Linnateatri õue mahuvad kitsad tänavad ja uus saal
18.12.2003 00:01Anu Mõistlik, reporter
Eile pärastlõunal kuulsid stuudio Siim & Kreis arhitektid Linnateatri kammersaalis, et just nende idee teatri siseõue uue saali ehitamiseks sai lõppenud konkursil võidupreemia – 120 000 krooni.
Andres Siim, Kristel Ausing ja Jan Skolimowski paigutasid 400-kohalise saaliga maja teatri hoovi nii, et õue ümbritsevate hoonete ja uustulnuka vahele jäävad kitsad kõrged vahed. Just nagu ehtsad vanalinnatänavad.
«Eriti raske oli just nii kindlate nõuetega maja nagu teatri sobitamine keskaegsesse ümbrusse,» rääkis Siim. «See oli kõva tükk tööd ja timmimist.»
Saksa ekspert Stephen Rolfe hindas þüriid nõustades, et märksõna «Veepealne osa» kandnud võidutöö pakkus välja ka parima teatritehnilise lahenduse – võimalused näitlejate ja külaliste liikumiseks, lavatehnika ja valgustuse paigutamiseks jms.
Siim tõdes, et ükski teatrieksperdist konsultant neid ei aidanud. Ja ühtki sarnase otstarbega hoonet pole nad samuti varem projekteerinud. «Kui süveneda, töötad loogilise mõtlemisega skeemid välja,» selgitas ta.
Võiduka arhitektitrio teise liikme Kristel Ausingu sõnul tegigi just asjaolu, et teatrimaja on kõva pähkel, nende töö hästi huvitavaks: «Muidu ainult lihtsaid hooneid tehaksegi.»
þürii esimees, Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal rääkis, et alguses ei osanud nad nii head võidutööd oodatagi – arvestades, et konkursile laekus vaid üheksa kavandit, millest kaheksa tingimustele vastas.
Lõpp-protokollis kiidab þürii võidutöö juures veel näiteks lavatorni sobimist vanalinna katusemaastikuga, samuti asjaolu, et kohviku paigutasid autorid otse Aida tänava äärde, ning et hoovis jäävad endiselt nähtavaks Lai 21 ja 23 majade fassaadid.
Ka teater jäi konkursi tulemustega rahule, kinnitas Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. Kuidas ja millal ehitus pihta hakkab, pole tema sõnul siiski veel teada – rahastamisskeem tuleb alles välja töötada. «Võtame asja üks etapp korraga,» lausus ta.
Direktor ennustas, et valdavalt suurte betoonpindadega kaetud hoone võiks hakata õueauku ehtima 2010. aastal. 2011. aastaks taotleb Tallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit, nii et kaks asja sobiks hästi kokku.
Uut saali läheb Linnateatril aga Põldmaa sõnul igati tarvis. «Oleme teinud statistikat, et suudame pileteid müüa ainult igale neljandale soovijale,» rääkis ta. Ülejäänud kolm lahkuvad tühjade kätega.
Praegu töötab Linnateatris statsionaarselt 150-kohaline Põrgusaal ja 160 kohaga Taevasaal.
Saja kohaga väike saal naaseb remondist eeldatavasti juunis. Nii näitab arvutus, et uus teatrimaja tõstaks publikukohtade arvu peaaegu kahekordseks.
Teatrisaali ehitamiseks korraldatud konkursil võitis teise koha AS Vaikla Disain, töö autoriteks olid Katrin ja Argo Vaikla, Liis Lindpere, Peeter Loo ja Katrin Kalju. Kolmandaks tuli Andres Sevtsuki ja prantslase Gabriele Evangelisti töö.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Linnateater
Linnateatri õue mahuvad kitsad tänavad ja uus saal
Eile pärastlõunal kuulsid stuudio Siim & Kreis arhitektid Linnateatri kammersaalis, et just nende idee teatri siseõue uue saali ehitamiseks sai lõppenud konkursil võidupreemia – 120 000 krooni.
18.12.2003 00:01Anu Mõistlik, reporter
Andres Siim, Kristel Ausing ja Jan Skolimowski paigutasid 400-kohalise saaliga maja teatri hoovi nii, et õue ümbritsevate hoonete ja uustulnuka vahele jäävad kitsad kõrged vahed. Just nagu ehtsad vanalinnatänavad.
«Eriti raske oli just nii kindlate nõuetega maja nagu teatri sobitamine keskaegsesse ümbrusse,» rääkis Siim. «See oli kõva tükk tööd ja timmimist.»
Saksa ekspert Stephen Rolfe hindas þüriid nõustades, et märksõna «Veepealne osa» kandnud võidutöö pakkus välja ka parima teatritehnilise lahenduse – võimalused näitlejate ja külaliste liikumiseks, lavatehnika ja valgustuse paigutamiseks jms.
Siim tõdes, et ükski teatrieksperdist konsultant neid ei aidanud. Ja ühtki sarnase otstarbega hoonet pole nad samuti varem projekteerinud. «Kui süveneda, töötad loogilise mõtlemisega skeemid välja,» selgitas ta.
Võiduka arhitektitrio teise liikme Kristel Ausingu sõnul tegigi just asjaolu, et teatrimaja on kõva pähkel, nende töö hästi huvitavaks: «Muidu ainult lihtsaid hooneid tehaksegi.»
þürii esimees, Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal rääkis, et alguses ei osanud nad nii head võidutööd oodatagi – arvestades, et konkursile laekus vaid üheksa kavandit, millest kaheksa tingimustele vastas.
Lõpp-protokollis kiidab þürii võidutöö juures veel näiteks lavatorni sobimist vanalinna katusemaastikuga, samuti asjaolu, et kohviku paigutasid autorid otse Aida tänava äärde, ning et hoovis jäävad endiselt nähtavaks Lai 21 ja 23 majade fassaadid.
Ka teater jäi konkursi tulemustega rahule, kinnitas Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. Kuidas ja millal ehitus pihta hakkab, pole tema sõnul siiski veel teada – rahastamisskeem tuleb alles välja töötada. «Võtame asja üks etapp korraga,» lausus ta.
Direktor ennustas, et valdavalt suurte betoonpindadega kaetud hoone võiks hakata õueauku ehtima 2010. aastal. 2011. aastaks taotleb Tallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit, nii et kaks asja sobiks hästi kokku.
Uut saali läheb Linnateatril aga Põldmaa sõnul igati tarvis. «Oleme teinud statistikat, et suudame pileteid müüa ainult igale neljandale soovijale,» rääkis ta. Ülejäänud kolm lahkuvad tühjade kätega.
Praegu töötab Linnateatris statsionaarselt 150-kohaline Põrgusaal ja 160 kohaga Taevasaal.
Saja kohaga väike saal naaseb remondist eeldatavasti juunis. Nii näitab arvutus, et uus teatrimaja tõstaks publikukohtade arvu peaaegu kahekordseks.
Teatrisaali ehitamiseks korraldatud konkursil võitis teise koha AS Vaikla Disain, töö autoriteks olid Katrin ja Argo Vaikla, Liis Lindpere, Peeter Loo ja Katrin Kalju. Kolmandaks tuli Andres Sevtsuki ja prantslase Gabriele Evangelisti töö.