|
 Kaliningradis asunud epitsentrist Rootsini jõudnud tõuked raputasid kogu Eestit.
Eestisse jõudnud tõugete tugevus pole veel täpselt teada, kuid eri hinnangute järgi võib see olla kahe- kuni kolmemagnituudine.
Kaliningradis oli eile kaks maavärinat, neist esimene, mis registreeriti Eesti aja järgi kell 14.05, oli Saksamaal Potsdamis asuva Geofoni keskuse andmetel Richteri skaala järgi viiemagnituudine. Sellele järgnes paari tunni pärast kell 16.32 Eesti aja järgi 5,4-magnituudine maavärin, mida oli selgelt tunda Valgevenest Eesti, Soome ja Kesk-Rootsini.
Maavärina epitsenter paiknes 40 kilomeetrit Kaliningradist kagus, ligi kuue kilomeetri kaugusel Primorskist. Leedu Ignalina tuumajaamas registreeriti eile pärastlõunal neljamagnituudine maavärin.
Eesti Geoloogiakeskuse geo-füüsika osakonna juhataja Tarmo Alli sõnul oli tegemist tektoonilise (maakoore sisejõudude põhjustatud – toim) maavärinaga, mille registreeris ka Eesti seirejaam.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=VBScript> on error resume next If MSDetect = “true” Then If Not(IsObject(CreateObject(“ShockwaveFlash.ShockwaveFlash”))) Then flashinstalled = 1 Else flashinstalled = 2 End If End If </SCRIPT>
Alli sõnul on Kaliningradis maavärisemine veel haruldasem kui Eestis. “Ma arvan, et see maavärin on kõigile üllatuseks, sest asume seismiliselt passiivses piirkonnas ja maavärina toimumise koht on selline, kus seda ei tohiks olla,” ütles All. “Sellise tugevusega maavärin meie regioonis on kõigile üllatuseks, kes vähegi asjaga kursis on.”
Stockmanni lähedal kontoris istunud Ülo Heinsaarele andis maavärinast märku kõikuma hakanud dokumendikaustade riiul. “See oli omapärane, senikogematu tunne, sujuv, nagu oleks kiigutatud, aga samas oli see tugevalt tuntav,” rääkis Heinsalu. “Meie ümmarguse jala otsas seisev dokumendipuu kõikus ikka tugevasti – seitsme-kaheksasentimeetrise amplituudiga. Alguses mõtlesin, et kas pea käib ringi, aga midagi ei olnud kuulda, oli pehme ja vaikne värin.”
Suur-Karja tänavas töötava Merikese kirjutuslaud hakkas järsku kõikuma.
“Meil on kontoris kase moodi suur puu ja selle lehtede pealt oli värin eriti näha ning kõik metallist aknaribid värisesid ka,” rääkis ta. Kesklinna kontoris töötav Aili ütles, et istus rahulikult laua taga, kui ühtäkki tundis tugevaid võnkeid. “Vaatasin kontoris ehmunult ringi, kõik olid vaikselt, ainult suur potilill minu kõrval kõikus imelikult,” rääkis Aili. “Kui umbes poole sekundi pärast suurem võnkumine lõppes, keerasid ka kaastöötajad imestusega pead ja küsisid: “Tundsite ka?”
Tõuked juba neljapäeval
Geofoni keskus on viimase nädala jooksul Kaliningradi ja Baltimaade piirkonnas registreerinud eilsega kokku neli maavärinat, neist esimene oli eelmisel neljapäeval. Kaht eilset maavärinat nimetab Geofon “suure maavärina” kriteeriume täitvaks.
Maavärina uute järeltõugete seeria kartuses on Kaliningradis alustatud inimeste evakueerimist ning RIA Novosti andmetel soovitas oblasti valitsus kaliningradlastel kodudest lahkuda. Suuremaid kahjustusi pole maavärin Kaliningradis põhjustanud.
All peab järeltõukeid ebatõenäoliseks. “Ma ütleks pigem, et ei ole oodata järeltõukeid, aga kõik võib olla,” lisas ta.
