|
Just tänu Eesti firma Laser Diagnostic Instruments (LDI) tehnoloogial põhinevale aparaadile NarTest NTX 2000 teeb seriaali toksikoloog Henry Andrews kindlaks, et kõrbest leitud heroiini, kokaiini ja metamfetamiini segu on sama, mis avastati ühe varasema narkoreidi käigus. Lõpuks aitab see teadmine ka kuriteo lahendada.
Pildil on Eesti firma Laser Diagnostic Instruments (LDI) tehnoloogial põhinev aparaat NarTest NTX 2000, mille abil ka seriaalis CSI lahendatakse narkokuritegu.
Foto: Internet
Innovaatilisele Eesti firmale on edu toonud julged investorid, rahvusvahelised ärikontaktid ning mõistagi oma ala maailma tippudest koosnev meeskond.
Eestis jõuab ekraanile ilmselt aprillikuus
«TV 3 näitab CSI osa «Redrum» 7. aprillil, kui lint kenasti kohale jõuab,» ütles Postimehele telekanali esindaja. 2007. aasta algul valminud seeria eestikeelne nimi ei ole veel teada, sest tõlkeid nii pikalt ette ei tellita.
Eesti firmat LDI juhib füüsikadoktor Sergei Babitšenko, kelle käe all luuakse uusi lasereid ning optilisi analüsaatoreid. Nende väljatöötatud tehnoloogiaid kasutavad oma seadmetes ettevõtted, kes tunnevad hästi kindla valdkonna klientide vajadusi.
Eesti ajakirjanduses on seni kõige enam kirjutatud LDI keskkonnaseisundi kaugseire vahenditest, ent rakendusvõimalusi on tegelikult palju rohkem nii ökoloogias, biotehnoloogias, meditsiinis kui ka nafta-, toiduaine- ja farmaatsiatööstuses.
Babitšenko sõnul on LDI-l kokku 14 patenti. CSIs kasutatud leiutis on kaitstud USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus.
LDI seadmes Instant Screener® kasutatakse näiteks spektraalsete «sõrmejälgede» tehnoloogiat (SFS – Spectral Fluorescent Signature – toim). Selle abil saab ka välitingimustes tuvastada vedelaid, tahkeid ja pulbrilisi aineid. Enamikul juhtudel ei pea proove isegi eelnevalt töötlema.
Kõige lihtsamalt öeldes koosneb LDI masin lambist, silmast ja ajust. Meie näeme oma silmadega teisi inimesi, toole, linde, autosid, koeri ja puid, ehk kõike seda, mida Richard Dawkins nimetab «keskmiseks maailmaks».
tuvastada saab ka väikseid narkokoguseid
Spektroskoobiga saab vaadata väiksemat maailma – aineosakeste valguspeegeldust. See on inimliku nägemistaju laiendus. Aineid valgustatakse kindla lainepikkusega laseri valgusvihuga. Kuna erinevad aatomid ja molekulid peegeldavad valgust erinevalt, suudab masinsilm koostöös arvutiprogrammist «ajuga» ainete segu koostisest sotti saada.
Politseivaldkonnas kasutab LDI tehnoloogiat firma Nar Test, mis asub USAs Põhja-Carolinas. Narkootikumide koostise optilise analüüsimise seade NTX 2000 ongi AS LDI ja Nar Testi peamine ühistoode.
Tänu väikestele mõõtmetele on see kergesti kaasaskantav ning võimaldab väga väikseid narkokoguseid tuvastada kõigest minutite jooksul. Lisaks arvandmetele saavad politseinikud kuvarilt vaadata ka kolmemõõtmelist graafikut, mis teeb seadme kasutamise inimese silmale lihtsaks.
LDIsse on ettevõtte juhtide kõrval investeerinud nii Endel Siff kui Indrek Neivelt. Tegemist on suurte arenguvõimalustega ettevõttega, kelle mudelist tasuks kiiresti õppust võtta, sest üks edulugu pole kaugeltki piisav Eesti majanduse uutele radadele juhtimiseks.
Patendibüroo omaniku Mart-Enn Koppeli sõnul on Eesti varasemate aastate rahvusvahelistes innovatsiooniuuringutes paistnud halvas mõttes silma just era-riskikapitali puudumisega.
