Üksiku hundi filigraanne ulg
17.12.2004 00:01Neeme Korv
Eesti euromündi autoril, graafik Lembit Lõhmusel on umbes ajalehe mõõdus puugravüür, mis kujutab ulguvat hunti mägede taustal. Kunstnik ütleb teose olevat autobiograafilise – see väljendavat justkui tema suhet kunstiilma.
Lõhmus on gravüüri suurmeister.
Niisuguseid tegijaid pole palju, napilt isegi suurtes Euroopa riikides, kuid just nendega suheldes tunneb Lõhmus end koduselt. «Need on inimesed, kellega räägiks nagu ühte keelt,» ütleb ta kohvile koort valades.
Valab, muide, täpselt samamoodi suvaliselt nagu sina või mina. Aga kui vaja, joonistab mikroskoobi all kas või 90 joont millimeetrile. Väide, et Lõhmus armastab täpsust, on õige, kuid kõlab samal ajal kuidagi banaalselt. Kui tegija poleks perfektsionist, poleks ju ülipeente joonte graveerimine võimalikki. Lõhmus on: «Võin kuu aega mässata ühe plaadiga, et see siis kõlbmatuks tunnistada.»
Eksliibrised ja margid
Eesti kaart, mis saab olema euromündi tagaküljel, olevat sedavõrd peen, et tulemust võiks häbenemata suurendada kas või jalgpalliväljaku mõõtmetesse. («Ja algselt oli Eesti loomulikult ka sõjaeelsetes piirides, finaali pandi siiski praegune variant,» torkab Lõhmus vahele.)
Kui filigraanne tuleb Eesti kontuur valmival mündil, sõltub tehnilistest asjaoludest, näiteks vermija stantsist… Lõhmus ütleb, et on põnevil, ent enesekindel – oma loomingu tiraþeerimisega on ta juba harjunud.
1975. aastal lõpetas Lõhmus kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujundajana. Eriala, mis tänapäeval tähendab hästi tasuvat tööd valgusküllases büroos, vireles nõukaajal defitsiidi kammitsais. «Mõelda, milliseid võimalusi pakuvad praegused materjalid! Toona öeldi, et ehitaja võtab joonise kätte siis, kui pea enam ei lõika,» meenutab Lõhmus, kes tegi kohustusliku suunamise järel aastaid erialast tööd Eesti Projektis ja Kommunaalprojektis.
Oma tõelise kutsumuse leidis kunstnik aga väikegraafikas, kusjuures nii Eestis traditsioonilises puu- kui ka vase- ja terasegravüüritehnikas. «Selles töös on samasugust imelist maagiat, nagu tunneb fotograaf, nähes pilti paberile ilmumas.» Fotograafia on samuti olnud Lõhmuse kirg. Talle meenub isegi auhind – teine koht ajalehe Edasi loodusfotode konkursilt.
Lõhmuse leivanumbriks said eksliibrised, hiljem – postmargid.
Praegu Eesti Postis kunstnikuna töötav Lõhmus jõudis «käe valgeks» saada juba NSV Liidu postisüsteemis, napilt enne impeeriumi kokkuvarisemist. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Lõhmuse kujundatud margid tähistanud üht tippsündmust teise järel: sportlaste tippvõidud, presidendid Meri ja Rüütel, NATOsse astumine jne. Tänases kontekstis omamoodi paradoksaalsel moel ka 2002. aasta kauneimaks postmargiks tunnistatud Eesti krooni 10. aastapäeva tähistav blokk.
Muide, meil võiks praeguste Vladimir Taigeri Kerese ja Koidula kroonide asemel vabalt olla ka Lõhmuse Lurich ja Wiiralt… Konkursid on ettearvamatud.
Kaks korda kaks L-i
Samavõrd kui täpsust, hindab Lõhmus loomingusse köidetud energiat ja emotsioone. Seda saab teha isegi markidel, olgugi et tehnilised tingimused on suuresti ette kirjutatud. Lõhmus on kujundanud 70 marki ja enam kui 500 eksliibrist. «Need kõik on nagu oma lapsed, tehtud täpselt nii hästi kui tol hetkel vähegi oskasin,» ütleb kunstnik. Siinkohal võiks lisada, et tal on ka täiskasvanud tütar, kes elab ja töötab äri alal Riias.
Eurode esikülge hoolikalt uurinud Lõhmus leidis sealt kaks pisikest L-tähte. LL ehk Belgia kunstnik Luc Luycx tõi euromüntidele neid kasutavate riikide kontuurid. «Ma panin siis teisele poole Eesti,» muheleb Lembit Lõhmus käsi hõõrudes.
