Kadri Jakobson, SLÕL, 17. veebruar 2004
Eile kõndis Keila ujula juhataja Tõnu Meijel läbi kõik väljapääsuteed, et veenduda – õnnetuse puhul on inimestel võimalik turvaliselt ja kiiresti välja pääseda.
Sõbrapäeval Moskva veepargis juhtunud õnnetus, kus surma sai kümneid ja vigastada sadu inimesi, innustas ka Eestis terasemalt hoonete ohutust kontrollima. «Kõik töötab, uksed on korras, juhatavad sildid väljas,» kinnitab Meijel pärast kontrollkäiku. Koos ujula töötajatega vaadati läbi evakuatsiooniplaan ja koostati täpne kava, kuidas käituda suurõnnetuste puhul. «Püüame ka kõige halvemal juhul tagada, et inimesed ei satuks pärast õnnetust uude ohtu, külma kätte. Aga eks sellisel hetkel teki ikkagi paanika,» ütleb Meijel. «Midagi rohkem me teha ei saa, ainult paluda jumalat ja ehitajat, et selliseid asju ei juhtuks.»
Korralagedust vähem
Tartu Aura veekeskuse nõukogu esimehe Verni Loodmaa sõnul koolitatakse neil oma töötajaid, et nad suudaksid eriolukordades tegutseda.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi teraskonstruktsioonide õppetooli juhataja professor Kalju Loorits arvab, et teoreetiliselt ei tohiks Eestis sellist õnnetust juhtuda.
«Olen ekspertiisides osalenud ja usun, et meil on korralagedust sedavõrd vähem,» ütleb Loorits. «Ei tohi ära sõnuda, aga minu meelest on meie veekeskused turvalised. Eestis on hulk aastaid ehitiste projekteerimisel rakendatud ELi nõudeid ja võib-olla ainsa Euroopa riigina rakendatakse neid algusest lõpuni. Koormused ja varutegurid on Vene normidest suuremad,» teab Loorits ja kinnitab, et kõigile ehitistele tehakse üsna põhjalik ekspertiis, arvutatakse läbi konstruktsioonid, vaadatakse üle ehituskvaliteet.
«Kui on rängalt nõudeid rikutud, siis oleme lasknud isegi konstruktsioone maha võtta,» ütleb ta ja lisab: «Vanemate terasehitiste puhulgi ei julgeks ma midagi karta.»
Kuskilt ikka tilgub
Mis olid Moskva veepargi katuse kokkuvarisemise tegelikud põhjused, ei oska asjatundjad enne ekspertiiside tegemist arvata. «See on halbade asjade kokkulangemine,» pakub Kalju Loorits ettevaatlikult.
Asjatundjate meelest võis Moskva veekeskuse kokkuvarisemise üks põhjus olla kondensatsioonivee kogunemine konstruktsioonidesse.
Meijeli sõnul kipub ujula teatud kohtadesse tõepoolest kondensatsioonivesi kogunema. «See lagundab värvi, tekitab roostet ja vajadust sanitaarremondi järele. Kui sees on 30 kraadi sooja, väljas 20 kraadi külma ja kuskilt ikka midagi läbi lipsab, pole nalja. Vesi paisub külmudes, muutub jääks ja see on hirmsa jõuga,» selgitab Meijel ja lisab kohe, et Eestis selliseid probleeme pole. Kuigi möönab, et väiksemaid muresid on ka Keilas veepidavusega, sest tegemist on suurte katusepindadega: «Ilmselt pole ehitajal nii palju kogemusi, et lahendada kõik sõlmed selliselt, et kuskilt ei tilguks.»
Ka Aura veekeskus läheb suvel paariks nädalaks taas remonti, kuigi juba eelmisel suvel tehti hooldus- ja remonditöid. «Hoone, kus aastas on 370 000 külastust, paratamatult kulub. Kui on vesine ja niiske keskkond, siis nõuab rajatis tavapärasest sagedasemat hooldamist,» selgitab Verni Loodmaa.
Ekspertiis on tehtud isegi pooleliolevatele suurehitistele
Kalju Loorits tegi oma sõnul ekspertiisi ka siiani valmis ehitamata suurele A. Le Coq Arenale. Ta uuris pooleliolevaid varikatuste teraskonstruktsioone; massiivsete betoonosadega ta kursis pole.
«Betoonosa on siiski niivõrd massiivne, et vaevalt seal mingit ohtu võib tekkida. Kuid ma imestan, kuidas selline ehitis on pooleli jäänud. Sinna on palju raha sisse pandud ja hoone väärtus ju ei suurene,» vangutab Loorits pead.
