SLÕL, 1. juuni 2004
Reet Linna sõidab linnas uue sirellilla ümara Nissaniga, teda kätte saada on võimatu. Mobiiltelefon kas ei vasta või ütleb Linna sinna väga kiiresti: «Oi-oi, üldse ei ole aega rääkida, proovige homme.» Homme võib proovida, aga kõik kordub.
«Ma ei tähista seda üldse, kes tähistab? Püha müristus! Jumala eest, ma jooksen praegu metsa ära,» on Reet Linna ärevil, kui ta päev enne juubelit telefonitsi tabada. Otsekohene telestaar tunnistab robinal üles, et kavatses enne sünnipäeva tõsimeeli varjuda ja mitte ühtegi intervjuud anda: «Minu jaoks ei ole mingi arv tähtis, mulle lihtsalt ei meeldi sünnipäevi pidada. Et käiakse siin… Mulle ei meeldi kogu see värk. Ma heameelega sõidaksin hoopis ära. Oh, johhaidii… No kui te mu nüüd kätte saite, taganeda ei ole kuskile,» põrutab kolme lapse ema ja vanaema Reet Linna söekalt. Algatuseks ütleb kohe ära, et üle 40 ta end ei tunne ning jutuga kõrgest east ei ole mõtet teda hirmutada.
«Teda teavad raudselt kõik eestlased.»
Viimasel ajal on noorusliku Reet Linna kohta liikvele läinud anekdoot: «Vanaisa, mis oli, kui televiisoris ei olnud Reet Linnat?» Vanaisa mõtleb: «Ei olnud Reet Linnat? Oot-oot?! Siis ei olnudki veel televisiooni.»
Nii kolleeg Vahur Kersna kui ka ETV programmidirektor Ainar Ruussaar tunnistavad, et Reet Linna võib olla tõesti Eesti üks tuntumaid naisi. «Teda teavad raudselt kõik eestlased. Iseasi, kui palju ta meeldib või ei meeldi. Aga ei peagi kõigile meeldima, nii et pangu edasi. Ta võib olla ekraanil nii kaua, kui ta viitsib,» soovib Kersna kolleegile tuult tiibadesse.
Ruussaar peab kaua mõtlema, kui küsida, kes veel ETVs 35 aastat ekraanil on olnud. Meelde tulevad Marite Kallasma ja Mati Talvik.
Ka Reet Linna ise ei saa vastu vaielda, et teda ei tunta. Tuntakse ja kuidas veel.
«Teleinimestest olen kindlasti ainuke, kes on publikuga nii hea kontakti leidnud. Kõige ilusamad hetked on need, kui sinu juurde tulevad inimesed, kelle jaoks oled terve elu töötanud. Mul on praegu juba tuba lilli täis, inimesed tulevad, kallistavad, kirjutavad luuletusi. Nad usaldavad mind,» teab Reet, kes väljaspool tööaega annab sajaprotsendiliselt pihiema mõõdu välja.
«Inimesed tulevad juurde, kes küsib raha, kes nõu. Viimaste aastate jooksul olen elanud stressivaba elu, nurgad on maha nühitud. Inimesed teavad seda ja ütlevadki, et teie olete tulest ja veest läbi käinud, andke nõu.»
Viimased 10 aastat on Reet Linna nii toimetaja kui saatejuhina laineharjal olnud. Seda on märganud tööandja, kes Reeda üha uute sarjadega eetrisse paiskab, ja ka televaataja.
Kriis lõppes pärast lahutust
50selt oli Reeda elu võrreldes praegusega nagu öö ja päev. Aasta oli 1994 ning Reet kadus äkki eetrist. Ka eraelus oli kriis – aasta hiljem lahutas Eesti lemmikpaar Reet ja Ivo Linna oma pika abielu. Reet tundis, et tema aeg teles on otsas.
«Mul sai üks saatesari, peremäng «Süda tuksub» otsa. Meeskond lagunes ja mul polnud ideid. Tahtsin ära minna, tundsin, et enam ei jaksa. Siis tuli Hagi Šein ja pakkus välja: võta palgata puhkust. Ja võtsingi. Pooleks aastaks,» räägib Reet, kes tollal mõistis, et on 50aastane ja kasutu.
«See oli kriis. Et abielu luhtus, mõtlen nii: ju see pidi nii minema. Kui seda poleks juhtunud, poleks minuga juhtunud kõike seda head, mis viimased kümme aastat minuga juhtus.
