Täna varahommikul toimus kesk-Itaalias inimohvriterohke maavärin
Lähiajal võib ka Eestit tabada väiksem maavärin
|
Kertu Kalmus, Eesti Päevaleht Online
06. aprill 2009 16:40
|
|
|
|
Seismoloog Heidi Soosalu sõnul ootab ilmselt ka Eestit lähiajal ees maavärin. Tõenäoliselt pigem väiksem kui suurem, kuid ka tugev värin pole välistatud.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtivseismoloog Heidi Elisabet Soosalu rääkis Päevaleht Online’ile, et kui vaadata tõenäosust, siis ootab ka Eestit lähiajal ees maavärin.
“Tõenäosuse seisukohalt võttes toimub Eestis iga kahe aasta jooksul üks väike maavärin,” rääkis Soosalu. “Kui arvestame, et viimati toimus maavärin Eestis 2006. aasta novembris ja enne seda 2004. aastal, siis läheb järjest tõenäolisemaks, et lähiajal tabab Eestit taas maavärin,” selgitas ta.
Seismoloogi sõnul on Eesti puhul õrnalt tunda juba sellist maa kõikumist, millel on 2 või 3 magnituudi. “Juba see oleks meie mõõtkavas suur ja inimene juba taipaks, et maa kõikus, aga mingit suurt ohtu see iseenesest ei tekitaks,” rääkis Soosalu.
“Samas ei ole ju välistatud, et suuremaid maavärinaid võib toimuda ka rahulikus piirkonnas. Kui tuletada meelde 1976. aastal Osmussaart tabanud maavärinat, siis selle magnituud oli 4,6,” tõi ta näitena välja. “Aga selle taastoimumine ei ole pigem tõenäoline,” märkis ta.
“Kokkuvõttes võib öelda, et väikesi sündmusi on oodata poole aasta – aasta jooksul, aga mitte midagi suurt ja katastroofilist nagu Itaalias,” märkis ta.
Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines 
|
 |
xxx
Eestis oli nõrk maavärin
30.01.2005 10:04BNS/PM
(Täiendatud 12.10)
Hiiumaa lähedal toimus eile pärastlõunal maavärin, mille tugevus oli 3,8 magnituudi Richteri skaala järgi.
Maavärinatest teavitava võrgulehekülje andmetel toimus maavärin kell 15.17 Eesti aja järgi.
Maavärina epitsenter asus Hiiumaal Kärdla lähistel 25 kilomeetri sügavusel.
Päästeameti pressiesindaja Ott Laido sõnul ei saanud häirekeskused seoses maavärinaga ühtegi kõnet.
«Küllap oli maavärin nii nõrk ja lühiajaline, et inimesed ei pannud seda tähelegi,» ütles Laido.
Maavärinate tugevuse skaala järgi on 1-5-magnituudine maavärin nõrk, 6-magnituudine keskmine, 7-8-magnituudine tugev, 9-10-magnituudine purustav ja 11-12-magnituudine maavärin katastroofiline.
Skaala kirjelduse järgi tunnevad kolmepallist maavärinat vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt kõikuma. Neljapallist maavärinat tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad.
Maavärinat oli Eestis viimati tunda 21. septembril. Toona oli 5,3-magnituudise maavärina epitsenter Kalingradi lähistel.
Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi.
xxx
Läänemaal oli ehtne maavärinSLÕL, esmaspäev. 8. märts 2004
Jaanuari lõpus raputas Lihula valla Kelu küla maavärin, mida märgati ainult tänu Soome seismograafidele.
Maavärina võimsus oli 1,6 magnituudi, vahendab geofüüsik Olga Heinloo Helsingi ülikooli seismoloogiainstituudi andmeid.
Soome üheksa seismojaama registreerisid 10 kilomeetri sügavusel toimunud maavärina 28. jaanuaril kl 17.39, kirjutab ajaleht Lääne Elu.
Möödunud nädalal kohalikke küsitlemas käinud geoloogiainstituudi geoloog Ülo Kestlane ütleb, et soomlaste aparaatide andmeil oli maavärina kese Tammiku ja Kurevere küla lähedal, küsitluse tulemusel aga hoopis Kirbla ja Kloostri küla vahele jäävas Kelus. «Mina usun küsitlust,» ütleb Kestlane. Nimelt oli soomlaste lähim seismograaf värinakeskmest 162 kilomeetri kaugusel.
Kestlase sõnul on Kirbla kandis 10 kilomeetri sügavusel lõhesid täis graniitne mass, mis maavärinas vabanes veidi pingest.
«On täiesti häbiväärne, et ajal, kui Eestis toimub üle hulga aja üks maavärin, ei tööta Eestis ükski seismograaf, mis selle üles kirjutaks,» ütleb Heinloo. Suurupi jaama rikkus mullu 19. augustil äike ning 28. jaanuaril oli rikkis ka Vasula seismojaam.