Nimetähed sobivad tõesti suurepäraselt.
xxx
<!–
–>
| |
|
 |
Hääletuskonkursi võitnud kavand Hara 2 (üheeurone)
Foto: Eesti Pank |
|
Euromünt tuleb Eesti kontuuriga
15.12.2004 11:33PM Online
Eesti Panga president Vahur Kraft avalikustas täna Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitja, milleks osutus Eesti kaardi kontuuri kandev kavand.
Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2 sai telefonihääletusel 12.482 häält ning edestas lähimat konkurenti enam kui 5000 häälega.
«Euroopas on vähe maid, mille siluett moodustaks nii meeldejääva ja atraktiivse kujundi nagu seda on meie kodumaal. Selline kujund jääb kergesti meelde ning ei vaja mitte mingeid täiendavaid kommentaare,» iseloomustas oma tööd autor.
Kraft, kes oli þürii esimees, tänas kõiki hääletajaid ning avaldas veendumust, et hääletus tõstis ühisraha senisest enam inimeste teadvusesse ning tekitas laiemat huvi euroga seonduva vastu.
<CAPTION>Hääletuse tulemused</CAPTION>
| Koht |
Võistlustöö (autor) |
Häälte arv |
% häältest |
| 1. |
Hara 2 (Lembit Lõhmus) |
12.482 |
27,46 |
| 2. |
Järjepidevus (Tiit Jürna) |
7477 |
16,45 |
| 3. |
In Corpore (Jaan Meristo) |
7284 |
16,03 |
| 4. |
Tomson 5791 (Taavi Torim) |
6219 |
13,68 |
| 5. |
Eesti keel (Jaak Peep, Villem Valme – TANK) |
5997 |
13,19 |
| 6. |
261948 (Villu Järmut, Mai Järmut) |
3036 |
6,68 |
| 7. |
Linnutee (Tiit Jürna) |
1323 |
2,91 |
| 8. |
Leopardid-2 (Jaano Ester) |
759 |
1,67 |
| 9. |
Nova (Rene Haljasmäe) |
498 |
1,10 |
| 10. |
Lill rukkis (Margus Kadarik) |
378 |
0,83 |
Ekspertide þürii väljavalitud kümme parimat tööd osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, mille käigus laekus kokku 45.453 häält.
Juunis väljakuulutatud konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd.
Vastavalt konkursi tingimustele makstakse þürii välja valitud kümne parema töö autoreile autoritasu 20.000 krooni ning võitjale veel lisaks 50.000 krooni.
Eesti valitsus ja keskpank on seisukohal, et Eesti peab saavutama tehnilise valmisoleku euroalaga liitumiseks 2006. aasta keskpaigaks.
Ühisrahale üleminek toimub tõenäoliselt 1. jaanuaril 2007.
Uudised
VE: Lõhmus, Lembit – graafik, filigraanne hunt
Üksiku hundi filigraanne ulg
Eesti euromündi autoril, graafik Lembit Lõhmusel on umbes ajalehe mõõdus puugravüür, mis kujutab ulguvat hunti mägede taustal. Kunstnik ütleb teose olevat autobiograafilise – see väljendavat justkui tema suhet kunstiilma.
17.12.2004 00:01Neeme Korv
Lõhmus on gravüüri suurmeister.
Niisuguseid tegijaid pole palju, napilt isegi suurtes Euroopa riikides, kuid just nendega suheldes tunneb Lõhmus end koduselt. «Need on inimesed, kellega räägiks nagu ühte keelt,» ütleb ta kohvile koort valades.
Valab, muide, täpselt samamoodi suvaliselt nagu sina või mina. Aga kui vaja, joonistab mikroskoobi all kas või 90 joont millimeetrile. Väide, et Lõhmus armastab täpsust, on õige, kuid kõlab samal ajal kuidagi banaalselt. Kui tegija poleks perfektsionist, poleks ju ülipeente joonte graveerimine võimalikki. Lõhmus on: «Võin kuu aega mässata ühe plaadiga, et see siis kõlbmatuks tunnistada.»
Eksliibrised ja margid
Eesti kaart, mis saab olema euromündi tagaküljel, olevat sedavõrd peen, et tulemust võiks häbenemata suurendada kas või jalgpalliväljaku mõõtmetesse. («Ja algselt oli Eesti loomulikult ka sõjaeelsetes piirides, finaali pandi siiski praegune variant,» torkab Lõhmus vahele.)