Selleks, et hästi läheks, peab allpool põhjas ära käima. Täitsa mage oleks elada, kui kõik oleks kogu aeg tohutult päikseline ja ilus. Teatud mured tuleb läbi närida, ja edasi!» räägib Reet Linna, kes ütleb tänusõnad tollasele ülemusele Raul Rebasele. Tema kutsus Reeda reele tagasi – juhtima saatesarja «Kuulus ja kummaline».
«Siis läks lahti, ühtlaselt hea aeg on olnud siiani,» pole Reet Linnal põhjust nuriseda, samas kui temast noorematel – Reet Ojal, Maire Aunastel ja Urmas Otil – on olnud märksa heitlikumad ajad. «Kahetseda pole elus mitte midagi, seda peab kõigile ütlema,» sõnab Reet ega kavatse veel nii pea pensionile minna. Samuti mitte ilulõikusele – ta ei pea vananemist haiguseks.
«Iga järgmise aastaga tunnen, et elu on elamist väärt. Ja kui sa oled näinud oma lapselapse sündi pealt (oli vanema poja tütre sünni juures, tüdruk on juba 11) ja kui oled puu istutanud, oled siia ilma jälje maha pannud. See on tähtis, pole asjatut elu elanud,» nimetab Reet enda jaoks tähtsaid asju. Ainuüksi see, et isa Arvo Haug ja ema Ella Haug on Teatri- ja Muusikamuuseumis talletatud, on talle oluline.
Kui kaua Reet Linna televisioonis jätkab, ta ei tea. «Nii kaua, kui hoiavad. Minu ambitsioonid on rahuldatud, edevust ei ole enam nii palju kui varem. Olen ka aru saanud, et ei saa kõigile meeldida, ja ma ei meeldigi, tean seda. Olen suure suuga inimene, räägin ja lobisen palju, naeran liiga palju. Nüüd olen teinekord võtnud vähe soliidsema tooni. Kindlasti on neid, kellele olen halvas mõttes naabrinaine, enamikule olen siiski heas mõttes,» räägib Reet, kes sai sünnipäevakingi nädalavahetusel Saka mõisas pärast saate «Laulge kaasa» salvestust. «Tuli minu juurde üks küürus vanamemm, lilled ees, vaatas mind oma pruunide silmadega, ja ütles, et tema tahab oma lemmikule õnne ja tervist soovida. See oli nii ilus, et… See jäi nii hästi meelde,» ütleb Linna.
Ema Ella: Reet oleks maja maha põletanud
Reeda elu suurim armastus, endine abikaasa Ivo Linna soovib Reedale südamest ainult head. «Soovin Reedale palju-palju õnne! Kindlasti teen seda ka telefoni teel. Kõik on meil, jumal tänatud, korras.» Ivo ei imesta, et tema laste ema ja vanaema 60aastaselt sedavõrd klaar välja näeb: «Tema energia juures pole midagi imestada. See on nii, jah.»
Reeda ema Ella Haug (83) mäletab, et Reet sündis Leningradi haiglas musta peaga. «Ilus laps, öeldi,» meenutab Ella. Tänini hea tervisega tütart toitis ema sõjajärgsetel aastatel põhiliselt pudruga, kõrvale andis saia ja piima. «Hakkaja ja elav laps oli, hakkas juba noorena esinema.,» ütleb ema ja pajatab Reeda lapsepõlveaegsest vigurtembust. Kui Reet oli kolmene ja väiksem õde Eve poolteiseaastane, jättis ema tütred hetkeks naabri valve alla. «Naaber läks korraks ära ja meil oli televiisori peal petrooleumilamp, kardina juures. Reet pani lambi põlema, võttis klaaskupli ära ja kardinad läksid põlema. Need kustutati õnneks kohe, naaber tuli tuppa tagasi, aga siis ta sai selle eest isa käest vitsa,» meenutab Ella, kes viimased 25 aastat elab Reet Linnaga ühes majas.
«Ega ta palju ennast ei väljenda, tal on tööd nii palju. Kui ma näen, et ta on väsinud, lähen oma tuppa ja jätan ta vaikselt puhkama,» ütleb ema.
