Vene miljonär aitas Lotmani arhiivi Eestisse jätta
24.03.2005 00:01Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Venemaa investor Rustam Aksenenko loovutas eile Eesti kroonides vähemalt seitsmekohalise summa Tartu Ülikooli kuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku Juri Lotmani pärijaile, et Lotmani arhiiv jääks Eestisse.
Ðveitsis resideeruv Finartise investeerimiskompanii asutaja ja juhatuse esimees Aksenenko andis üldsuse eest esialgu salajasse jääva rahasumma üle kuu algul Eesti Humanitaarinstituudi loodud Eesti Semiootikavaramu Sihtasutusele, mille eesmärgiks on Juri Lotmani pärandi hoidmine ning selle kättesaadavaks tegemine nii tudengeile kui uurijaile.
Sihtasutus omakorda andis raha Juri Lotmani pojale Mihhail Lotmanile, kes on juba aastaid püüdnud saada isa arhiivi üleandmise eest väärilist tasu.
Juri Lotmani autoriõiguste ning neile lisanduva arhiivi ja 20 000-köitelise raamatukogu ostuhind põhineb sõltumatul rahvusvahelisel ekspertiisil, kinnitas Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse nõukogu liige professor Rein Raud. Nõukogu kaks ülejäänud liiget on Mihhail Lotman ja Aksenenko.
Mihhail Lotman, kes on poole kohaga nii Tartu Ülikooli semiootika osakonna teadur kui humanitaarinstituudi professor, ütles, et Riigikogu liikmena avaldab ta autoriõiguste ja arhiivi müügist teenitud summa suuruse seadusega ettenähtud korras.
Ta väljendas eile heameelt, et Eesti Semiootikavaramu Sihtasutus ei kulutanud tema isa pärandi soetamiseks ühtki senti maksumaksja raha. «See on mulle oluline,» lisas ta.
Nurjunud läbirääkimised
Neli aastat tagasi soovitas Tartu Ülikooli erikomisjon maksta Mihhail Lotmanile tema isa ning samuti ema, kirjandusteadlase Zara Mintsi arhiivi eest kuni poolteist miljonit krooni nn kompensatsiooni, kuid läbirääkimised jäid katki.
Seejärel alustas Mihhail Lotman läbirääkimisi USA läänerannikul Stanfordi ülikoolis asuva Hooveri instituudiga, mis pakkus ajakirjandusse tilkunud andmetel arhiivi eest kuni kaks miljonit krooni. Ent kaks aastat tagasi jäid needki läbirääkimised pooleli.
Eile andis aga Mihhail Lotman pärast Aksenenkolt saadud summat osa isa pärandist üle vastloodud Eesti Semiootikavaramu Sihtasutusele, mis omakorda annab selle hoiule Tallinna Ülikooli akadeemilisele raamatukogule.
Mihhail Lotman väitis, et seni kuulus talle kaks kolmandikku isa arhiivist. Näiteks 90 protsenti Juri Lotmani kirjavahetusest asub Tartu Ülikooli raamatukogus. Tallinna Ülikoolil on plaanis luua Lotmani-nimeline semiootikakeskus, mis hakkab paiknema ehitatava ülikooli uues õppehoones Uus-Sadama 5.
Kuigi osa Juri Lotmani pärandist asub endiselt Tartu Ülikoolis, avaldas Mihhail Lotman eile lootust, et suur osa tema isa arhiivi saatusega seotud probleemidest sai eile lahendatud.
Konflikti oht
Ometi lisas Lotman, et ilmselt ei kao see teema uudistest veel niipea.
«Loodan, et saame mõistliku lahenduse, mis ei kahjusta minu ega Tartu Ülikooli mainet,» lausus ta, kuid keeldus detailidesse laskumast nagu varasemailgi aastail ajakirjandusele antud intervjuudes.
Tartu Ülikooli semiootika osakonna juhataja Peeter Torop, kes kuulis Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse loomisest endale üllatuseks vaid kolm päeva tagasi, avaldas ühelt poolt kartust, et Juri Lotmani pärandi jagamine Tartu ja Tallinna vahel võib viia kahe keskuse semiootikute tüli ja konfliktideni.
Ent teisalt märkis Torop, et semiootikakeskuse loomine Tallinnas võib aidata kaasa hoopis silla ehitamisele kahe kõrghariduskantsi vahel. «Kõige tähtsam on see, et Lotmani arhiiv on Eestis,» lausus Torop. «See on suur võit.»