Kui filigraanne tuleb Eesti kontuur valmival mündil, sõltub tehnilistest asjaoludest, näiteks vermija stantsist… Lõhmus ütleb, et on põnevil, ent enesekindel – oma loomingu tiraþeerimisega on ta juba harjunud.
1975. aastal lõpetas Lõhmus kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujundajana. Eriala, mis tänapäeval tähendab hästi tasuvat tööd valgusküllases büroos, vireles nõukaajal defitsiidi kammitsais. «Mõelda, milliseid võimalusi pakuvad praegused materjalid! Toona öeldi, et ehitaja võtab joonise kätte siis, kui pea enam ei lõika,» meenutab Lõhmus, kes tegi kohustusliku suunamise järel aastaid erialast tööd Eesti Projektis ja Kommunaalprojektis.
Oma tõelise kutsumuse leidis kunstnik aga väikegraafikas, kusjuures nii Eestis traditsioonilises puu- kui ka vase- ja terasegravüüritehnikas. «Selles töös on samasugust imelist maagiat, nagu tunneb fotograaf, nähes pilti paberile ilmumas.» Fotograafia on samuti olnud Lõhmuse kirg. Talle meenub isegi auhind – teine koht ajalehe Edasi loodusfotode konkursilt.
Lõhmuse leivanumbriks said eksliibrised, hiljem – postmargid.
Praegu Eesti Postis kunstnikuna töötav Lõhmus jõudis «käe valgeks» saada juba NSV Liidu postisüsteemis, napilt enne impeeriumi kokkuvarisemist. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Lõhmuse kujundatud margid tähistanud üht tippsündmust teise järel: sportlaste tippvõidud, presidendid Meri ja Rüütel, NATOsse astumine jne. Tänases kontekstis omamoodi paradoksaalsel moel ka 2002. aasta kauneimaks postmargiks tunnistatud Eesti krooni 10. aastapäeva tähistav blokk.
Muide, meil võiks praeguste Vladimir Taigeri Kerese ja Koidula kroonide asemel vabalt olla ka Lõhmuse Lurich ja Wiiralt… Konkursid on ettearvamatud.
Kaks korda kaks L-i
Samavõrd kui täpsust, hindab Lõhmus loomingusse köidetud energiat ja emotsioone. Seda saab teha isegi markidel, olgugi et tehnilised tingimused on suuresti ette kirjutatud. Lõhmus on kujundanud 70 marki ja enam kui 500 eksliibrist. «Need kõik on nagu oma lapsed, tehtud täpselt nii hästi kui tol hetkel vähegi oskasin,» ütleb kunstnik. Siinkohal võiks lisada, et tal on ka täiskasvanud tütar, kes elab ja töötab äri alal Riias.
Eurode esikülge hoolikalt uurinud Lõhmus leidis sealt kaks pisikest L-tähte. LL ehk Belgia kunstnik Luc Luycx tõi euromüntidele neid kasutavate riikide kontuurid. «Ma panin siis teisele poole Eesti,» muheleb Lembit Lõhmus käsi hõõrudes.
Nimetähed sobivad tõesti suurepäraselt.
xxx
<!–
Foto: Eesti Pank
Euromünt tuleb Eesti kontuuriga
15.12.2004 11:33PM Online
Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2 sai telefonihääletusel 12.482 häält ning edestas lähimat konkurenti enam kui 5000 häälega.
«Euroopas on vähe maid, mille siluett moodustaks nii meeldejääva ja atraktiivse kujundi nagu seda on meie kodumaal. Selline kujund jääb kergesti meelde ning ei vaja mitte mingeid täiendavaid kommentaare,» iseloomustas oma tööd autor.
Kraft, kes oli þürii esimees, tänas kõiki hääletajaid ning avaldas veendumust, et hääletus tõstis ühisraha senisest enam inimeste teadvusesse ning tekitas laiemat huvi euroga seonduva vastu.
<CAPTION>Hääletuse tulemused</CAPTION>
Ekspertide þürii väljavalitud kümme parimat tööd osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, mille käigus laekus kokku 45.453 häält.
Juunis väljakuulutatud konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd.
Vastavalt konkursi tingimustele makstakse þürii välja valitud kümne parema töö autoreile autoritasu 20.000 krooni ning võitjale veel lisaks 50.000 krooni.
Eesti valitsus ja keskpank on seisukohal, et Eesti peab saavutama tehnilise valmisoleku euroalaga liitumiseks 2006. aasta keskpaigaks.
Ühisrahale üleminek toimub tõenäoliselt 1. jaanuaril 2007.