Eesti populaarsemaid saatejuhte Vahur Kersna märgib, et Reet on ETV maamärk, nagu Mati Talvik. «Selles mõttes üks tüüp, kellega paljud televaatajad samastuvad. Teda peetakse lõbusaks naabrinaiseks, kes küsib neid küsimusi, mida küsib ka naabrinaine, ja see on vajalik. Reedal on seljataga väga suur grupp inimesi, kes mõtlevad nii nagu tema. Ja see on tore ja hea, et meil selline nähtus on olemas, sest me ei pea teda välja mõtlema.»
xxx
Loe lisaks “Laulge kaasa” 100!
xxx
Raadiohääl Reet Linna jäi vanuse tõttu oma saatest ilmaKirsti Vainküla, SLÕL, 21. september 2004
 Mati Hiis
 SAATEST ILMA: «Minu aktsiad ei ole sugugi madalad, küsimus pole selles, et ma oleks ebaprofessionaalne. Küsimus on eas,» ütleb Reet Linna ega mõtle sellele, kes hakkab tema asemel hommikuprogramme tegema. |
Suvel 60. sünnipäeva tähistanud Reet Linna jäi ilma oma raadiosaatest, sest on Eesti Raadio juhtkonna meelest liiga vana.
«Kohtumiseni, kindlasti kohtume kusagil mujal, minu aeg sai siin täis,» nende sõnadega lõpetas Reet Linna laupäeva hommikul oma viimase saate Raadio 2s. Stuudio laual olid väike ðampanja, kommikarp ja Reeda küpsetatud kook. Kui Linna puldist ära tuli, ei osanud kolleegid kuidagi käituda. Kas laulvat teletähte õnnitleda või talle kaasa tunda – jäi ta ju ilma oma saatest, mida oli 10 aastat teinud. Üks esimesi, kes Reedale pärast saate lõppu helistas, oli Jaan Elgula. Reet käskis pigem õnnitleda.
«Muidugi oli kahju – 10 aastat on ju väga pikk aeg, teised ei ole abielus ka nii kaua. Selles mõttes oli see varjatud kurbus,» räägib Linna. «Tegelikult juba möödunud aastal mõtlesin, et huvitav-huvitav, millal nad ütlevad, et me ei vaja enam su teeneid. Need numbrid – aga siin ei ole ju üldse tähtsust, oled sa 50, 60 või 70, – iseenesest panevad muidugi mõtlema, et milleks meile seda mutti siin vaja on. Selleks olin vaimselt valmis,» ütleb ta. «Kui oleksin ise öelnud, et lahkun, oleks kõik okei. Aga praegu olen see, kellele öeldi ära. Selles kogu pettumus.»
«Küsimus on eas.»
Põhjus, miks Linna Raadio 2 muudatustes jalgu jäi, peitub vanuses, aga otseselt ei julgenud seda talle keegi öelda. Kui toonane peatoimetaja Urmas Leinfeldt asja ääri-veeri selgitama hakkas, peitus põhjendus muide sõnapaari «kaadri uuendamine» taha. Samas oli see Linnale uudis – kui ta varem oli Leinfeldtilt küsinud, mida võiks saates muuta, kostnud too alati sõbralikult: «Mitte midagi, sa oled soe nagu naabrinaine, kes kohvitassi kõrval lobiseb.»
Linna meenutab, kuidas Eesti Raadio programmijuht Sulev Valner ärasaatmislõunal tema juurde tuli ja justkui muuseas küsis: «Kas sinuga saadi nagu korda?» Kui Reet püüdis teha näo, et millest jutt, siis Valner punastas. Seepeale ütles Linna: «Jah, lahkun kuu aja pärast.» Valneri peale ei olnud Reet pahane – vanade kolleegidena aeti veel juttugi. Mõttele kompromisse teha Linna ei tulnud.
«Minu aktsiad ei ole sugugi madalad, küsimus pole selles, et ma oleksin ebaprofessionaalne. Küsimus on eas,» kinnitab Linna. 60aastasena ei tahagi ta endast jätta noorema muljet. «Ei, kui tõele au anda, siis olingi seal kõige vanem. Iseasi, et mõttelaad on mul noor. Suhtlen noortega, muusikavalik ei ole mul mingi Elmari või Vikerraadio oma. Ma lasen ka Chalice’i, hip-hop’i,» selgitab Linna.
