1936.a. juunis tehti Kiviõli õlivabrikus katseid Lõuna-Aafrika põlevkiviga, mida saadeti siia 500 tonni. Katsetused osutusid väga õnnestunuks ja need toimusid teatava võistluse korras, sest samal ajal katsetati sama põlevkivi ka ühes Saksamaa õlivabrikus. Seetöttu oldi väga huvitatud lõpptulemustest.
Kuna Saksamaal katsetused ebaõnnestusid, siis otsustas Inglise firma, kellele kuulusid need Lõuna-Aafrika kaevandused, võtta oma arvestuste aluseks Kiviõlis koostatud analüüsi. Kiviõli vabriku töötamisviis osutus inglastele ka kõige tagajärjekamaks ja seepärast kaaluti ka Aafrikasse ehitatava õlivabriku tellimist Eestist.
Huvitav on siia lisada, et enamus põlevkivi töötlemise alast tehnologiat ja agregaate töötati välja Saksamaal, kuid katsetused õnnestusid Virumaal ja siin oli palju saksa õpetlasi, kes ka katseid tegid.
Ka sõja ajal katsetati samu tehnoloogiad Saksamaa õlivabrikutes, seda tehti juba Eestis töötanud teadlaste poolt.
Samas on hea märkida, et ka praegusel ajal on sarnased tehingud elujõus ja meil väljatöötatud tehnoloogia ja seadmed saavad uue elu Hiinas ja muudes põlevkivi kaevandavates ja töötlevates riikides.
Muuseumi materjalide põhjal Arthur Ruusmaa.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Lõuna-Aafrika Vabariik ja Kiviõli.
1936.a. juunis tehti Kiviõli õlivabrikus katseid Lõuna-Aafrika põlevkiviga, mida saadeti siia 500 tonni. Katsetused osutusid väga õnnestunuks ja need toimusid teatava võistluse korras, sest samal ajal katsetati sama põlevkivi ka ühes Saksamaa õlivabrikus. Seetöttu oldi väga huvitatud lõpptulemustest.
Kuna Saksamaal katsetused ebaõnnestusid, siis otsustas Inglise firma, kellele kuulusid need Lõuna-Aafrika kaevandused, võtta oma arvestuste aluseks Kiviõlis koostatud analüüsi. Kiviõli vabriku töötamisviis osutus inglastele ka kõige tagajärjekamaks ja seepärast kaaluti ka Aafrikasse ehitatava õlivabriku tellimist Eestist.
Huvitav on siia lisada, et enamus põlevkivi töötlemise alast tehnologiat ja agregaate töötati välja Saksamaal, kuid katsetused õnnestusid Virumaal ja siin oli palju saksa õpetlasi, kes ka katseid tegid.
Ka sõja ajal katsetati samu tehnoloogiad Saksamaa õlivabrikutes, seda tehti juba Eestis töötanud teadlaste poolt.
Samas on hea märkida, et ka praegusel ajal on sarnased tehingud elujõus ja meil väljatöötatud tehnoloogia ja seadmed saavad uue elu Hiinas ja muudes põlevkivi kaevandavates ja töötlevates riikides.
Muuseumi materjalide põhjal Arthur Ruusmaa.