| |
|
 |
Mäetaguse vallavalitsus asub kaunis renoveeritud mõisahoones. Vallavolikogu esimees Jaan Surva teab, et maavaramaksu toel püsiv heaolu ei pruugi olla igavene |
|
Eesti jõukaim vald elab oma maapõue arvelt
Alo Lõhmus, reporter, 14.01.2004
Elaniku kohta kogutud tulu järgi Eesti rikkaima omavalitsuse, üllatuslikult pealinnakauge Ida-Virumaa Mäetaguse valla jalgealune kõigub sõna otseses mõttes.
Kunagise Sompa kaevanduse kauaaegne töötaja ning viimane direktor Jaan Surva, praegu Mäetaguse vallavolikogu esimees, ei pääse enam iialgi oma endise direktorikabineti ukseni. Metallivargad lõhuvad kaevanduse muinsuskaitsealuse peahoone teise korruse treppi just siis, kui Surva seal ajakirjanikele ekskursiooni teeb.
«Varastate metalli, jah? Mis firmast olete?» küsib sirgeselgne Surva. «Ei mingist firmast,» tuleb venekeelne vastus.
Saksa sõjavangide kätega kohalikest maakividest ehitatud kaevanduse kaunis peahoone, mille ukse Surva 2000. aastal enda järel kinni pani, on nüüdseks segi pekstud ning lagastatud. Siiski on see vaid sissejuhatuseks ahermägede vahel laiuvale veelgi ebamaisemale varemeteväljale.
Miljonid maapõuest
Varemete alt alguse saavad kaevanduskäigud siuglevad Mäetaguse valla põldude ja metsa all koos samuti suletud Ahtme ja Kohtla ning veel tegutsevate Estonia ja Viru kaevanduste põlevkivisoontega. Just need käigud, mitte viljakad Virumaa põllud, on Eesti rikkaima valla õnn ja õnnetus.
Viimasel neljal aastal on see pooleteise tuhande elanikuga vald saanud kaevandustelt kokku 80,6 miljonit krooni ressursitasu põlevkivi eest ning 6,6 miljonit krooni vee eest.
Põhikooli kaunis ja verivärskelt renoveeritud hoone annab silmad ette enamikule linnakoolidele (16,7 miljonit krooni). Lasteaed valmis viie miljoni eest. Mäetaguse, Kiikla ning Pagari rahva- ja seltsimajad on oma seintesse mahutanud kokku kümme miljonit krooni. Vallavalitsus asub mõisahoones, mille renoveerimine maksis 3,6 miljonit.
Vallarahvale mõeldud basseinidega peresaunad võtsid sama suure summa, «väiksemaid» miljoneid on neelanud tänavavalgustus, perearstikeskus, elamumajandus, teed jne.
Koht lasteaias ning lasteaiabussis ei maksa vallaelanikele midagi. Koolilaste lõunad ja rohked huvialaringid on tasuta. Konkursi korras kooli asuvad õpetajad saavad 20 000-kroonise stardiraha ja elamispinna. Kes vallaelanikest oma maja üle värvib, saab poole värvirahast vallalt.
Maa vajub
Ehkki isegi need hüved ei ole pannud valla pooleteisetuhandelist rahvaarvu kasvama, ei ole elanikkond ka kahanenud.
Kuid kogu suhteline heaolu pärineb sõna otseses mõttes tulevaste põlvede jalge alt. «Kuigi raha on ühe inimese kohta palju, on meil ka tuhat lahendamata probleemi,» sõnab Surva. «Võib-olla alles tulevikus hakkavad need välja tulema.»
Käigust maha võetud kaevandused lastakse vett täis imbuda. See paneb aluse tervele murede plejaadile.
Kaevanduste tõttu kuivaks jäänud või mürgitatud kaevudega taludeni kaevab praegu veetrasse Eesti Põlevkivi, kuid kunagi jääb nende talude veega varustamine valla mureks. Ehkki kaevud kuivavad, muutuvad teisal metsad märgadeks lodumetsadeks.
Veelgi hullem on tõsiasi, et keegi ei tea, kui kaua kaevanduskäigud üldse üleval püsivad. Kui kaevanduskäik omal ajal maja alt läbi kaevati, jäeti maja alla põlevkivist tugisambad. Nüüd need sambad murenevad vee mõjul ning ühel hetkel võivad majad maapõue vajuda.
Põldudel on traktorid juba auku kukkunud. Soomlased, kes mujal põllumajandusettevõtteid kokku ostavad, hoiavad Mäetaguse põldudest kõrvale.
Kuni maa püsib, püüab vald oma elu põlevkivirahaga käima saada. Vettpidava äriprojektiga valda pöörduv ettevõtja saab vallalt toetust 50% investeeringuks vajalikust summast või kuni 100 000 krooni.
Kuid ettevõtlikke inimesi on nii vähe, et toetusfondi 700 000 krooni jääb tihti lõpuni välja jagamata. Nii ongi fondi komisjoni esimees, Patmari suurtalu peremees Ain Rego pidanud ise ostma valla toetusel juba kaks traktorit.