Uudised
VE: Loorits, Kalju – ehitusekspert, professor
Kas veepargiõnnetus võib ka Eestis juhtuda?
Kadri Jakobson, SLÕL, 17. veebruar 2004
Eesti tervisekeskustes vaadati eile läbi evakuatsiooninõudeid ning kontrolliti väljapääsuteid.
Sõbrapäeval Moskva veepargis juhtunud õnnetus, kus surma sai kümneid ja vigastada sadu inimesi, innustas ka Eestis terasemalt hoonete ohutust kontrollima. «Kõik töötab, uksed on korras, juhatavad sildid väljas,» kinnitab Meijel pärast kontrollkäiku. Koos ujula töötajatega vaadati läbi evakuatsiooniplaan ja koostati täpne kava, kuidas käituda suurõnnetuste puhul. «Püüame ka kõige halvemal juhul tagada, et inimesed ei satuks pärast õnnetust uude ohtu, külma kätte. Aga eks sellisel hetkel teki ikkagi paanika,» ütleb Meijel. «Midagi rohkem me teha ei saa, ainult paluda jumalat ja ehitajat, et selliseid asju ei juhtuks.»
Korralagedust vähem
Tartu Aura veekeskuse nõukogu esimehe Verni Loodmaa sõnul koolitatakse neil oma töötajaid, et nad suudaksid eriolukordades tegutseda.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi teraskonstruktsioonide õppetooli juhataja professor Kalju Loorits arvab, et teoreetiliselt ei tohiks Eestis sellist õnnetust juhtuda.
«Olen ekspertiisides osalenud ja usun, et meil on korralagedust sedavõrd vähem,» ütleb Loorits. «Ei tohi ära sõnuda, aga minu meelest on meie veekeskused turvalised. Eestis on hulk aastaid ehitiste projekteerimisel rakendatud ELi nõudeid ja võib-olla ainsa Euroopa riigina rakendatakse neid algusest lõpuni. Koormused ja varutegurid on Vene normidest suuremad,» teab Loorits ja kinnitab, et kõigile ehitistele tehakse üsna põhjalik ekspertiis, arvutatakse läbi konstruktsioonid, vaadatakse üle ehituskvaliteet.
«Kui on rängalt nõudeid rikutud, siis oleme lasknud isegi konstruktsioone maha võtta,» ütleb ta ja lisab: «Vanemate terasehitiste puhulgi ei julgeks ma midagi karta.»
Kuskilt ikka tilgub
Mis olid Moskva veepargi katuse kokkuvarisemise tegelikud põhjused, ei oska asjatundjad enne ekspertiiside tegemist arvata. «See on halbade asjade kokkulangemine,» pakub Kalju Loorits ettevaatlikult.
Asjatundjate meelest võis Moskva veekeskuse kokkuvarisemise üks põhjus olla kondensatsioonivee kogunemine konstruktsioonidesse.
Meijeli sõnul kipub ujula teatud kohtadesse tõepoolest kondensatsioonivesi kogunema. «See lagundab värvi, tekitab roostet ja vajadust sanitaarremondi järele. Kui sees on 30 kraadi sooja, väljas 20 kraadi külma ja kuskilt ikka midagi läbi lipsab, pole nalja. Vesi paisub külmudes, muutub jääks ja see on hirmsa jõuga,» selgitab Meijel ja lisab kohe, et Eestis selliseid probleeme pole. Kuigi möönab, et väiksemaid muresid on ka Keilas veepidavusega, sest tegemist on suurte katusepindadega: «Ilmselt pole ehitajal nii palju kogemusi, et lahendada kõik sõlmed selliselt, et kuskilt ei tilguks.»
Ka Aura veekeskus läheb suvel paariks nädalaks taas remonti, kuigi juba eelmisel suvel tehti hooldus- ja remonditöid. «Hoone, kus aastas on 370 000 külastust, paratamatult kulub. Kui on vesine ja niiske keskkond, siis nõuab rajatis tavapärasest sagedasemat hooldamist,» selgitab Verni Loodmaa.
Ekspertiis on tehtud isegi pooleliolevatele suurehitistele
Kalju Loorits tegi oma sõnul ekspertiisi ka siiani valmis ehitamata suurele A. Le Coq Arenale. Ta uuris pooleliolevaid varikatuste teraskonstruktsioone; massiivsete betoonosadega ta kursis pole.
«Betoonosa on siiski niivõrd massiivne, et vaevalt seal mingit ohtu võib tekkida. Kuid ma imestan, kuidas selline ehitis on pooleli jäänud. Sinna on palju raha sisse pandud ja hoone väärtus ju ei suurene,» vangutab Loorits pead.