Ka Soomes oli Helsingi piirkonnas maavärinat tunda, ütles seismoloogia instituudi seismoloog Tellervo Hyvönen. “Meile on tulnud palju kõnesid Soomest, kus pered on kurtnud, et nende diivanid värisesid,” lisas ta.
Eestis varemgi maavärinaid registreeritud
•• Tartu ülikooli geoloogia instituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Väino Puura viibis eile pärastlõunal Tartumaal Vasulas ning jälgis seismoloogiajaamas seismograafi tegemisi. “Väringuid on õige mitmeid olnud. Esimesed maavärinad registreeris seismograaf juba kella 11 ajal, aga neid värinaid on peale seda olnud ikka väga mitmeid,” rääkis Puura.
•• Maavärinad pole Eestis just sagedane nähtus. Kui inimesele tundmatuid värinaid on aastas sadu, siis kolme-neljamagnituudiseid värinaid võib Eestis kogeda harva.
•• “Viimati oli 1976. aastal Osmussaare maavärin. Siis räägiti võimalikust aatomiallveelaeva plahvatusest, aga kirja läks see 4,8-magnituudise maavärinana. Kuid Kaliningradi oma on ikka võimsam,” lisas Puura.
•• Viimane, 1,6-magnituudine maavärin oli 28. jaanuaril tunda Kirme külas.
Mirko Ojakivi, Tuuli Koch
xxx
Osmussaare maavärin lõi majja suure prao
•• Maavärin, mille kese asus 15 kilomeetri sügavusel, leidis aset 25. oktoobril 1976.
•• Osmussaare kirderanna järsul pangal tekitas see ulatuslikke varinguid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao.
•• Ka Tallinnas tajusid kõrgematel korrustel töötanud inimesed raputamist väga selgelt. Võnkuma hakkasid laelambid ja klirisesid aknaklaasid.
•• Kuivõrd omaaegses Nõukogude Liidus toimus alatasa plahvatusi, siis ei osanud enamik inimesi toimunut kuidagi maavärinaga seostada. Ka tollane partei keskkomitee tegi maavärina uurimisele suuri takistusi.
•• Peatõukele järgnesid järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem.
•• Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski.
Anto Raukas
|
Uudised
VE: maavärin Kaliningradis
Teadurid hindavad eilse maavärina haruldaseks
Sigrid Laev, 22.09.2004
Eestisse jõudnud tõugete tugevus pole veel täpselt teada, kuid eri hinnangute järgi võib see olla kahe- kuni kolmemagnituudine.
Kaliningradis oli eile kaks maavärinat, neist esimene, mis registreeriti Eesti aja järgi kell 14.05, oli Saksamaal Potsdamis asuva Geofoni keskuse andmetel Richteri skaala järgi viiemagnituudine. Sellele järgnes paari tunni pärast kell 16.32 Eesti aja järgi 5,4-magnituudine maavärin, mida oli selgelt tunda Valgevenest Eesti, Soome ja Kesk-Rootsini.
Maavärina epitsenter paiknes 40 kilomeetrit Kaliningradist kagus, ligi kuue kilomeetri kaugusel Primorskist. Leedu Ignalina tuumajaamas registreeriti eile pärastlõunal neljamagnituudine maavärin.
Eesti Geoloogiakeskuse geo-füüsika osakonna juhataja Tarmo Alli sõnul oli tegemist tektoonilise (maakoore sisejõudude põhjustatud – toim) maavärinaga, mille registreeris ka Eesti seirejaam.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=VBScript> on error resume next If MSDetect = “true” Then If Not(IsObject(CreateObject(“ShockwaveFlash.ShockwaveFlash”))) Then flashinstalled = 1 Else flashinstalled = 2 End If End If </SCRIPT>
Alli sõnul on Kaliningradis maavärisemine veel haruldasem kui Eestis. “Ma arvan, et see maavärin on kõigile üllatuseks, sest asume seismiliselt passiivses piirkonnas ja maavärina toimumise koht on selline, kus seda ei tohiks olla,” ütles All. “Sellise tugevusega maavärin meie regioonis on kõigile üllatuseks, kes vähegi asjaga kursis on.”