2001. aasta sügisel kasvastema talu 40 hektarilt sajale, sel sügisel 380 hektarile. Varsti peaks olema juba 600 hektarit.
Uudised
VE: Mäetaguse vald
Eesti jõukaim vald elab oma maapõue arvelt
Alo Lõhmus, reporter, 14.01.2004
Kunagise Sompa kaevanduse kauaaegne töötaja ning viimane direktor Jaan Surva, praegu Mäetaguse vallavolikogu esimees, ei pääse enam iialgi oma endise direktorikabineti ukseni. Metallivargad lõhuvad kaevanduse muinsuskaitsealuse peahoone teise korruse treppi just siis, kui Surva seal ajakirjanikele ekskursiooni teeb.
«Varastate metalli, jah? Mis firmast olete?» küsib sirgeselgne Surva. «Ei mingist firmast,» tuleb venekeelne vastus.
Saksa sõjavangide kätega kohalikest maakividest ehitatud kaevanduse kaunis peahoone, mille ukse Surva 2000. aastal enda järel kinni pani, on nüüdseks segi pekstud ning lagastatud. Siiski on see vaid sissejuhatuseks ahermägede vahel laiuvale veelgi ebamaisemale varemeteväljale.
Miljonid maapõuest
Varemete alt alguse saavad kaevanduskäigud siuglevad Mäetaguse valla põldude ja metsa all koos samuti suletud Ahtme ja Kohtla ning veel tegutsevate Estonia ja Viru kaevanduste põlevkivisoontega. Just need käigud, mitte viljakad Virumaa põllud, on Eesti rikkaima valla õnn ja õnnetus.
Viimasel neljal aastal on see pooleteise tuhande elanikuga vald saanud kaevandustelt kokku 80,6 miljonit krooni ressursitasu põlevkivi eest ning 6,6 miljonit krooni vee eest.
Põhikooli kaunis ja verivärskelt renoveeritud hoone annab silmad ette enamikule linnakoolidele (16,7 miljonit krooni). Lasteaed valmis viie miljoni eest. Mäetaguse, Kiikla ning Pagari rahva- ja seltsimajad on oma seintesse mahutanud kokku kümme miljonit krooni. Vallavalitsus asub mõisahoones, mille renoveerimine maksis 3,6 miljonit.
Vallarahvale mõeldud basseinidega peresaunad võtsid sama suure summa, «väiksemaid» miljoneid on neelanud tänavavalgustus, perearstikeskus, elamumajandus, teed jne.
Koht lasteaias ning lasteaiabussis ei maksa vallaelanikele midagi. Koolilaste lõunad ja rohked huvialaringid on tasuta. Konkursi korras kooli asuvad õpetajad saavad 20 000-kroonise stardiraha ja elamispinna. Kes vallaelanikest oma maja üle värvib, saab poole värvirahast vallalt.
Maa vajub
Ehkki isegi need hüved ei ole pannud valla pooleteisetuhandelist rahvaarvu kasvama, ei ole elanikkond ka kahanenud.
Kuid kogu suhteline heaolu pärineb sõna otseses mõttes tulevaste põlvede jalge alt. «Kuigi raha on ühe inimese kohta palju, on meil ka tuhat lahendamata probleemi,» sõnab Surva. «Võib-olla alles tulevikus hakkavad need välja tulema.»
Käigust maha võetud kaevandused lastakse vett täis imbuda. See paneb aluse tervele murede plejaadile.
Kaevanduste tõttu kuivaks jäänud või mürgitatud kaevudega taludeni kaevab praegu veetrasse Eesti Põlevkivi, kuid kunagi jääb nende talude veega varustamine valla mureks. Ehkki kaevud kuivavad, muutuvad teisal metsad märgadeks lodumetsadeks.
Veelgi hullem on tõsiasi, et keegi ei tea, kui kaua kaevanduskäigud üldse üleval püsivad. Kui kaevanduskäik omal ajal maja alt läbi kaevati, jäeti maja alla põlevkivist tugisambad. Nüüd need sambad murenevad vee mõjul ning ühel hetkel võivad majad maapõue vajuda.
Põldudel on traktorid juba auku kukkunud. Soomlased, kes mujal põllumajandusettevõtteid kokku ostavad, hoiavad Mäetaguse põldudest kõrvale.
Kuni maa püsib, püüab vald oma elu põlevkivirahaga käima saada. Vettpidava äriprojektiga valda pöörduv ettevõtja saab vallalt toetust 50% investeeringuks vajalikust summast või kuni 100 000 krooni.
Kuid ettevõtlikke inimesi on nii vähe, et toetusfondi 700 000 krooni jääb tihti lõpuni välja jagamata. Nii ongi fondi komisjoni esimees, Patmari suurtalu peremees Ain Rego pidanud ise ostma valla toetusel juba kaks traktorit.
2001. aasta sügisel kasvastema talu 40 hektarilt sajale, sel sügisel 380 hektarile. Varsti peaks olema juba 600 hektarit.