|
 RMK üürib välja 13 puhke- ja jahimaja
96 maaturismi-ettevõtet esitas valitsusele kaebuse
Maaturismiettevõtjad protesteerivad valitsuse kava vastu anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) õigus pakkuda tasulist turismiteenust, kuna see seab turismitalud puhketeenust pakkudes ebavõrdsesse seisu.
Riigi puhkemajadel turust väike osa
• Statistikaameti 2002. aasta andmetel moodustavad RMK 13
tasuliselt välja üüritava puhkemaja 258 voodikohta 1,2 protsenti Eestimaa voodikohtade arvust.
• Sama aasta andmetel moodustavad RMK ööbimised kogu Eesti 2,7 miljonist ööbimisest 0,35 protsenti ehk 9480 ööbimist. Maamajutusasutustes oli 2002. aastal kokku 384 000 ööbimist, millest RMK osa on 2,5 protsenti.
EPL |
“Miks trügib riik üldse turule, mis on väikeettevõtete pärusmaa ning millega väiksed tegutsejad toime tulevad?” küsis maaturismi nõukogu esimees Margus Timmo.
Valitsus arutab neljapäeval määrust anda RMK-le vabad käed alustada konkureerimist väiketurismiettevõtjatega, mis lubab toimima panna ja edasi arendada riiklike vahenditega rajatud puhkemajade ketti ning alustada turunduskampaaniat.
96 maaturismi alal tegutsevat väikeettevõtet peavad määruse eelnõu eraettevõtluse arengut pidurdavaks ja väljasuretavaks.
Riiklik turu solkimine
Timmo hinnangul on põhiküsimus selles, et kui valitsus RMK-d toetab, pole väikeettevõtetel mingit garantiid, et aastatega ei ehitata välja riiklikku metsahotellide ketti. “Pikemas perspektiivis on sellel laostav mõju, sest kui tuleb turuvaakum, puhketeenuse osa tõmbub kokku, siis saavad maksumaksja metsast ehitatud riigimajad endale lubada hindade alla laskmist, mis pole sellega elatist teenivatele ettevõtetele kuidagi vastuvõetav,” nentis Timmo. “Pealegi on olnud riigi ettevõttel palju rohkem raha korralike puhkemajade väljaehitamiseks.”
Võrumaa turismiliidu juht, Arossa turismitalu omanik Tiit Soosaar kiitis RMK-d lõkkeplatside ja metsaonnide väljaehitamise eest, kuid ei mõistnud, miks peab riigi raha eest tasulist turismiteenust pakkuma. “Riigi rahaga tehtud maju renditakse kordi odavamalt välja, mis annab tunda ümbruskonna turismitaludele,” ütles Soosaar. “Kui nad rendiks kallimalt, oleks kõik korras. Praegu on tegemist lihtsalt turu solkimisega.”
Tema sõnul on RMK ehitanud 5–10 miljonit maksvaid maju, mis selgelt kasumit tagasi ei too. “Miks nad siis sellega üldse tegelevad? Riik peaks ikkagi pakkuma tasuta teenust ja arendama matkaradu, millega on RMK seni ka väga hästi toime tulnud,” sõnas Soosaar.
RMK arendab kümmet puhkeala üle Eesti, mille objektide hulgas on lisaks puhkekohtadele, matkaradadele, laagriplatsidele, matkaonnidele, vaatetornidele ka 13 puhke- ja jahimaja ning Sagadi mõisa hotell. Neid 13 maja renditakse soovijatele ka välja. Voodikoha hind 250 krooni, kogu maja rentimine 1500–7000 krooni.
Kasum pole eesmärgiks
RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Mälbergi sõnul ei kavatse RMK eraettevõtetega konkureerida. “RMK ei konkureeri praegu ega kavatse ka tulevikus eraettevõtjatega turismialal konkureerida, vaid vastupidi – RMK poolt riigimetsa rajatud infra-struktuur võimaldab eraettevõtjatel oma teenuseid müüa mitmekesisemalt,” selgitas Mälberg. “Meie eesmärk on eelkõige arendada ja propageerida loodussõbralikku metsapuhkust, mitte turismiäri ajada.”
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo tõdes, et tasulised majad on RMK eelarves eraldi rea peal ning kasumit ei too. “Paljud turistid ei ole rahul lahtiste ustega majaga ning pakume neile ka teistsugust ööbimisvõimalust. Majad tulevad omadega ots otsaga kokku,” tõdes Rammo.
Mälbergi sõnul RMK uusi maju ehitada ei kavatse.
