Suur püramiid Egiptuses Giza lähedal hoidis algul 147 meetriga ja hiljem 139 meetrini kulunult rekordit, kuni keskaja lõpupoole hakkas mõni kirikutipp Euroopas kõrgemale küündima. Kuni 19. sajandi lõpuveerandini oli neid siiski vaid üksikuid (sealhulgas Oleviste, kuigi mitte enam oma tippkõrguses ehk 159 meetrini ulatunud tornikiivriga). Ligi 120 aasta eest Pariisis valminud Eiffeli torn kergitas tipptaset juba mitu korda, jättes vanade egiptlaste saavutuse vähemasti kõrguse osas kaugele maha.
2004. aastal aga hakati Dubais ehitama tornhoonet, mille sihiks oli kerkida kõrgemaks kõigist vahepeal Eiffeli “seljatanud“ hoonetest. Nii jäid Burj Dubaile ehk tõlkes “Dubai tornile” järjepanu alla Empire State Building New Yorgis 381 meetriga, Jin Mao pilvelõhkuja Shanghais 420 meetriga ning Sears Tower Chicagos 442 meetriga, Petronasi kaksiktornid Malaisias 452 meetriga. Lõpuks oli jäänud veel vaid maailma kõrgeim hoone, Taiwani pealinnas taevasse pürgiv 508-meetrine (või 509,2) hoone nimega Taipei 101. Sel nädalavahetusel jäi seegi alla Burj Dubaile, nagu teatas kõiki kõrgusrekordeid purustava hiiglase arendusfirma Emaar.
Tõsi küll, maailma kõrgeimaks ehitiseks on endiselt 553-meetrine teletorn CN Tower Kanadas Torontos, aga pilvelõhkujate kategoorias ei löö see kaasa.
56 lifti ja 160 korrust
Kuid Toronto torn alistatakse peagi, sest Dubai pilvelõhkuja pole veel sugugi “täisealine”, jätkates kasvamist poolteist aastat ja vaat et mitusada meetrit. Ilmselt saavutatakse lõppkõrgus varem ja tohutu töö seisab ees praegu üsna koledavõitu betoonkarkassi täitmiseks terase ja klaasiga, et see täies hiilguses ja kõrvetavas päikeses särama lööks.
Pilku võiks aga kerkival hoonel endiselt peal pidada – selleks, et üritada näha, kui kõrgele torni tipp küündib. Nimelt hoiab Emaar endiselt saladuses Burj Dubai lõppkõrgust, mis võib jääda kusagile 700 ja enam kui 900 meetri vahele.
Pärast 330 000 kuupmeetrist betoonist, 39 000 tonnist terasest ja 142 000 ruutmeetrist klaasist torni meisterdamist peaks see tõesti vastama neljale kriteeriumile, mis on kõrgeima hoone tiitli saamiseks seadnud Chicagos asuv kõrghoonete nõukogu.
Nendeks tingimusteks on kõrgeim põhikonstruktsioon, kõrgeimal asuv korrus, kõrgeim katuseäär ja kõrgeimale ulatuv antenn, mast, lipuvarras või muu sarnane põhikonstruktsioonile kinnitatud lisaelement.
Igal juhul aga peaks Burj Dubais pärast 2008. aasta lõppu sööstma 56 lifti kuni kümme meetrit sekundis enam kui 160 korruse vahel, mis on täis luksuskortereid, väiksemaid ja suuremaid poode, basseine ja spaasid ning hotelle, mille hulgas on ka maailma esimene Itaalia moelooja Giorgio Armani oma.
Nii saab Burj Dubaist kaaslane linna teistele superrajatistele, sh palmikujulistele tehissaartele villade ja hotellidega ning 300 tehissaarekesest koosnevale Maailmale, mis kujundatakse maailmakaarti meenutavalt. Ning samuti Burj al-Arabile, täispuhutud purjekujulisele ja koos antennimastiga 321 meetrini ulatuvale luksushotellile.
Neile burj’idele võib lisagi tulla. Väidetavalt olevat sealsamas Dubai rannaäärses piirkonnas kavandamisel isegi Burj Dubaid ületav pilvelõhkuja, mis kuulduste kohaselt oleks peaaegu nelja Eiffeli kõrgune ehk 1200 meetri kandis. Ei oskagi kohe midagi öelda, aga sama paistavad nentivat ka araablased, nimetades seda plaanitavat rajatist lihtsalt torniks – al-Burj.