Ta küsib: kas see on õige, et 30aastased hakkavad kuuekümnestele saadet tegema? «Vastupidine on miskipärast välistatud. See on mõistetamatu.»
Enda sõnul on Linna tõstnud hommikusaate reitingut. «Läänemaailmas aktsepteeritakse pealt neljakümneseid,» teab põhikohaga ETVs töötav Linna oma eeliseid. Saatega «Laulge kaasa» viis aastat mööda Eestimaad trallitanud saatejuht jätkab lisaks veel ka autorisaatega.
«Eraelu oli välistatud.»
Linna pole solvunud ega pahane. Isegi kummaline on mõelda, et ta saab järgmiseks laupäevaks juba ette plaane teha. «Teate, ma ei viitsinud enam hommikuid teha, mul olid praegu välistatud kõik sõidud ja puhkamised. Ma ei saanud reedel peole minna, sest Reet pidi ju jälle tööl olema. Eraelu oli mul täiesti välistatud, lisaks töötan ka lauljana, põhiliselt jälle reedel. See on väsitav,» räägib Linna oma kiirest elust.
Raadiosse sattus Reet omal ajal abikaasa Ivo Linna tõttu. «Iff sõitis kuhugi, mulle helistati, et tee ära. Siis tegin. Ilmselt ma meeldisin,» meenutab Reet Linna, kes on saateid teinud nii nädalavahetustel kui ka argipäeviti kuulatavamatel aegadel. Samas mõistab ta, et kõigile meeldida ei saa. «Oleks päris halb variant, kui meeldiks kõigile, siis on jama lahti. Paljudele hakkab vastu minu suure suuga naeratamine, ma tean, aga alati peab opositsioon ka olema,» naerab Linna.
Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa ei kommenteerinud «eakate» raadiohäälte lahkumist. «Ma ei tea detailidest midagi. Ma ei hakka seda teemat üldse kommenteerima. Sulev Valner saab palka selle eest, et tegelda Raadio 2 muudatustega,» ütleb Allikmaa.
Eile ei õnnestunud rääkida ei Raadio 2 uue peatoimetaja Heidy Purga ega ka Sulev Valneriga – nad viibisid komandeeringus.
Eakad lahkuvad veel
Populaarne saatejuht Märt Rannamäe: «Ametlikult ei ole keegi veel midagi öelnud. Minul lõpeb leping veebruaris, samal ajal lõpeb ka Allan Roosilehel. Aivar Sirelpuul lõppes just nüüd ja tema lepingut enam ei pikendatud. Nii palju võib öelda, et raadioeetrist me ära ei kao, otsime uue jaama.»
Uudised
VE: Linna, Reet – Haugi tütar
Reet Linna: pensionile ma veel ei lähe. Ilulõikusele ka mitte!
SLÕL, 1. juuni 2004
35 aastat teleekraanil olnud laulev saatejuht Reet Linna tunnistab, et alles pärast lahkuminekut abikaasast Ivo Linnast sai ta tuule tiibadesse ning töökriisist üle. «Kui seda poleks juhtunud, poleks minuga juhtunud ka seda head, mis viimased kümme aastat minuga juhtus,» ütleb juubilar.
Kirsti Vainküla
«Ma ei tähista seda üldse, kes tähistab? Püha müristus! Jumala eest, ma jooksen praegu metsa ära,» on Reet Linna ärevil, kui ta päev enne juubelit telefonitsi tabada. Otsekohene telestaar tunnistab robinal üles, et kavatses enne sünnipäeva tõsimeeli varjuda ja mitte ühtegi intervjuud anda: «Minu jaoks ei ole mingi arv tähtis, mulle lihtsalt ei meeldi sünnipäevi pidada. Et käiakse siin… Mulle ei meeldi kogu see värk. Ma heameelega sõidaksin hoopis ära. Oh, johhaidii… No kui te mu nüüd kätte saite, taganeda ei ole kuskile,» põrutab kolme lapse ema ja vanaema Reet Linna söekalt. Algatuseks ütleb kohe ära, et üle 40 ta end ei tunne ning jutuga kõrgest east ei ole mõtet teda hirmutada.
«Teda teavad raudselt kõik eestlased.»
Viimasel ajal on noorusliku Reet Linna kohta liikvele läinud anekdoot: «Vanaisa, mis oli, kui televiisoris ei olnud Reet Linnat?» Vanaisa mõtleb: «Ei olnud Reet Linnat? Oot-oot?! Siis ei olnudki veel televisiooni.»
