Emakeelepäeva puhul heiskavad Eesti lipu homme kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.
Emakeelepäeva tähistatakse esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks pühaks ning lipupäevaks 1999. aastal, teatab Riigikantselei.
Lipupäevi on aastas 13:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev, 24. veebruar – iseseisvuspäev. Eesti Vabariigi aastapäev, 14. märts – emakeelepäev, 9. mai – Euroopa päev, maikuu teine pühapäev – emadepäev, 4. juuni – Eesti lipu päev, 14. juuni – üldriiklik leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna), 23. juuni – võidupüha, 24. juuni – jaanipäev, 20. august – taasiseseisvumispäev, 1. september – teadmistepäev, novembrikuu teine pühapäev – isadepäev.
Igaühel on õigus heisata soovi korral lipp ka muudel päevadel, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ning head tava. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
President Toomas Hendrik Ilvese avaldus emakeelepäeval
President Ilves: “Keel on rikkus, mida tuleb endaga kaasas kanda.”
President Ilves tuletas emakeelepäeva puhul tehtud avalduses meelde, et keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel.
Möödunud aasta juulis täienes Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatus, Eesti kodanike rahvahääletusel kinnitatud tõotus, ühe sõnaga. Nüüd peab põhiseadus lisaks rahvuse ja kultuuri püsimisele tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade. Eks soovinud just seda ka emakeelepäeva mõtte algataja, kümme päeva tagasi toonela teele läinud vana koolmeister Meinhard Laks.
Eesti keel kui riigikeel, asjaajamise keel ja õpetuse keel olid põhiseaduses varemgi kirjas, ent vahest alles nüüd, kui eesti keel on nimetatud meie tõotuses, saab igaühele selgeks, et keel on osa meie põhiseaduslikust korrast. Keel kohustab ja keel on kohustus. Keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel. Eesti riik saab olemas olla ainult eesti keeles.
Ühtlasi on eesti keel selle maa kõige suurem ja kõige vanem kokkulepe. Nagu ajalugu näitab, on kõik, kes siia tuhandete aastate jooksul on tulnud, olgu hea või kurja mõttega, varem või hiljem kokkuleppega ka ühinenud. Ja kui ei olegi, siis on seda teinud nende lapsed või lapselapsed.
Kristjan Jaak Petersoni küsimusele “kas siis selle maa keel…” võib juba ammu kindlalt vastata: “Jah, võib küll!”. See ongi tõusnud laulutuules taevani. Aga teine ots on kindlalt maa peal ja selle otsa igapäevane harimine on meie teha. Ikka nii, nagu keelevaidluste ligi neli sajandit vana kogemuse järgi kõige kindlam: õpetlaste juhtimisel ja kirjaoskajate toel. Nüüd on see varasemast veelgi olulisem, sest eesti keel on ammu ületanud eestlaste asuala piirid ja tunginud igasse maailma nurka.
Tänane Kristjan Jaak nõuaks küllap taevani tõusmise asemel seda, et selle maa keel täieõiguslikuna infoajastu globaalsetes võrkudes endale igavikku otsiks. Sest kui otsib, siis ka leiab.
Keel on rikkus, mida tuleb endaga kaasas kanda. Vanu osi ei maksa ära visata, kui ka neid hetkel tarvis ei näi minevat. Põhiseadus räägib kogu keele, kõige, mis aegade jooksul loodud, säilitamisest. Emakeelepäeval kõlab see igaühele kahe lihtsa käsuna: hoia alles kõik, mis kunagi loodud, ja uuenda kokkulepet iga päev!
Allikas: vabariigi presidendi kantselei
Uudised
VE: lipupäevad
Emakeelepäeva puhul heisatakse
www.sloleht.ee
Emakeelepäeva puhul heiskavad Eesti lipu homme kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.
Emakeelepäeva tähistatakse esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks pühaks ning lipupäevaks 1999. aastal, teatab Riigikantselei.
Lipupäevi on aastas 13:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev, 24. veebruar – iseseisvuspäev. Eesti Vabariigi aastapäev, 14. märts – emakeelepäev, 9. mai – Euroopa päev, maikuu teine pühapäev – emadepäev, 4. juuni – Eesti lipu päev, 14. juuni – üldriiklik leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna), 23. juuni – võidupüha, 24. juuni – jaanipäev, 20. august – taasiseseisvumispäev, 1. september – teadmistepäev, novembrikuu teine pühapäev – isadepäev.
Igaühel on õigus heisata soovi korral lipp ka muudel päevadel, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ning head tava. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
President Toomas Hendrik Ilvese avaldus emakeelepäeval
President Ilves tuletas emakeelepäeva puhul tehtud avalduses meelde, et keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel.
Möödunud aasta juulis täienes Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatus, Eesti kodanike rahvahääletusel kinnitatud tõotus, ühe sõnaga. Nüüd peab põhiseadus lisaks rahvuse ja kultuuri püsimisele tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade. Eks soovinud just seda ka emakeelepäeva mõtte algataja, kümme päeva tagasi toonela teele läinud vana koolmeister Meinhard Laks.
Eesti keel kui riigikeel, asjaajamise keel ja õpetuse keel olid põhiseaduses varemgi kirjas, ent vahest alles nüüd, kui eesti keel on nimetatud meie tõotuses, saab igaühele selgeks, et keel on osa meie põhiseaduslikust korrast. Keel kohustab ja keel on kohustus. Keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel. Eesti riik saab olemas olla ainult eesti keeles.
Ühtlasi on eesti keel selle maa kõige suurem ja kõige vanem kokkulepe. Nagu ajalugu näitab, on kõik, kes siia tuhandete aastate jooksul on tulnud, olgu hea või kurja mõttega, varem või hiljem kokkuleppega ka ühinenud. Ja kui ei olegi, siis on seda teinud nende lapsed või lapselapsed.
Kristjan Jaak Petersoni küsimusele “kas siis selle maa keel…” võib juba ammu kindlalt vastata: “Jah, võib küll!”. See ongi tõusnud laulutuules taevani. Aga teine ots on kindlalt maa peal ja selle otsa igapäevane harimine on meie teha. Ikka nii, nagu keelevaidluste ligi neli sajandit vana kogemuse järgi kõige kindlam: õpetlaste juhtimisel ja kirjaoskajate toel. Nüüd on see varasemast veelgi olulisem, sest eesti keel on ammu ületanud eestlaste asuala piirid ja tunginud igasse maailma nurka.
Tänane Kristjan Jaak nõuaks küllap taevani tõusmise asemel seda, et selle maa keel täieõiguslikuna infoajastu globaalsetes võrkudes endale igavikku otsiks. Sest kui otsib, siis ka leiab.
Keel on rikkus, mida tuleb endaga kaasas kanda. Vanu osi ei maksa ära visata, kui ka neid hetkel tarvis ei näi minevat. Põhiseadus räägib kogu keele, kõige, mis aegade jooksul loodud, säilitamisest. Emakeelepäeval kõlab see igaühele kahe lihtsa käsuna: hoia alles kõik, mis kunagi loodud, ja uuenda kokkulepet iga päev!
Allikas: vabariigi presidendi kantselei