Uudised
VE: maailma kõrgeim hoone – Burj Dubais
03.01.2010 – Burj Dubai – maailma kõrgeim hoone on valmis!
xxx
Maailma kõrgeim hoone Dubais – lõppu pole veel näha
Aastatuhandeid asus teadaolevalt kõrgeim inimkäte rajatis Lähis-Idas. Kaotsi läinud esikohta hakatakse nüüd tagasi võitma – Araabia Ühendemiraatidesse ehitatav Burj Dubai on nüüdseks enam kui 512,1 m kõrgune ja kerkib edasi. Arendusfirma Emaar hoiab endiselt saladuses Burj Dubai lõppkõrgust, mis võib jääda 700 ja enam kui 900 meetri vahele.
Suur püramiid Egiptuses Giza lähedal hoidis algul 147 meetriga ja hiljem 139 meetrini kulunult rekordit, kuni keskaja lõpupoole hakkas mõni kirikutipp Euroopas kõrgemale küündima. Kuni 19. sajandi lõpuveerandini oli neid siiski vaid üksikuid (sealhulgas Oleviste, kuigi mitte enam oma tippkõrguses ehk 159 meetrini ulatunud tornikiivriga). Ligi 120 aasta eest Pariisis valminud Eiffeli torn kergitas tipptaset juba mitu korda, jättes vanade egiptlaste saavutuse vähemasti kõrguse osas kaugele maha.
2004. aastal aga hakati Dubais ehitama tornhoonet, mille sihiks oli kerkida kõrgemaks kõigist vahepeal Eiffeli “seljatanud“ hoonetest. Nii jäid Burj Dubaile ehk tõlkes “Dubai tornile” järjepanu alla Empire State Building New Yorgis 381 meetriga, Jin Mao pilvelõhkuja Shanghais 420 meetriga ning Sears Tower Chicagos 442 meetriga, Petronasi kaksiktornid Malaisias 452 meetriga. Lõpuks oli jäänud veel vaid maailma kõrgeim hoone, Taiwani pealinnas taevasse pürgiv 508-meetrine (või 509,2) hoone nimega Taipei 101. Sel nädalavahetusel jäi seegi alla Burj Dubaile, nagu teatas kõiki kõrgusrekordeid purustava hiiglase arendusfirma Emaar.
Tõsi küll, maailma kõrgeimaks ehitiseks on endiselt 553-meetrine teletorn CN Tower Kanadas Torontos, aga pilvelõhkujate kategoorias ei löö see kaasa.
56 lifti ja 160 korrust
Kuid Toronto torn alistatakse peagi, sest Dubai pilvelõhkuja pole veel sugugi “täisealine”, jätkates kasvamist poolteist aastat ja vaat et mitusada meetrit. Ilmselt saavutatakse lõppkõrgus varem ja tohutu töö seisab ees praegu üsna koledavõitu betoonkarkassi täitmiseks terase ja klaasiga, et see täies hiilguses ja kõrvetavas päikeses särama lööks.
Pilku võiks aga kerkival hoonel endiselt peal pidada – selleks, et üritada näha, kui kõrgele torni tipp küündib. Nimelt hoiab Emaar endiselt saladuses Burj Dubai lõppkõrgust, mis võib jääda kusagile 700 ja enam kui 900 meetri vahele.
Pärast 330 000 kuupmeetrist betoonist, 39 000 tonnist terasest ja 142 000 ruutmeetrist klaasist torni meisterdamist peaks see tõesti vastama neljale kriteeriumile, mis on kõrgeima hoone tiitli saamiseks seadnud Chicagos asuv kõrghoonete nõukogu.
Nendeks tingimusteks on kõrgeim põhikonstruktsioon, kõrgeimal asuv korrus, kõrgeim katuseäär ja kõrgeimale ulatuv antenn, mast, lipuvarras või muu sarnane põhikonstruktsioonile kinnitatud lisaelement.
Igal juhul aga peaks Burj Dubais pärast 2008. aasta lõppu sööstma 56 lifti kuni kümme meetrit sekundis enam kui 160 korruse vahel, mis on täis luksuskortereid, väiksemaid ja suuremaid poode, basseine ja spaasid ning hotelle, mille hulgas on ka maailma esimene Itaalia moelooja Giorgio Armani oma.
Nii saab Burj Dubaist kaaslane linna teistele superrajatistele, sh palmikujulistele tehissaartele villade ja hotellidega ning 300 tehissaarekesest koosnevale Maailmale, mis kujundatakse maailmakaarti meenutavalt. Ning samuti Burj al-Arabile, täispuhutud purjekujulisele ja koos antennimastiga 321 meetrini ulatuvale luksushotellile.
Neile burj’idele võib lisagi tulla. Väidetavalt olevat sealsamas Dubai rannaäärses piirkonnas kavandamisel isegi Burj Dubaid ületav pilvelõhkuja, mis kuulduste kohaselt oleks peaaegu nelja Eiffeli kõrgune ehk 1200 meetri kandis. Ei oskagi kohe midagi öelda, aga sama paistavad nentivat ka araablased, nimetades seda plaanitavat rajatist lihtsalt torniks – al-Burj.