Linnamäe hüdroelektrijaam XX sajandi alguses
Linnamäe hüdroelektrijaam väärib kõikidest Eesti jõgedele püstitatud hüdroelektrijaamadest erilist tähelepanu, kuna jaama kompleks tunnistati tollal arhitektuuriliselt kauneimaks tööstusehitiseks Eestimaal.
Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal (joonised dateeritud 18. Jaanuari kuupäevaga) Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. Aastal alustati ehitustöid. Jaama projektikohaseks võimsuseks nähti ette 1500 HJ ja aastatoodanguks 5 000 000 kWh. Tehtud töid iseloomustab mulla- ja ehitustööde maht- vastavalt 40000 m³ ja 21000 m³. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal.
Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast 26 m 26 km pikkust ja 4 m laiust raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein sammuga 1,4 m. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis- Zwillings – Turbinen turbiini, igaüks võimsusega 480 HJ, rõhk turbiinis 10 m. Generaatorid pärinesid firmalt AEG, igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid vahelduvvoolu pingega 3000 V13. Vool juhiti 33 kV liini kaudu Tallinna Põhja Paberi- ja Puupapivabrikusse.
Esimesel tööaastal tootis jaam 3 834 950 kWh elektrienergiat. Järgmisel aastal oli toodang kõigi aegade suurim- 6 476 915 kWh. Edasi kõikus toodang 3,5…4,5 milj. KWh piires, jõudes 6 milj. kWh piirimaile veelkord 1928. aastal. Aastail 1939…1940 langes toodang alla 3 milj. kWh. Toodetud elektrihulk sõltus nii tarbimisest kui ka veeoludest. Tuleb siiski märkida, et jaama projektikohane aastatoodang 5 milj. kWh oli garanteeritud isegi keskmiste vooluhulkade juures. Maksimaalse vooluhulga korral võinuks jaam toota üle 6,5 milj. kWh aastas.
1941. aastal õhkisid taganevad vene väed jaama, säilusid pais ja kalatrepp ning jaamahoone veealune osa.
Aastail 1948…1952 koostas projekteerimise instituudi Gidroenergoprojekt Leningradi osakond jaama taastamise projekti. Arvestades jaama taastamise küllalt suurt maksumust ja põlevkivijaamade ehitamise algust, ei peetud selle taastamist otstarbekaks, kuigi oli juba muretsetud osa seadmeid ning rajatud 6 kV liin.
Linnamäe aastal 2002
Linnamäe Hüdroelektrijaam avati taas 10. detsembril 2002.
Linnamäe HEJ renoveerimiseks “võtmed kätte” printsiibil korraldati riigihanke konkurss. Konkursi võitja – AS’iga FKSM, sõlmiti projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping 09. Augustil 2001.a. Tööde maksumuseks koos käibemaksuga on 33788120.- krooni.
Uude jõujaama paigaldati kolm Soome firma Waterpumps turbiini koguvõimsusega 1,1MW. Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid. Asünkroongeneraatorid asuvad ülerõhu all olevas hermeetilises kapslis, mis omakorda asub otse turbiinitoru sees. Generaator on ühendatud turbiini võllile otse, ilma ülekandeta. Jaama töö reguleerimine käib vastavalt veehulgale turbiinide sisse ja välja lülimisega. Maksimaalvõimsuse ajal töötavad kõik turbiinid ja miinimumvõimsuse ajal üks. Turbiinide sisse ja välja lülimist juhib täisautomaatne programmeeritav loogikablokk, mis omakorda saab sisendsignaalid veetaseme anduritelt. Uus jõujaam on mehitamata, tema töö jälgimine ja juhtimine hakkab toimuma kaugjuhtimissüsteemi vahendusel Eesti Energia jaotusvõrgu juhtimiskeskusest.
Jõujaama hoone taastamisel järgiti endist arhitektuurset stiili. Endised hüdrorajatised renoveeriti ning tammi kohale üle jõe on rajatud rippsild. Planeeritavaks elektritoodanguks on ca. 7000 MWh aastas, mis antakse võrku pingel 20kV.
Linnamäe HEJ on olema Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem, kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku.
