|
 Eestis on tõenäoliselt rohkem olümpiavõitjaid kui ajakirjas Nature töid avaldanud teadlasi.
Ameerika Ühendriikides õppiv noorteadlane Mart Loog pääses aasta jooksul teise eestlasena maineka teadusajakirja Nature autorite hulka.
California ülikoolis teadustööd tegev Loog (35) kirjutas koos sealse silmapaistva biofüüsikaprofessori David O. Morganiga kahasse uurimistöö, mille õnnestus esmakordselt näidata, et tsükliinid ei tööta kogu aeg ühtemoodi. (Erinevad tsükliinid on funktsionaalselt spetsialiseerunud CDK substraadispetsiifilisuse tasemel eraldades S ja M faasi tsükliinid.)
Tõenäoliselt ei ütle teadlaste avastus tavainimesele midagi, kuid Loogi enda selgituse kohaselt oli märtsi alguses avaldatud artiklis kaks baasteaduslikku avastust. “Seni oli küll üldiselt teada, et tsükliinid on peamised rakutsükli regulaatorid ning selle uurimise eest Nobeleidki antud, kuid keegi polnud konkreetselt näidanud, et tsükliinid muudavad CDK substraadi spetsiifilisust rakutsükli staadiumi järgi,” lisas Loog. “Ühesõnaga – üdini fundamentaalne asi.”
Eesti teaduste akadeemia president Richard Villems selgitas, et Loogi käsitletud teema ehk raku paljunemistsükli regulatsioon on bioloogias ja arstiteaduses kesksemaid küsimusi. “Mis muud siis vähk on kui kogum rakke, mis on kuidagi suutnud “raputada end vabaks” ja muutunud organismi poolt kontrollimatuks. Seega on sellise regulatsiooni täpne mõistmine kindlasti abiks uute rohtude disainimisel,” selgitas Villems.
Tsükliinide fosforüülimine on rakutsükli regulatsiooni klassika, mille eest inglane Paul Nurse pälvis mõne aja eest ka Nobeli preemia. Villemsi sõnul on selles valdkonnas iga samm ülioluline ning sellest tulenevalt ka ajakirja Nature suur huvi.
Teadusartikli publitseerimine nii mainekas ajakirjas nagu Nature on Tartu ülikooli biotehnoloogia professori Andres Metspalu sõnul kõva sõna. Varem on Suurbritannias toimetatavasse ajakirja pääsenud mitu meie tuntud teadlast. Nii näiteks on avaldatud seal Andres Metspalu, Mart Saarma, Jüri Allik ja Jaan Einasto töid.
Enne kui Nature otsustab teadustöö avaldada, saadetakse see eelretsenseerimiseks suurele hulgale spetsialistidele, kes selle avaldamise suhte s otsuse teevad.
Tähtis nimede järjekord
Eelmise aasta juulis avaldas Nature Tartu ülikooli kasvandiku, noorema põlve teadlase Krista Kaasiku teadusartikli. Kahe aasta eest pääses ajakirjas löögile ka neurokeemik Ülo Langel. Nii Langeli kui ka Loogi kunagine juhendaja on olnud Tartu ülikooli professor akadeemik Jaak Järv.
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa sõnul on keeruline öelda, kui palju eestlasi on pääsenud Nature’ külgedele, küll aga väitis Maimets, et neid on vähem kui Eesti olümpiavõitjaid, keda on 13.
Nature on koos Ameerika Ühendriikides publitseeritava ajakirjaga Science omas valdkonnas absoluutsed tipud.
“Ma ei teagi, et oleks eesti teadlaste töid täismahus avaldatud, siiski on olnud mõned üksikud kaasautorluse vormid,” lisas Loog.
Peale artikli avaldamise on teadlaste sõnul tähtis ka see, mitmendana mainitakse autori nime. Nii Krista Kaasiku kui Mart Loogi nimi oli avaldatud artikli juures kirjas esimesena.
Mart Loog plaanib naasta Eestisse
•• Mitu aastat välimaal viibinud Mart Loog plaanib sügisel naasta Tartusse, et asuda juhtima ülikooli tehnoloogiainstituudis proteoomika laboratooriumi.
•• Viimased kolm aastat on Loog viibinud peamiselt Ameerika Ühendriikides, kus ta on järeldoktor. Loogi sõnul on paljud Eestist mujale õppima läinud noored lubanud anda oma panuse instituudi arengusse.
•• “See instituut on Eesti mõistes üsna grandioosne projekt ja sinna tulevad kokku paljud end välismaal täiendanud noored.”
•• Enne Ameerika Ühendriikidesse suundumist õppis Loog Tartu ülikoolis keemiat. Magistrikraadi saamise järel suundus ta Rootsi Uppsala ülikooli, kus omandas doktorikraadi. Kolme aasta eest otsustas Loog koos perega kolida USA-sse ja teha teadustööd California ülikoolis.