Nii kolleeg Vahur Kersna kui ka ETV programmidirektor Ainar Ruussaar tunnistavad, et Reet Linna võib olla tõesti Eesti üks tuntumaid naisi. «Teda teavad raudselt kõik eestlased. Iseasi, kui palju ta meeldib või ei meeldi. Aga ei peagi kõigile meeldima, nii et pangu edasi. Ta võib olla ekraanil nii kaua, kui ta viitsib,» soovib Kersna kolleegile tuult tiibadesse.
Ruussaar peab kaua mõtlema, kui küsida, kes veel ETVs 35 aastat ekraanil on olnud. Meelde tulevad Marite Kallasma ja Mati Talvik.
Ka Reet Linna ise ei saa vastu vaielda, et teda ei tunta. Tuntakse ja kuidas veel.
«Teleinimestest olen kindlasti ainuke, kes on publikuga nii hea kontakti leidnud. Kõige ilusamad hetked on need, kui sinu juurde tulevad inimesed, kelle jaoks oled terve elu töötanud. Mul on praegu juba tuba lilli täis, inimesed tulevad, kallistavad, kirjutavad luuletusi. Nad usaldavad mind,» teab Reet, kes väljaspool tööaega annab sajaprotsendiliselt pihiema mõõdu välja.
«Inimesed tulevad juurde, kes küsib raha, kes nõu. Viimaste aastate jooksul olen elanud stressivaba elu, nurgad on maha nühitud. Inimesed teavad seda ja ütlevadki, et teie olete tulest ja veest läbi käinud, andke nõu.»
Viimased 10 aastat on Reet Linna nii toimetaja kui saatejuhina laineharjal olnud. Seda on märganud tööandja, kes Reeda üha uute sarjadega eetrisse paiskab, ja ka televaataja.
Kriis lõppes pärast lahutust
50selt oli Reeda elu võrreldes praegusega nagu öö ja päev. Aasta oli 1994 ning Reet kadus äkki eetrist. Ka eraelus oli kriis – aasta hiljem lahutas Eesti lemmikpaar Reet ja Ivo Linna oma pika abielu. Reet tundis, et tema aeg teles on otsas.
«Mul sai üks saatesari, peremäng «Süda tuksub» otsa. Meeskond lagunes ja mul polnud ideid. Tahtsin ära minna, tundsin, et enam ei jaksa. Siis tuli Hagi Šein ja pakkus välja: võta palgata puhkust. Ja võtsingi. Pooleks aastaks,» räägib Reet, kes tollal mõistis, et on 50aastane ja kasutu.
«See oli kriis. Et abielu luhtus, mõtlen nii: ju see pidi nii minema. Kui seda poleks juhtunud, poleks minuga juhtunud kõike seda head, mis viimased kümme aastat minuga juhtus.
Selleks, et hästi läheks, peab allpool põhjas ära käima. Täitsa mage oleks elada, kui kõik oleks kogu aeg tohutult päikseline ja ilus. Teatud mured tuleb läbi närida, ja edasi!» räägib Reet Linna, kes ütleb tänusõnad tollasele ülemusele Raul Rebasele. Tema kutsus Reeda reele tagasi – juhtima saatesarja «Kuulus ja kummaline».
«Siis läks lahti, ühtlaselt hea aeg on olnud siiani,» pole Reet Linnal põhjust nuriseda, samas kui temast noorematel – Reet Ojal, Maire Aunastel ja Urmas Otil – on olnud märksa heitlikumad ajad. «Kahetseda pole elus mitte midagi, seda peab kõigile ütlema,» sõnab Reet ega kavatse veel nii pea pensionile minna. Samuti mitte ilulõikusele – ta ei pea vananemist haiguseks.
«Iga järgmise aastaga tunnen, et elu on elamist väärt. Ja kui sa oled näinud oma lapselapse sündi pealt (oli vanema poja tütre sünni juures, tüdruk on juba 11) ja kui oled puu istutanud, oled siia ilma jälje maha pannud. See on tähtis, pole asjatut elu elanud,» nimetab Reet enda jaoks tähtsaid asju. Ainuüksi see, et isa Arvo Haug ja ema Ella Haug on Teatri- ja Muusikamuuseumis talletatud, on talle oluline.