Stockmanni lähedal kontoris istunud Ülo Heinsaarele andis maavärinast märku kõikuma hakanud dokumendikaustade riiul. “See oli omapärane, senikogematu tunne, sujuv, nagu oleks kiigutatud, aga samas oli see tugevalt tuntav,” rääkis Heinsalu. “Meie ümmarguse jala otsas seisev dokumendipuu kõikus ikka tugevasti – seitsme-kaheksasentimeetrise amplituudiga. Alguses mõtlesin, et kas pea käib ringi, aga midagi ei olnud kuulda, oli pehme ja vaikne värin.”
Suur-Karja tänavas töötava Merikese kirjutuslaud hakkas järsku kõikuma.
“Meil on kontoris kase moodi suur puu ja selle lehtede pealt oli värin eriti näha ning kõik metallist aknaribid värisesid ka,” rääkis ta. Kesklinna kontoris töötav Aili ütles, et istus rahulikult laua taga, kui ühtäkki tundis tugevaid võnkeid. “Vaatasin kontoris ehmunult ringi, kõik olid vaikselt, ainult suur potilill minu kõrval kõikus imelikult,” rääkis Aili. “Kui umbes poole sekundi pärast suurem võnkumine lõppes, keerasid ka kaastöötajad imestusega pead ja küsisid: “Tundsite ka?”
Tõuked juba neljapäeval
Geofoni keskus on viimase nädala jooksul Kaliningradi ja Baltimaade piirkonnas registreerinud eilsega kokku neli maavärinat, neist esimene oli eelmisel neljapäeval. Kaht eilset maavärinat nimetab Geofon “suure maavärina” kriteeriume täitvaks.
Maavärina uute järeltõugete seeria kartuses on Kaliningradis alustatud inimeste evakueerimist ning RIA Novosti andmetel soovitas oblasti valitsus kaliningradlastel kodudest lahkuda. Suuremaid kahjustusi pole maavärin Kaliningradis põhjustanud.
All peab järeltõukeid ebatõenäoliseks. “Ma ütleks pigem, et ei ole oodata järeltõukeid, aga kõik võib olla,” lisas ta.
Ka Soomes oli Helsingi piirkonnas maavärinat tunda, ütles seismoloogia instituudi seismoloog Tellervo Hyvönen. “Meile on tulnud palju kõnesid Soomest, kus pered on kurtnud, et nende diivanid värisesid,” lisas ta.
Eestis varemgi maavärinaid registreeritud
•• Tartu ülikooli geoloogia instituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Väino Puura viibis eile pärastlõunal Tartumaal Vasulas ning jälgis seismoloogiajaamas seismograafi tegemisi. “Väringuid on õige mitmeid olnud. Esimesed maavärinad registreeris seismograaf juba kella 11 ajal, aga neid värinaid on peale seda olnud ikka väga mitmeid,” rääkis Puura.
•• Maavärinad pole Eestis just sagedane nähtus. Kui inimesele tundmatuid värinaid on aastas sadu, siis kolme-neljamagnituudiseid värinaid võib Eestis kogeda harva.
•• “Viimati oli 1976. aastal Osmussaare maavärin. Siis räägiti võimalikust aatomiallveelaeva plahvatusest, aga kirja läks see 4,8-magnituudise maavärinana. Kuid Kaliningradi oma on ikka võimsam,” lisas Puura.
•• Viimane, 1,6-magnituudine maavärin oli 28. jaanuaril tunda Kirme külas.
Mirko Ojakivi, Tuuli Koch
xxx
Osmussaare maavärin lõi majja suure prao
•• Maavärin, mille kese asus 15 kilomeetri sügavusel, leidis aset 25. oktoobril 1976.
•• Osmussaare kirderanna järsul pangal tekitas see ulatuslikke varinguid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao.
•• Ka Tallinnas tajusid kõrgematel korrustel töötanud inimesed raputamist väga selgelt. Võnkuma hakkasid laelambid ja klirisesid aknaklaasid.
•• Kuivõrd omaaegses Nõukogude Liidus toimus alatasa plahvatusi, siis ei osanud enamik inimesi toimunut kuidagi maavärinaga seostada. Ka tollane partei keskkomitee tegi maavärina uurimisele suuri takistusi.
•• Peatõukele järgnesid järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem.
•• Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski.
Anto Raukas