•• “Ma soovitaks kõigil Eesti noorteadlastel kolm-neli aastat USA-s töötada. Siin on väga inspireeriv keskkond, olmemuresid pole, aega on täielikuks süvenemiseks ja mõtisklusteks,” lisas Loog. M.O.
|
Uudised
VE: Loog, Mart – Nature-autor
Eestlane pääses mainekasse teadusajakirja
Mirko Ojakivi, 10.03.2005
Ameerika Ühendriikides õppiv noorteadlane Mart Loog pääses aasta jooksul teise eestlasena maineka teadusajakirja Nature autorite hulka.
California ülikoolis teadustööd tegev Loog (35) kirjutas koos sealse silmapaistva biofüüsikaprofessori David O. Morganiga kahasse uurimistöö, mille õnnestus esmakordselt näidata, et tsükliinid ei tööta kogu aeg ühtemoodi. (Erinevad tsükliinid on funktsionaalselt spetsialiseerunud CDK substraadispetsiifilisuse tasemel eraldades S ja M faasi tsükliinid.)
Tõenäoliselt ei ütle teadlaste avastus tavainimesele midagi, kuid Loogi enda selgituse kohaselt oli märtsi alguses avaldatud artiklis kaks baasteaduslikku avastust. “Seni oli küll üldiselt teada, et tsükliinid on peamised rakutsükli regulaatorid ning selle uurimise eest Nobeleidki antud, kuid keegi polnud konkreetselt näidanud, et tsükliinid muudavad CDK substraadi spetsiifilisust rakutsükli staadiumi järgi,” lisas Loog. “Ühesõnaga – üdini fundamentaalne asi.”
Eesti teaduste akadeemia president Richard Villems selgitas, et Loogi käsitletud teema ehk raku paljunemistsükli regulatsioon on bioloogias ja arstiteaduses kesksemaid küsimusi. “Mis muud siis vähk on kui kogum rakke, mis on kuidagi suutnud “raputada end vabaks” ja muutunud organismi poolt kontrollimatuks. Seega on sellise regulatsiooni täpne mõistmine kindlasti abiks uute rohtude disainimisel,” selgitas Villems.
Tsükliinide fosforüülimine on rakutsükli regulatsiooni klassika, mille eest inglane Paul Nurse pälvis mõne aja eest ka Nobeli preemia. Villemsi sõnul on selles valdkonnas iga samm ülioluline ning sellest tulenevalt ka ajakirja Nature suur huvi.
Teadusartikli publitseerimine nii mainekas ajakirjas nagu Nature on Tartu ülikooli biotehnoloogia professori Andres Metspalu sõnul kõva sõna. Varem on Suurbritannias toimetatavasse ajakirja pääsenud mitu meie tuntud teadlast. Nii näiteks on avaldatud seal Andres Metspalu, Mart Saarma, Jüri Allik ja Jaan Einasto töid.
Enne kui Nature otsustab teadustöö avaldada, saadetakse see eelretsenseerimiseks suurele hulgale spetsialistidele, kes selle avaldamise suhte s otsuse teevad.
Tähtis nimede järjekord
Eelmise aasta juulis avaldas Nature Tartu ülikooli kasvandiku, noorema põlve teadlase Krista Kaasiku teadusartikli. Kahe aasta eest pääses ajakirjas löögile ka neurokeemik Ülo Langel. Nii Langeli kui ka Loogi kunagine juhendaja on olnud Tartu ülikooli professor akadeemik Jaak Järv.
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa sõnul on keeruline öelda, kui palju eestlasi on pääsenud Nature’ külgedele, küll aga väitis Maimets, et neid on vähem kui Eesti olümpiavõitjaid, keda on 13.
Nature on koos Ameerika Ühendriikides publitseeritava ajakirjaga Science omas valdkonnas absoluutsed tipud.
“Ma ei teagi, et oleks eesti teadlaste töid täismahus avaldatud, siiski on olnud mõned üksikud kaasautorluse vormid,” lisas Loog.
Peale artikli avaldamise on teadlaste sõnul tähtis ka see, mitmendana mainitakse autori nime. Nii Krista Kaasiku kui Mart Loogi nimi oli avaldatud artikli juures kirjas esimesena.
Mart Loog plaanib naasta Eestisse
•• Mitu aastat välimaal viibinud Mart Loog plaanib sügisel naasta Tartusse, et asuda juhtima ülikooli tehnoloogiainstituudis proteoomika laboratooriumi.
•• Viimased kolm aastat on Loog viibinud peamiselt Ameerika Ühendriikides, kus ta on järeldoktor. Loogi sõnul on paljud Eestist mujale õppima läinud noored lubanud anda oma panuse instituudi arengusse.
•• “See instituut on Eesti mõistes üsna grandioosne projekt ja sinna tulevad kokku paljud end välismaal täiendanud noored.”
•• Enne Ameerika Ühendriikidesse suundumist õppis Loog Tartu ülikoolis keemiat. Magistrikraadi saamise järel suundus ta Rootsi Uppsala ülikooli, kus omandas doktorikraadi. Kolme aasta eest otsustas Loog koos perega kolida USA-sse ja teha teadustööd California ülikoolis.
•• “Ma soovitaks kõigil Eesti noorteadlastel kolm-neli aastat USA-s töötada. Siin on väga inspireeriv keskkond, olmemuresid pole, aega on täielikuks süvenemiseks ja mõtisklusteks,” lisas Loog. M.O.