 Laupäeval toimunud kalalaat ummistas Lohusuu, tuues laadamelust ja õhtusest kontserdist osa saama ligi 9000 inimest, kes said mekkida kokkade valmistatud kala ja osta soomusloomi ka kodus valmistamiseks, ehkki kalapüügikeeluajal toimuval kalalaadal kipub peo põhimark lettidelt kiiresti kaduma.
|
Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov, kelle uhhaad maitsti kalalaadal ka eelmisel aastal, oli katla juures tänavugi, nüüd juba Euroopa barbeque meistrivõistluste kolmanda koha võitjana.
|
Laupäevase kalalaada päevane laadaosa pakkus mitmesuguseid kalatoite, mida valmistasid nii Ida-Virumaa meisterkokad kui ka telest tuntuks saanud Eesti tipud, kes tegid kalahõrgutisi kaamerate silma all.
Kohapealne kalamüük jättis aga nii mõnegi külastaja arvates soovida. Nii tunnistas üks külastaja, et tuli laadale küll kala ostma, aga lahkus hoopis vorstikangiga.
Laada ühe korraldaja Jürgen Kirsise sõnul müüdi kala, nii värsket kui suitsetatud, laadal kokku 15 punktis ja ehkki nad püüdsid just kalasaaduste müüjaid koondada ümber laada põhiplatsi, hajusid müüjad siiski laiali. “Võib-olla oleks lahenduseks nende koondamine veel kitsamale territooriumile ja suurte siltide väljapanemine, kus oleks suurelt peal, mis kalaga just kaubeldakse,” arvas ta. Kirsis tunnistas, et põhjuseks võib olla ka laada korraldamise ajal kehtiv kalapüügikeeld, mis kahandab värskelt müüdava kala hulka. “Kalamüügi seisukohast oleks laada toimumisajaks parem kas sügis või kevad, kuid sellel ajal ei suudaks me nii palju inimesi kohale meelitada,” arvas ta.
Lõhe kui leivanumber
Euroopa barbeque meistrivõistlustel kolmanda koha välja küpsetanud võistkonna ümber, kes pakkus külalistele tasuta mekkimiseks nii punast kui valget kala ning uhhaad, tungles pidev järjekord. Süüa olid seal keetmas nii eelmisel aastal samuti kalalaadal toitu valmistanud Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov kui ka koos oma alluvatega võidukasse barbeque-meeskonda kuulunud Narva kutseõppekeskuse juht ja tulevane maavanem Ago Silde.
Tulevane maavanem tunnistas, et väga suur kalasõber ta ei ole, kuid laplaste meetodil lõhe valmistamine on saanud tema leivanumbriks. “Kõige põnevam on seda teha talvel, kuna valmistamismeetod on pärit Lapimaalt ning seal küpsetatakse lõhet 30kraadises pakases,” ütles Silde puualustele pandud lõhefileesid lõkke kohale küpsema sättides. “Ega siin suurt kunsti ole. Tuleb ainult tükk aega oodata, kuni kala küpseks saab. Kui seda talvel teha, siis tuleb end vahepeal märjukesega soojendada,” lisas ta. Silde tunnistas, et ta on juba aastaid sedasi kala valmistanud ning et ta teiste kalatoitude valmistamise peale nii spets ei olegi.
Lõi enda püstitatud rekordi
Lohusuu kalalaat lõi sel aastal oma lühikese ajaloo publikurekordi. Kui mullu oli väikesest rannapeost laadaks kasvanud üritusel külalisi 6000 inimese ringis, siis sel aastal arvavad korraldajad, kes pole suutnud kõiki müüdud pääsmeid veel üle lugeda, et laupäeval käis Lohusuust läbi kuni 9000 inimest. “Inimesi oli, kala oli, meelelahutust oli. Võime endale korraldamise eest kolme panna,” arvas Jürgen Kirsis, kelle sõnul võib kõige rohkem rahule jääda üle-eestilise reklaamikampaaniaga.
Laada korraldamisega tegeles kümmekond inimest ning ettevalmistus algas selle aasta jaanuarist. “Tegelikult oli see liiga hilja. Järgmiseks korraks tuleb valmistuma hakata veelgi varem,” arvas Kirsis.
Arenemisruumi on tema sõnul veel mitmes vallas. Üheks peamiseks mureks on asukoht – väike ja pikk Lohusuu, kus ei saa liiklust kõrvaltänavatele suunata, ei suuda nii suurt inimeste hulka vastu võtta.
Koht ja kalamüük
“Järgmiseks aastaks mõtlemisainet on. Peamiseks märksõnaks võiks olla asukoht, lisaks tuleks suurendada kalamüügi osa ning kolmas küsimus, millele mõtlema peame, on aeg, millal laata korraldada,” loetles Kirsis, kes ei välista, et järgmisel aastal tullakse välja hoopis uuel kujul. Võib-olla asendatakse laat festivaliga.