Kui kaua Reet Linna televisioonis jätkab, ta ei tea. «Nii kaua, kui hoiavad. Minu ambitsioonid on rahuldatud, edevust ei ole enam nii palju kui varem. Olen ka aru saanud, et ei saa kõigile meeldida, ja ma ei meeldigi, tean seda. Olen suure suuga inimene, räägin ja lobisen palju, naeran liiga palju. Nüüd olen teinekord võtnud vähe soliidsema tooni. Kindlasti on neid, kellele olen halvas mõttes naabrinaine, enamikule olen siiski heas mõttes,» räägib Reet, kes sai sünnipäevakingi nädalavahetusel Saka mõisas pärast saate «Laulge kaasa» salvestust. «Tuli minu juurde üks küürus vanamemm, lilled ees, vaatas mind oma pruunide silmadega, ja ütles, et tema tahab oma lemmikule õnne ja tervist soovida. See oli nii ilus, et… See jäi nii hästi meelde,» ütleb Linna.
Ema Ella: Reet oleks maja maha põletanud
Reeda elu suurim armastus, endine abikaasa Ivo Linna soovib Reedale südamest ainult head. «Soovin Reedale palju-palju õnne! Kindlasti teen seda ka telefoni teel. Kõik on meil, jumal tänatud, korras.» Ivo ei imesta, et tema laste ema ja vanaema 60aastaselt sedavõrd klaar välja näeb: «Tema energia juures pole midagi imestada. See on nii, jah.»
Reeda ema Ella Haug (83) mäletab, et Reet sündis Leningradi haiglas musta peaga. «Ilus laps, öeldi,» meenutab Ella. Tänini hea tervisega tütart toitis ema sõjajärgsetel aastatel põhiliselt pudruga, kõrvale andis saia ja piima. «Hakkaja ja elav laps oli, hakkas juba noorena esinema.,» ütleb ema ja pajatab Reeda lapsepõlveaegsest vigurtembust. Kui Reet oli kolmene ja väiksem õde Eve poolteiseaastane, jättis ema tütred hetkeks naabri valve alla. «Naaber läks korraks ära ja meil oli televiisori peal petrooleumilamp, kardina juures. Reet pani lambi põlema, võttis klaaskupli ära ja kardinad läksid põlema. Need kustutati õnneks kohe, naaber tuli tuppa tagasi, aga siis ta sai selle eest isa käest vitsa,» meenutab Ella, kes viimased 25 aastat elab Reet Linnaga ühes majas.
«Ega ta palju ennast ei väljenda, tal on tööd nii palju. Kui ma näen, et ta on väsinud, lähen oma tuppa ja jätan ta vaikselt puhkama,» ütleb ema.
Eesti populaarsemaid saatejuhte Vahur Kersna märgib, et Reet on ETV maamärk, nagu Mati Talvik. «Selles mõttes üks tüüp, kellega paljud televaatajad samastuvad. Teda peetakse lõbusaks naabrinaiseks, kes küsib neid küsimusi, mida küsib ka naabrinaine, ja see on vajalik. Reedal on seljataga väga suur grupp inimesi, kes mõtlevad nii nagu tema. Ja see on tore ja hea, et meil selline nähtus on olemas, sest me ei pea teda välja mõtlema.»
xxx
Loe lisaks “Laulge kaasa” 100!
xxx
Raadiohääl Reet Linna jäi vanuse tõttu oma saatest ilmaKirsti Vainküla, SLÕL, 21. september 2004
Suvel 60. sünnipäeva tähistanud Reet Linna jäi ilma oma raadiosaatest, sest on Eesti Raadio juhtkonna meelest liiga vana.
«Muidugi oli kahju – 10 aastat on ju väga pikk aeg, teised ei ole abielus ka nii kaua. Selles mõttes oli see varjatud kurbus,» räägib Linna. «Tegelikult juba möödunud aastal mõtlesin, et huvitav-huvitav, millal nad ütlevad, et me ei vaja enam su teeneid. Need numbrid – aga siin ei ole ju üldse tähtsust, oled sa 50, 60 või 70, – iseenesest panevad muidugi mõtlema, et milleks meile seda mutti siin vaja on. Selleks olin vaimselt valmis,» ütleb ta. «Kui oleksin ise öelnud, et lahkun, oleks kõik okei. Aga praegu olen see, kellele öeldi ära. Selles kogu pettumus.»
