjumist ka pärast Phare programmi lõppemist.
|
Uudised
VE: marutaud
Ühe mehe võitlus marutaudi massvaktsineerimise vastu
Siim Sepper
05.04.2004
Kui suusataja Jaak Mae võitleb maailmaareenil medalite eest, siis tema isa Mart Mae peab ühe mehe võitlust marutaudivastase massvaktsineerimise vastu ja kariloomakasvatajate kaitseks.
• Vaktsiini süstitakse õlavarre piirkonda.
• Marutaudi kahtlusega hammustuse korral on soovitatav pöörduda arsti poole nädala jooksul.
• Marutõppe nakatunud inimesel võivad tekkida seerumist eluaegsed tüsistused. Kui marutõvele kohe jälile ei saada, ootab nakatunut kindel surm.
• Marutõvevastane vaktsiinisüst maksab 160 krooni.
Järvamaal Albu valla külje all väikeses majapidamises pole tunda marutaudivastase vaktsineerimise programmi vastasust, pigem vana mehe muret oma kariloomade pärast. Tema südameasjaks on saanud Phare marutaudivastase vaktsineerimise programmi nõrgad kohad.
Jahimees Mart Mae on pöördunud murega programmi tagajärgede pärast riigiasutuste, ajalehtede ja televisiooni poole. Seni pole tema juttu tõsiselt võetud.
“Enne katsetagu Vormsi saarel, kui hakkavad tervet Eestit vaktsineerima,” ütleb Mae pahaselt kulmu kortsutades. Tema sõnul ohustab marutaudivastane vaktsineerimisprogramm kari- ja koduloomi. “See on eksperiment Eesti põllumajandusega,” annab Mae karmi hinnangu kavandatavale programmile, mis võib mõjuda laastavalt loomakasvatajatele, kui marutaudis metsloomad külades tihedamini liikuma hakkavad.
“Marutaudi ei ole võimalik sajaprotsendiliselt likvideerida,” on Mae veendunud.
Surmaoht idakaarest
Pidev marutaudileviku oht Venemaalt on väga tõenäoline, sest loomade migratsioon toimub idast läände. Kuigi praegu riigil marutaudi piiramise programmi polegi, ei nõustu Mae ka Prantsusmaa kogemusega taudi pidurdamisel.
“Enne uurigu, palju Eestis üldse marutaudi on,” süüdistab Mae riiki lohakuses. “Ma võin kindlalt öelda, et eelmise aasta tuhatkond marutaudijuhtumit on vaid jäämäe pealmine osa.” Tema sõnul jääb suurem osa marutaudijuhtumitest registreerimata.
Eestimaa erineb Mae teada Prantsusmaast selle poolest, et seal oli enne vaktsineerimise alustamist marutaudi vähem kui Eestis.
“Kui meil loetakse aastas 20 marutaudijuhtu praeguse tuhande asemel, siis mina tõstan käed,” hüüatab Mae käsi laiutades. “Palun väga, vaktsineerige, aga enne seda tuleb saada marutaud kontrolli alla.”
Tema pakutud idee kohaselt võiks Eesti osaluse Phare projektis (11 miljonit krooni) suunata marutaudi hävitamiseks, kontrolli alla saamiseks ning kariloomade vaktsineerimiseks.
Rebaste ja kährikute jaht peaks olema jahimeestele kohustuslik, sest marutaudi looduslikud kandjad on just need loomad. Väikekiskjate rohkus soodustab marutaudi levikut ning seda ei saa Mae sõnul takistada üksnes loomade vaktsineerimisega, sest see ei anna tulemust. Nõukogude ajal ei saanud jahti pidada enne, kui jahimehel polnud inspektsioonile viit rebase saba ette näidata.
Söödakohad soodustavad
“Riik peaks seadma rebaste ja kährikute alampiiri, mida jahimehed peavad täitma, ning alles siis alustama vaktsineerimist,” põhjendab Mae vaktsineerimis-programmi nõrku külgi. “Ma tunneksin end kindlamalt, kui riik ütleks, mis saab minu kariloomadest pärast seda, kui metsloomad on vaktsineeritud.” Mae arvates tekib pärast metsloomade massilist marutaudivastast vaktsineerimist epideemia, sest vaktsiin kiirendab haiguse kulgu.
Samuti pakub 70-ndate algul jahimeheametiga alustanud Mae välja loomuliku lahenduse, kuidas metsas marutaudi vähendada. Mae arvates peaksid jahimehed jahtidega metsloomakarjad väikestelt territooriumidelt suurtele hajutama ning lõpetama statsionaarsete söötmiskohtade aastaringse varustamine. “Metsloom peab läbi saama ilma lisasöödata,” ütleb Mae.
Lähiajal peaks Mart Mae ja Albu vallavalitsuse kiri marutaudi leviku tõkestamise asjus jõudma põllu-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumisse, kus loodetavasti väikese inimese suurtele muredele reageeritakse.
Metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programm
Programmi eesmärk on muuta Eestis marutaudivabaks. Marutaudi likvideerimiseks on vaja suukaudselt vaktsineerida punarebaseid ja kährikkoeri, kes on selle haiguse kandjad.
Selleks kasutatakse peibutussööta, mis koosneb kalajahust ning sellesse peidetud kapseldatud marutaudivaktsiinist. Vaktsiin ei ole inimesele ohtlik ega põhjusta jääkainete ladestumist loomade lihaskonnas.
Selliseid vaktsiinipalasid puistatakse õhust lennuki või helikopteriga sagedusega 20 sööta ruutkilomeetri kohta.
Sööta ei heideta alla linnade ja muude tihedalt inimasustatud alade kohal, samuti veekogude kohal. Linnade lähiümbruses ja väikesaartel, kus õhust loopimine pole otstarbekas, külvatakse vaktsiinsööta käsitsi.
Külv on kaks korda aastas: kevadel (mais-juunis) ning sügisel (septembris-oktoobris). Kevadel saaksid vaktsiini eelkõige täiskasvanud loomad ja sügisel kevadel sündinud noorloomad.
Külvamine toimub esialgu umbes 17 000 km2 suurusel alal Põhja- ja Lääne-Eestis, hõlmates täielikult Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Raplamaa ning osaliselt Pärnu-, Harju-, Järva- ja Viljandimaa.
Kui marutaud on nendest piirkondadest välja tõrjutud, nihutatakse vaktsineerimispiiri edasi ida suunas.
Vaktsineerimise tõhususe kontrollimiseks kütitakse vaktsineeritud alal kuni 8 rebast või kährikut ning uuritakse, kas vaktsiinsöödas peituv märgistusaine on ladestunud loomade luudesse.
Reaalset külvi on plaanitud teha selle aasta sügisel. Programmi käivitumise üheks eeltingimuseks on, et Eesti riik võtab endale kohustuse jätkata marutaudi tõrjumist ka pärast Phare programmi lõppemist.