Äripäeva juhtkiri
12.10.2004
Väljastpoolt Tallinna autojuht, ära parem tule oma sõidukiga Tallinna tööpäeva hommikul kella kaheksa ja õhtupoolikul kella viie paiku, sest tänavad on autodest lootusetult umbes – nagunii edasi ei pääse, raiskad vaid oma aega. Samal ajal peavad poliitikud ägedat taplust Tallinnas – aga tundub, et otseselt võimu, mitte linnaelu korraldamise nimel. Linnavolikogu või -valitsus, kes suudaks Tallinna liiklusummikutest vabastada, valitseks Tallinnas kaua ja õnnelikult.
Äripäeva meelest tuleb forsserida Tallinnas teede-ehitust ja liikluskorraldust, ainult ühistraspordi suuremale kasutamisele, jalgrattateedele ja jalakäimisele lootma jääda ei tasu.
Linnateedele ja -tänavatele tuleb tuua Euroopa Liidu abiraha. Kuid praegu eksisteerib takistus: Euroopa Liidu abiraha saavad nõuelda riigimaanteed, mitte aga linnateed. Üks ettepanek on riigimaanteede, nagu näiteks Tartu, Pärnu, Paldiski, Narva maantee pikendamine Tallinna südamesse välja, et seal, ummikute tekkekohas, Euroopa Liidu abirahaga ehitada mitmekorruselisi ristmikke: nii maa alla kui maa kohale.
Utoopiline? Ei ole, pigem paratamatus: teede ja tänavate laienduseks maa peal vaevalt et ruumi on.
Teine võimalus on suurendada linna oma investeeringuid teedesse ja tänavatesse. See ei tähenda vaid aukude lappimist, uut asfaldikatet, vaid samuti ristmike ümberehitust, paremat liikluskorraldust.
Näiteks Brüsselis tundub liiklus olevat sujuvam kui Tallinnas. Ehk on üks põhjus selles, et Brüsselis on palju ühesuunalisi tänavaid – kui pole vastutulevat suunda, on fooridel vähem tsükleid.
Tallinnast on tuua üks hea liikluskorralduse näide: lähestikku paralleelselt kulgevad ja enne kahesuunalised Endla ja Luise tänavad tehti ühesuunaliseks (tõsi, Endlasse jäi üks vastutulev ühissõidukite rida). Kas sama ei tasuks mõelda näiteks paralleelselt kulgevate ja suhteliselt kitsaste Gonsiori tänava ja Tartu maanteega? Ja jalakäijad viia rohkem tunnelisse teed ületama.
Miks me ei usu eriti alternatiivi – linna autovabaduse – elujõusse? Kaugemalt linna tulnu kasutab ikka autot. Et linnas autota liikuda, tuleks auto jätta linna piirile või äärelinna, see aga nõuaks suuri tasuta parklaid. Kes soostuks oma maad tasuta parklateks loovutama? Lisaks valitseks niisugustes parklates suur varguseoht. Kuna Tallinn asub kliima poolest viletsas vöötmes, on nt jalgrattaga või rulluiskudega liikumine mõeldav vaid mõni üksik suvekuu. Ja jalgsi liikumiseks, kui saab autot kasutada, on inimene liiga mugav.
Ent pakuksime siiski ühe omapoolse idee: parkimismaja piletiga saab linna piires ühistranspordis tasuta sõita. Kuna niisugusest ettepanekust võidaksid parkimismaja omanikud (autode arv suureneks ja parkimise aeg pikeneks), kuid kaotaks linn piletitulu vähenemise ja ühistranspordi suurema koormuse näol, siis eeldaks see omavahelist kokkulepet.
Või tasuks linnal endal panustada parkimismajade (ja ka lihtsalt tasuliste parklate) ehitamisse, mille pilet maksab ka ühistranspordis. Sellega saaks tänavate ääred autodest puhtamaks ja senise piitsapoliitika asemel – tasulise parkimise ala on laiendatud ja tasulise parkimise aegu pikendatud – pakuks linn hoopis väikest präänikut.
Uudised
VE: liiklusummikute ravi?