Kalalaata korraldab Lohusuu rannakultuuri selts, mis loodi eelmise aasta õnnestunud laadast ajendatuna. Seltsi ainus tegevus pole siiski kalalaada korraldamine: augusti lõpus tuuakse Lohusuu kooli üheks semestriks õppima kümmekond Krimmi Eesti juurtega last.
GERLI ROMANOVITŠ
Põhjarannik, teisipäev, 20.07.2004
|
Uudised
VE: Lohusuu kalalaat
Laupäevase kalalaada päevane laadaosa pakkus mitmesuguseid kalatoite, mida valmistasid nii Ida-Virumaa meisterkokad kui ka telest tuntuks saanud Eesti tipud, kes tegid kalahõrgutisi kaamerate silma all.
Kohapealne kalamüük jättis aga nii mõnegi külastaja arvates soovida. Nii tunnistas üks külastaja, et tuli laadale küll kala ostma, aga lahkus hoopis vorstikangiga.
Laada ühe korraldaja Jürgen Kirsise sõnul müüdi kala, nii värsket kui suitsetatud, laadal kokku 15 punktis ja ehkki nad püüdsid just kalasaaduste müüjaid koondada ümber laada põhiplatsi, hajusid müüjad siiski laiali. “Võib-olla oleks lahenduseks nende koondamine veel kitsamale territooriumile ja suurte siltide väljapanemine, kus oleks suurelt peal, mis kalaga just kaubeldakse,” arvas ta. Kirsis tunnistas, et põhjuseks võib olla ka laada korraldamise ajal kehtiv kalapüügikeeld, mis kahandab värskelt müüdava kala hulka. “Kalamüügi seisukohast oleks laada toimumisajaks parem kas sügis või kevad, kuid sellel ajal ei suudaks me nii palju inimesi kohale meelitada,” arvas ta.
Lõhe kui leivanumber
Euroopa barbeque meistrivõistlustel kolmanda koha välja küpsetanud võistkonna ümber, kes pakkus külalistele tasuta mekkimiseks nii punast kui valget kala ning uhhaad, tungles pidev järjekord. Süüa olid seal keetmas nii eelmisel aastal samuti kalalaadal toitu valmistanud Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov kui ka koos oma alluvatega võidukasse barbeque-meeskonda kuulunud Narva kutseõppekeskuse juht ja tulevane maavanem Ago Silde.
Tulevane maavanem tunnistas, et väga suur kalasõber ta ei ole, kuid laplaste meetodil lõhe valmistamine on saanud tema leivanumbriks. “Kõige põnevam on seda teha talvel, kuna valmistamismeetod on pärit Lapimaalt ning seal küpsetatakse lõhet 30kraadises pakases,” ütles Silde puualustele pandud lõhefileesid lõkke kohale küpsema sättides. “Ega siin suurt kunsti ole. Tuleb ainult tükk aega oodata, kuni kala küpseks saab. Kui seda talvel teha, siis tuleb end vahepeal märjukesega soojendada,” lisas ta. Silde tunnistas, et ta on juba aastaid sedasi kala valmistanud ning et ta teiste kalatoitude valmistamise peale nii spets ei olegi.
Lõi enda püstitatud rekordi
Lohusuu kalalaat lõi sel aastal oma lühikese ajaloo publikurekordi. Kui mullu oli väikesest rannapeost laadaks kasvanud üritusel külalisi 6000 inimese ringis, siis sel aastal arvavad korraldajad, kes pole suutnud kõiki müüdud pääsmeid veel üle lugeda, et laupäeval käis Lohusuust läbi kuni 9000 inimest. “Inimesi oli, kala oli, meelelahutust oli. Võime endale korraldamise eest kolme panna,” arvas Jürgen Kirsis, kelle sõnul võib kõige rohkem rahule jääda üle-eestilise reklaamikampaaniaga.
Laada korraldamisega tegeles kümmekond inimest ning ettevalmistus algas selle aasta jaanuarist. “Tegelikult oli see liiga hilja. Järgmiseks korraks tuleb valmistuma hakata veelgi varem,” arvas Kirsis.
Arenemisruumi on tema sõnul veel mitmes vallas. Üheks peamiseks mureks on asukoht – väike ja pikk Lohusuu, kus ei saa liiklust kõrvaltänavatele suunata, ei suuda nii suurt inimeste hulka vastu võtta.
Koht ja kalamüük
“Järgmiseks aastaks mõtlemisainet on. Peamiseks märksõnaks võiks olla asukoht, lisaks tuleks suurendada kalamüügi osa ning kolmas küsimus, millele mõtlema peame, on aeg, millal laata korraldada,” loetles Kirsis, kes ei välista, et järgmisel aastal tullakse välja hoopis uuel kujul. Võib-olla asendatakse laat festivaliga.
Kalalaata korraldab Lohusuu rannakultuuri selts, mis loodi eelmise aasta õnnestunud laadast ajendatuna. Seltsi ainus tegevus pole siiski kalalaada korraldamine: augusti lõpus tuuakse Lohusuu kooli üheks semestriks õppima kümmekond Krimmi Eesti juurtega last.
GERLI ROMANOVITŠ
Põhjarannik, teisipäev, 20.07.2004