2001. aastal tegi MTÜ Eesti Maaturism samas küsimuses vabariigi valitsusele pöördumise. Samal aastal määratles riigikogu metsaseaduses, et RMK võib turismialaseid teenuseid osutada 2003. aasta 1. jaanuarini.
|
Uudised
VE: maaturism
Tuuli Koch 18.05.2004
Maaturismiettevõtjad protesteerivad valitsuse kava vastu anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) õigus pakkuda tasulist turismiteenust, kuna see seab turismitalud puhketeenust pakkudes ebavõrdsesse seisu.
• Statistikaameti 2002. aasta andmetel moodustavad RMK 13
tasuliselt välja üüritava puhkemaja 258 voodikohta 1,2 protsenti Eestimaa voodikohtade arvust.
• Sama aasta andmetel moodustavad RMK ööbimised kogu Eesti 2,7 miljonist ööbimisest 0,35 protsenti ehk 9480 ööbimist. Maamajutusasutustes oli 2002. aastal kokku 384 000 ööbimist, millest RMK osa on 2,5 protsenti.
EPL
“Miks trügib riik üldse turule, mis on väikeettevõtete pärusmaa ning millega väiksed tegutsejad toime tulevad?” küsis maaturismi nõukogu esimees Margus Timmo.
Valitsus arutab neljapäeval määrust anda RMK-le vabad käed alustada konkureerimist väiketurismiettevõtjatega, mis lubab toimima panna ja edasi arendada riiklike vahenditega rajatud puhkemajade ketti ning alustada turunduskampaaniat.
96 maaturismi alal tegutsevat väikeettevõtet peavad määruse eelnõu eraettevõtluse arengut pidurdavaks ja väljasuretavaks.
Riiklik turu solkimine
Timmo hinnangul on põhiküsimus selles, et kui valitsus RMK-d toetab, pole väikeettevõtetel mingit garantiid, et aastatega ei ehitata välja riiklikku metsahotellide ketti. “Pikemas perspektiivis on sellel laostav mõju, sest kui tuleb turuvaakum, puhketeenuse osa tõmbub kokku, siis saavad maksumaksja metsast ehitatud riigimajad endale lubada hindade alla laskmist, mis pole sellega elatist teenivatele ettevõtetele kuidagi vastuvõetav,” nentis Timmo. “Pealegi on olnud riigi ettevõttel palju rohkem raha korralike puhkemajade väljaehitamiseks.”
Võrumaa turismiliidu juht, Arossa turismitalu omanik Tiit Soosaar kiitis RMK-d lõkkeplatside ja metsaonnide väljaehitamise eest, kuid ei mõistnud, miks peab riigi raha eest tasulist turismiteenust pakkuma. “Riigi rahaga tehtud maju renditakse kordi odavamalt välja, mis annab tunda ümbruskonna turismitaludele,” ütles Soosaar. “Kui nad rendiks kallimalt, oleks kõik korras. Praegu on tegemist lihtsalt turu solkimisega.”
Tema sõnul on RMK ehitanud 5–10 miljonit maksvaid maju, mis selgelt kasumit tagasi ei too. “Miks nad siis sellega üldse tegelevad? Riik peaks ikkagi pakkuma tasuta teenust ja arendama matkaradu, millega on RMK seni ka väga hästi toime tulnud,” sõnas Soosaar.
RMK arendab kümmet puhkeala üle Eesti, mille objektide hulgas on lisaks puhkekohtadele, matkaradadele, laagriplatsidele, matkaonnidele, vaatetornidele ka 13 puhke- ja jahimaja ning Sagadi mõisa hotell. Neid 13 maja renditakse soovijatele ka välja. Voodikoha hind 250 krooni, kogu maja rentimine 1500–7000 krooni.
Kasum pole eesmärgiks
RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Mälbergi sõnul ei kavatse RMK eraettevõtetega konkureerida. “RMK ei konkureeri praegu ega kavatse ka tulevikus eraettevõtjatega turismialal konkureerida, vaid vastupidi – RMK poolt riigimetsa rajatud infra-struktuur võimaldab eraettevõtjatel oma teenuseid müüa mitmekesisemalt,” selgitas Mälberg. “Meie eesmärk on eelkõige arendada ja propageerida loodussõbralikku metsapuhkust, mitte turismiäri ajada.”
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo tõdes, et tasulised majad on RMK eelarves eraldi rea peal ning kasumit ei too. “Paljud turistid ei ole rahul lahtiste ustega majaga ning pakume neile ka teistsugust ööbimisvõimalust. Majad tulevad omadega ots otsaga kokku,” tõdes Rammo.
Mälbergi sõnul RMK uusi maju ehitada ei kavatse.
2001. aastal tegi MTÜ Eesti Maaturism samas küsimuses vabariigi valitsusele pöördumise. Samal aastal määratles riigikogu metsaseaduses, et RMK võib turismialaseid teenuseid osutada 2003. aasta 1. jaanuarini.