Ummikute vastu aitavad vaid tee-ehitus ja liikluskorraldus
Väljastpoolt Tallinna autojuht, ära parem tule oma sõidukiga Tallinna tööpäeva hommikul kella kaheksa ja õhtupoolikul kella viie paiku, sest tänavad on autodest lootusetult umbes – nagunii edasi ei pääse, raiskad vaid oma aega. Samal ajal peavad poliitikud ägedat taplust Tallinnas – aga tundub, et otseselt võimu, mitte linnaelu korraldamise nimel. Linnavolikogu või -valitsus, kes suudaks Tallinna liiklusummikutest vabastada, valitseks Tallinnas kaua ja õnnelikult.
Äripäeva meelest tuleb forsserida Tallinnas teede-ehitust ja liikluskorraldust, ainult ühistraspordi suuremale kasutamisele, jalgrattateedele ja jalakäimisele lootma jääda ei tasu.
Linnateedele ja -tänavatele tuleb tuua Euroopa Liidu abiraha. Kuid praegu eksisteerib takistus: Euroopa Liidu abiraha saavad nõuelda riigimaanteed, mitte aga linnateed. Üks ettepanek on riigimaanteede, nagu näiteks Tartu, Pärnu, Paldiski, Narva maantee pikendamine Tallinna südamesse välja, et seal, ummikute tekkekohas, Euroopa Liidu abirahaga ehitada mitmekorruselisi ristmikke: nii maa alla kui maa kohale.
Utoopiline? Ei ole, pigem paratamatus: teede ja tänavate laienduseks maa peal vaevalt et ruumi on.
Teine võimalus on suurendada linna oma investeeringuid teedesse ja tänavatesse. See ei tähenda vaid aukude lappimist, uut asfaldikatet, vaid samuti ristmike ümberehitust, paremat liikluskorraldust.
Näiteks Brüsselis tundub liiklus olevat sujuvam kui Tallinnas. Ehk on üks põhjus selles, et Brüsselis on palju ühesuunalisi tänavaid – kui pole vastutulevat suunda, on fooridel vähem tsükleid.
Tallinnast on tuua üks hea liikluskorralduse näide: lähestikku paralleelselt kulgevad ja enne kahesuunalised Endla ja Luise tänavad tehti ühesuunaliseks (tõsi, Endlasse jäi üks vastutulev ühissõidukite rida). Kas sama ei tasuks mõelda näiteks paralleelselt kulgevate ja suhteliselt kitsaste Gonsiori tänava ja Tartu maanteega? Ja jalakäijad viia rohkem tunnelisse teed ületama.
Miks me ei usu eriti alternatiivi – linna autovabaduse – elujõusse? Kaugemalt linna tulnu kasutab ikka autot. Et linnas autota liikuda, tuleks auto jätta linna piirile või äärelinna, see aga nõuaks suuri tasuta parklaid. Kes soostuks oma maad tasuta parklateks loovutama? Lisaks valitseks niisugustes parklates suur varguseoht. Kuna Tallinn asub kliima poolest viletsas vöötmes, on nt jalgrattaga või rulluiskudega liikumine mõeldav vaid mõni üksik suvekuu. Ja jalgsi liikumiseks, kui saab autot kasutada, on inimene liiga mugav.
Ent pakuksime siiski ühe omapoolse idee: parkimismaja piletiga saab linna piires ühistranspordis tasuta sõita. Kuna niisugusest ettepanekust võidaksid parkimismaja omanikud (autode arv suureneks ja parkimise aeg pikeneks), kuid kaotaks linn piletitulu vähenemise ja ühistranspordi suurema koormuse näol, siis eeldaks see omavahelist kokkulepet.
Või tasuks linnal endal panustada parkimismajade (ja ka lihtsalt tasuliste parklate) ehitamisse, mille pilet maksab ka ühistranspordis. Sellega saaks tänavate ääred autodest puhtamaks ja senise piitsapoliitika asemel – tasulise parkimise ala on laiendatud ja tasulise parkimise aegu pikendatud – pakuks linn hoopis väikest präänikut.