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Lotmani arhiiv
Vene miljonär aitas Lotmani arhiivi Eestisse jätta
24.03.2005 00:01Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Ðveitsis resideeruv Finartise investeerimiskompanii asutaja ja juhatuse esimees Aksenenko andis üldsuse eest esialgu salajasse jääva rahasumma üle kuu algul Eesti Humanitaarinstituudi loodud Eesti Semiootikavaramu Sihtasutusele, mille eesmärgiks on Juri Lotmani pärandi hoidmine ning selle kättesaadavaks tegemine nii tudengeile kui uurijaile.
Sihtasutus omakorda andis raha Juri Lotmani pojale Mihhail Lotmanile, kes on juba aastaid püüdnud saada isa arhiivi üleandmise eest väärilist tasu.
Juri Lotmani autoriõiguste ning neile lisanduva arhiivi ja 20 000-köitelise raamatukogu ostuhind põhineb sõltumatul rahvusvahelisel ekspertiisil, kinnitas Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse nõukogu liige professor Rein Raud. Nõukogu kaks ülejäänud liiget on Mihhail Lotman ja Aksenenko.
Mihhail Lotman, kes on poole kohaga nii Tartu Ülikooli semiootika osakonna teadur kui humanitaarinstituudi professor, ütles, et Riigikogu liikmena avaldab ta autoriõiguste ja arhiivi müügist teenitud summa suuruse seadusega ettenähtud korras.
Ta väljendas eile heameelt, et Eesti Semiootikavaramu Sihtasutus ei kulutanud tema isa pärandi soetamiseks ühtki senti maksumaksja raha. «See on mulle oluline,» lisas ta.
Nurjunud läbirääkimised
Neli aastat tagasi soovitas Tartu Ülikooli erikomisjon maksta Mihhail Lotmanile tema isa ning samuti ema, kirjandusteadlase Zara Mintsi arhiivi eest kuni poolteist miljonit krooni nn kompensatsiooni, kuid läbirääkimised jäid katki.
Seejärel alustas Mihhail Lotman läbirääkimisi USA läänerannikul Stanfordi ülikoolis asuva Hooveri instituudiga, mis pakkus ajakirjandusse tilkunud andmetel arhiivi eest kuni kaks miljonit krooni. Ent kaks aastat tagasi jäid needki läbirääkimised pooleli.
Eile andis aga Mihhail Lotman pärast Aksenenkolt saadud summat osa isa pärandist üle vastloodud Eesti Semiootikavaramu Sihtasutusele, mis omakorda annab selle hoiule Tallinna Ülikooli akadeemilisele raamatukogule.
Mihhail Lotman väitis, et seni kuulus talle kaks kolmandikku isa arhiivist. Näiteks 90 protsenti Juri Lotmani kirjavahetusest asub Tartu Ülikooli raamatukogus. Tallinna Ülikoolil on plaanis luua Lotmani-nimeline semiootikakeskus, mis hakkab paiknema ehitatava ülikooli uues õppehoones Uus-Sadama 5.
Kuigi osa Juri Lotmani pärandist asub endiselt Tartu Ülikoolis, avaldas Mihhail Lotman eile lootust, et suur osa tema isa arhiivi saatusega seotud probleemidest sai eile lahendatud.
Konflikti oht
Ometi lisas Lotman, et ilmselt ei kao see teema uudistest veel niipea.
«Loodan, et saame mõistliku lahenduse, mis ei kahjusta minu ega Tartu Ülikooli mainet,» lausus ta, kuid keeldus detailidesse laskumast nagu varasemailgi aastail ajakirjandusele antud intervjuudes.
Tartu Ülikooli semiootika osakonna juhataja Peeter Torop, kes kuulis Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse loomisest endale üllatuseks vaid kolm päeva tagasi, avaldas ühelt poolt kartust, et Juri Lotmani pärandi jagamine Tartu ja Tallinna vahel võib viia kahe keskuse semiootikute tüli ja konfliktideni.
Ent teisalt märkis Torop, et semiootikakeskuse loomine Tallinnas võib aidata kaasa hoopis silla ehitamisele kahe kõrghariduskantsi vahel. «Kõige tähtsam on see, et Lotmani arhiiv on Eestis,» lausus Torop. «See on suur võit.»