«Küsimus on eas.»
Põhjus, miks Linna Raadio 2 muudatustes jalgu jäi, peitub vanuses, aga otseselt ei julgenud seda talle keegi öelda. Kui toonane peatoimetaja Urmas Leinfeldt asja ääri-veeri selgitama hakkas, peitus põhjendus muide sõnapaari «kaadri uuendamine» taha. Samas oli see Linnale uudis – kui ta varem oli Leinfeldtilt küsinud, mida võiks saates muuta, kostnud too alati sõbralikult: «Mitte midagi, sa oled soe nagu naabrinaine, kes kohvitassi kõrval lobiseb.»
Linna meenutab, kuidas Eesti Raadio programmijuht Sulev Valner ärasaatmislõunal tema juurde tuli ja justkui muuseas küsis: «Kas sinuga saadi nagu korda?» Kui Reet püüdis teha näo, et millest jutt, siis Valner punastas. Seepeale ütles Linna: «Jah, lahkun kuu aja pärast.» Valneri peale ei olnud Reet pahane – vanade kolleegidena aeti veel juttugi. Mõttele kompromisse teha Linna ei tulnud.
«Minu aktsiad ei ole sugugi madalad, küsimus pole selles, et ma oleksin ebaprofessionaalne. Küsimus on eas,» kinnitab Linna. 60aastasena ei tahagi ta endast jätta noorema muljet. «Ei, kui tõele au anda, siis olingi seal kõige vanem. Iseasi, et mõttelaad on mul noor. Suhtlen noortega, muusikavalik ei ole mul mingi Elmari või Vikerraadio oma. Ma lasen ka Chalice’i, hip-hop’i,» selgitab Linna.
Ta küsib: kas see on õige, et 30aastased hakkavad kuuekümnestele saadet tegema? «Vastupidine on miskipärast välistatud. See on mõistetamatu.»
Enda sõnul on Linna tõstnud hommikusaate reitingut. «Läänemaailmas aktsepteeritakse pealt neljakümneseid,» teab põhikohaga ETVs töötav Linna oma eeliseid. Saatega «Laulge kaasa» viis aastat mööda Eestimaad trallitanud saatejuht jätkab lisaks veel ka autorisaatega.
«Eraelu oli välistatud.»
Linna pole solvunud ega pahane. Isegi kummaline on mõelda, et ta saab järgmiseks laupäevaks juba ette plaane teha. «Teate, ma ei viitsinud enam hommikuid teha, mul olid praegu välistatud kõik sõidud ja puhkamised. Ma ei saanud reedel peole minna, sest Reet pidi ju jälle tööl olema. Eraelu oli mul täiesti välistatud, lisaks töötan ka lauljana, põhiliselt jälle reedel. See on väsitav,» räägib Linna oma kiirest elust.
Raadiosse sattus Reet omal ajal abikaasa Ivo Linna tõttu. «Iff sõitis kuhugi, mulle helistati, et tee ära. Siis tegin. Ilmselt ma meeldisin,» meenutab Reet Linna, kes on saateid teinud nii nädalavahetustel kui ka argipäeviti kuulatavamatel aegadel. Samas mõistab ta, et kõigile meeldida ei saa. «Oleks päris halb variant, kui meeldiks kõigile, siis on jama lahti. Paljudele hakkab vastu minu suure suuga naeratamine, ma tean, aga alati peab opositsioon ka olema,» naerab Linna.
Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa ei kommenteerinud «eakate» raadiohäälte lahkumist. «Ma ei tea detailidest midagi. Ma ei hakka seda teemat üldse kommenteerima. Sulev Valner saab palka selle eest, et tegelda Raadio 2 muudatustega,» ütleb Allikmaa.
Eile ei õnnestunud rääkida ei Raadio 2 uue peatoimetaja Heidy Purga ega ka Sulev Valneriga – nad viibisid komandeeringus.
Eakad lahkuvad veel
Populaarne saatejuht Märt Rannamäe: «Ametlikult ei ole keegi veel midagi öelnud. Minul lõpeb leping veebruaris, samal ajal lõpeb ka Allan Roosilehel. Aivar Sirelpuul lõppes just nüüd ja tema lepingut enam ei pikendatud. Nii palju võib öelda, et raadioeetrist me ära ei kao, otsime uue jaama.»