Eestis on Heinloo sõnul 400 aastaga olnud kõigest 32 maavärinat, millest võimsaim (4,75 magnituudi) oli 1976. aastal Osmussaare lähedal.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: maavärinad Eestis
Täna varahommikul toimus kesk-Itaalias inimohvriterohke maavärin
Lähiajal võib ka Eestit tabada väiksem maavärin
06. aprill 2009 16:40
Seismoloog Heidi Soosalu sõnul ootab ilmselt ka Eestit lähiajal ees maavärin. Tõenäoliselt pigem väiksem kui suurem, kuid ka tugev värin pole välistatud.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtivseismoloog Heidi Elisabet Soosalu rääkis Päevaleht Online’ile, et kui vaadata tõenäosust, siis ootab ka Eestit lähiajal ees maavärin.
“Tõenäosuse seisukohalt võttes toimub Eestis iga kahe aasta jooksul üks väike maavärin,” rääkis Soosalu. “Kui arvestame, et viimati toimus maavärin Eestis 2006. aasta novembris ja enne seda 2004. aastal, siis läheb järjest tõenäolisemaks, et lähiajal tabab Eestit taas maavärin,” selgitas ta.
Seismoloogi sõnul on Eesti puhul õrnalt tunda juba sellist maa kõikumist, millel on 2 või 3 magnituudi. “Juba see oleks meie mõõtkavas suur ja inimene juba taipaks, et maa kõikus, aga mingit suurt ohtu see iseenesest ei tekitaks,” rääkis Soosalu.
“Samas ei ole ju välistatud, et suuremaid maavärinaid võib toimuda ka rahulikus piirkonnas. Kui tuletada meelde 1976. aastal Osmussaart tabanud maavärinat, siis selle magnituud oli 4,6,” tõi ta näitena välja. “Aga selle taastoimumine ei ole pigem tõenäoline,” märkis ta.
“Kokkuvõttes võib öelda, et väikesi sündmusi on oodata poole aasta – aasta jooksul, aga mitte midagi suurt ja katastroofilist nagu Itaalias,” märkis ta.
Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines
xxx
Eestis oli nõrk maavärin
30.01.2005 10:04BNS/PM
Hiiumaa lähedal toimus eile pärastlõunal maavärin, mille tugevus oli 3,8 magnituudi Richteri skaala järgi.
Maavärinatest teavitava võrgulehekülje andmetel toimus maavärin kell 15.17 Eesti aja järgi.
Maavärina epitsenter asus Hiiumaal Kärdla lähistel 25 kilomeetri sügavusel.
Päästeameti pressiesindaja Ott Laido sõnul ei saanud häirekeskused seoses maavärinaga ühtegi kõnet.
«Küllap oli maavärin nii nõrk ja lühiajaline, et inimesed ei pannud seda tähelegi,» ütles Laido.
Maavärinate tugevuse skaala järgi on 1-5-magnituudine maavärin nõrk, 6-magnituudine keskmine, 7-8-magnituudine tugev, 9-10-magnituudine purustav ja 11-12-magnituudine maavärin katastroofiline.
Skaala kirjelduse järgi tunnevad kolmepallist maavärinat vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt kõikuma. Neljapallist maavärinat tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad.
Maavärinat oli Eestis viimati tunda 21. septembril. Toona oli 5,3-magnituudise maavärina epitsenter Kalingradi lähistel.
Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi.
xxx
Läänemaal oli ehtne maavärinSLÕL, esmaspäev. 8. märts 2004
Jaanuari lõpus raputas Lihula valla Kelu küla maavärin, mida märgati ainult tänu Soome seismograafidele.
Soome üheksa seismojaama registreerisid 10 kilomeetri sügavusel toimunud maavärina 28. jaanuaril kl 17.39, kirjutab ajaleht Lääne Elu.
Möödunud nädalal kohalikke küsitlemas käinud geoloogiainstituudi geoloog Ülo Kestlane ütleb, et soomlaste aparaatide andmeil oli maavärina kese Tammiku ja Kurevere küla lähedal, küsitluse tulemusel aga hoopis Kirbla ja Kloostri küla vahele jäävas Kelus. «Mina usun küsitlust,» ütleb Kestlane. Nimelt oli soomlaste lähim seismograaf värinakeskmest 162 kilomeetri kaugusel.
Kestlase sõnul on Kirbla kandis 10 kilomeetri sügavusel lõhesid täis graniitne mass, mis maavärinas vabanes veidi pingest.
«On täiesti häbiväärne, et ajal, kui Eestis toimub üle hulga aja üks maavärin, ei tööta Eestis ükski seismograaf, mis selle üles kirjutaks,» ütleb Heinloo. Suurupi jaama rikkus mullu 19. augustil äike ning 28. jaanuaril oli rikkis ka Vasula seismojaam.
Eestis on Heinloo sõnul 400 aastaga olnud kõigest 32 maavärinat, millest võimsaim (4,75 magnituudi) oli 1976. aastal Osmussaare lähedal.