Raamatust: “Tööstus- ja väikeelektrijaamad” lk. 66-67
Vaata lisa: http://roheline.energia.ee/re_pildid_Linnamae_HEJ.html
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Linnamäe hüdroelektrijaam
Linnamäe hüdroelektrijaam XX sajandi alguses
Linnamäe hüdroelektrijaam väärib kõikidest Eesti jõgedele püstitatud hüdroelektrijaamadest erilist tähelepanu, kuna jaama kompleks tunnistati tollal arhitektuuriliselt kauneimaks tööstusehitiseks Eestimaal.
Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal (joonised dateeritud 18. Jaanuari kuupäevaga) Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. Aastal alustati ehitustöid. Jaama projektikohaseks võimsuseks nähti ette 1500 HJ ja aastatoodanguks 5 000 000 kWh. Tehtud töid iseloomustab mulla- ja ehitustööde maht- vastavalt 40000 m³ ja 21000 m³. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal.
Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast 26 m 26 km pikkust ja 4 m laiust raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein sammuga 1,4 m. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis- Zwillings – Turbinen turbiini, igaüks võimsusega 480 HJ, rõhk turbiinis 10 m. Generaatorid pärinesid firmalt AEG, igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid vahelduvvoolu pingega 3000 V13. Vool juhiti 33 kV liini kaudu Tallinna Põhja Paberi- ja Puupapivabrikusse.
Esimesel tööaastal tootis jaam 3 834 950 kWh elektrienergiat. Järgmisel aastal oli toodang kõigi aegade suurim- 6 476 915 kWh. Edasi kõikus toodang 3,5…4,5 milj. KWh piires, jõudes 6 milj. kWh piirimaile veelkord 1928. aastal. Aastail 1939…1940 langes toodang alla 3 milj. kWh. Toodetud elektrihulk sõltus nii tarbimisest kui ka veeoludest. Tuleb siiski märkida, et jaama projektikohane aastatoodang 5 milj. kWh oli garanteeritud isegi keskmiste vooluhulkade juures. Maksimaalse vooluhulga korral võinuks jaam toota üle 6,5 milj. kWh aastas.
1941. aastal õhkisid taganevad vene väed jaama, säilusid pais ja kalatrepp ning jaamahoone veealune osa.
Aastail 1948…1952 koostas projekteerimise instituudi Gidroenergoprojekt Leningradi osakond jaama taastamise projekti. Arvestades jaama taastamise küllalt suurt maksumust ja põlevkivijaamade ehitamise algust, ei peetud selle taastamist otstarbekaks, kuigi oli juba muretsetud osa seadmeid ning rajatud 6 kV liin.
Linnamäe aastal 2002
Linnamäe Hüdroelektrijaam avati taas 10. detsembril 2002.
Linnamäe HEJ renoveerimiseks “võtmed kätte” printsiibil korraldati riigihanke konkurss. Konkursi võitja – AS’iga FKSM, sõlmiti projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping 09. Augustil 2001.a. Tööde maksumuseks koos käibemaksuga on 33788120.- krooni.
Uude jõujaama paigaldati kolm Soome firma Waterpumps turbiini koguvõimsusega 1,1MW. Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid. Asünkroongeneraatorid asuvad ülerõhu all olevas hermeetilises kapslis, mis omakorda asub otse turbiinitoru sees. Generaator on ühendatud turbiini võllile otse, ilma ülekandeta. Jaama töö reguleerimine käib vastavalt veehulgale turbiinide sisse ja välja lülimisega. Maksimaalvõimsuse ajal töötavad kõik turbiinid ja miinimumvõimsuse ajal üks. Turbiinide sisse ja välja lülimist juhib täisautomaatne programmeeritav loogikablokk, mis omakorda saab sisendsignaalid veetaseme anduritelt. Uus jõujaam on mehitamata, tema töö jälgimine ja juhtimine hakkab toimuma kaugjuhtimissüsteemi vahendusel Eesti Energia jaotusvõrgu juhtimiskeskusest.
Linnamäe HEJ on olema Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem, kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku.
Raamatust: “Tööstus- ja väikeelektrijaamad” lk. 66-67
Vaata lisa: http://roheline.energia.ee/re_pildid_Linnamae_HEJ.html