Luksemburgi suursaadik andis presidendile üle volikirja
Jean Faltz ja president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus.
31.01.2008 15:22
President Toomas Hendrik Ilvesele andis üle oma volikirja Luksemburgi Suurhertsogiriigi esimene suursaadik Eestis Jean Faltz.
Eesti riigipea avaldas kohtumisel heameelt, et kahepoolsed suhted Luksemburgiga on sõbralikud ja head, teatas vabariigi presidendi kantselei. “Senised kõrgetasemelised kohtumised on tõestanud, kuivõrd oluline on dialoog ja koostöö Eesti ja Luksemburgi vahel nii Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika kui ka julgeolekupoliitilistes küsimustes,” ütles president Ilves.
President Ilvese sõnul on Eesti õppinud palju just Luksemburgilt, kuidas väike riik saab omada mõjujõudu Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu kaudu.
Riigipea meenutas, et just Luksemburgis anti Eestile üle kutse liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga. Samuti on Schengeni asula nimi Luksemburgis alates möödunud aasta 21. detsembrist omandanud eestlaste jaoks reaalse tähenduse ja praktilise väärtuse kui üks Euroopa Liidu põhivabaduste – isikute vaba liikumise – sümbol. Eesti riigipea avaldas lootust, et Schengeni viisaruumi laienemine on suurendanud Luksemburgi ettevõtjate huvi majandus- ja ärisidemete arendamise vastu Eestiga ning julgustab neid Eestisse rohkem investeerima.
Sven Randlaid
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Luksemburg – Schengeni kodumaa
Luksemburgi suursaadik andis presidendile üle volikirja
President Toomas Hendrik Ilvesele andis üle oma volikirja Luksemburgi Suurhertsogiriigi esimene suursaadik Eestis Jean Faltz.
Eesti riigipea avaldas kohtumisel heameelt, et kahepoolsed suhted Luksemburgiga on sõbralikud ja head, teatas vabariigi presidendi kantselei. “Senised kõrgetasemelised kohtumised on tõestanud, kuivõrd oluline on dialoog ja koostöö Eesti ja Luksemburgi vahel nii Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika kui ka julgeolekupoliitilistes küsimustes,” ütles president Ilves.
President Ilvese sõnul on Eesti õppinud palju just Luksemburgilt, kuidas väike riik saab omada mõjujõudu Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu kaudu.
Riigipea meenutas, et just Luksemburgis anti Eestile üle kutse liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga. Samuti on Schengeni asula nimi Luksemburgis alates möödunud aasta 21. detsembrist omandanud eestlaste jaoks reaalse tähenduse ja praktilise väärtuse kui üks Euroopa Liidu põhivabaduste – isikute vaba liikumise – sümbol. Eesti riigipea avaldas lootust, et Schengeni viisaruumi laienemine on suurendanud Luksemburgi ettevõtjate huvi majandus- ja ärisidemete arendamise vastu Eestiga ning julgustab neid Eestisse rohkem investeerima.
Sven Randlaid