Patenditaotluste arv kasvas tuntavalt
«Insenerist või teadlasest leiutaja üksi enamasti suurt kala ei püüa,» tõdes ta. Eelmise aasta ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvunumbrid on küll rõõmustavad, ent edukate riikide tasemele jõudmiseks on veel pikk tee minna.
2007. aastal esitasid Eesti residendid patendiameti andmetel 44 Eesti ja 26 rahvusvahelist patenditaotlust (2006. a vastavalt 36 ja 11). Kasuliku mudeli registreerimise avaldusi esitati 117 (2006. a 67). Kasulik mudel on patendikaitse lihtsama ning odavama asjaajamisega analoog.
USAs patendindust õppinud Mart-Enn Koppeli arvates lisab suurenenud taotluste hulk küll lootust helgesse tulevikku, aga kui leiutisi ei suudeta raha teenima panna, pole ka nende patenteerimisest mingit tulu.
«Äriinimesed ja leiutajad peavad koostööd tegema,» leidis temagi. «Tehnoloogiateadlikke ärimehi peaks Eestis rohkem olema.»
Jaanuarikuisel Arengufondi foorumil käis Indrek Neivelt välja idee, et Eesti ettevõtted võiksid kõrgtehnoloogia müügioskustega inimesi julgelt välismaalt palgata, sest oma spetsialistide koolitamine võtab kaua aega.
Arengufondi tellitud uuringus kirjutavad Tartu Ülikooli majandusteadlased, et mida lähemale Eesti tippudele jõuab, seda raskem on edasi pürgida.
Kui Eesti jätkab senisel moel, pole parimalgi juhul võimalik saavutada rohkemat kui 80% jõukate riikide tasemest, jõutakse uuringus järeldusele
Majandusteadlaste kokkuvõte kõlab: Eesti majanduse soodne areng on võimalik vaid juhul, kui ühiskond asub viivitamatult edenemise nimel koostööle.
Riik peab olema aktiivne muutuste mõtestaja ja käivitaja, ettevõtted ja inimesed peavad uuendused ellu viima.
|
Uudised
VE: lidar – spektraalanalüüsi laser-radar
Sifi-Babitšenko miljonieurone lidar võib vallutada maailma
26.02.2008 13:18Kirill Teiter, Postimees.ee
Investor Endel Sifi ja füüsikadoktor Sergei Babitšenko ettevõttes Laser Diagnostics Instruments (AS LDI) leiutati ja ehitati valmis maailmas ainulaadne laserspektraalanalüüsi seade lidar.
Homme esitlevad piirivalveamet ja LDI piirivalve lennusalgas laserseadet lidar, mille abil saab lennu pealt üles leida ja kindlaks määrata vee- või maapinna reostust, teatas Kaisa Pungas piirivalveametist.
Lidar saab täienduseks SLAR radarisüsteemile, mis paigaldati piirivalve lennukile eelmise aasta lõpus. SLAR võimaldab sondeerida merepinda ja otsida reostust 60 kilomeetri laiuselt.
Piirivalve lidarit saab kasutada helikopteritel Mi-8 ja Agusta Westland 139 ning lennukil L-410.
«Lihtsamalt öeldes on see laserkiirega töötav radar,» selgitas LDI juhatuse esimees füüsikadoktor Sergei Babitšenko. «Laserkiir toob ekraanile vees või maas sisalduvate ainete spektri, mille alusel saab näiteks reostuse koostist analüüsida.»
Laserkiir tungib vee- või maapinda kuni kahe meetri sügavusele, seda nii ööpimedas kui halva ilmaga. Põhimõtteliselt on sellega võimalik ka maapõuevarade paljandeid ja aardeid otsida, kuigi seadme hind on üsna soolane, 15,6 miljonit krooni ehk ligi miljon eurot.
«Ei tea, kas just nüüd nagu Skype’il, kuid turg on Lidaril kindlasti olemas,» ütles Babitšenko. «See ei ole päris sama mis meie narkoanalüsaator, kuid piiripunktis valgustaks ta autod läbi küll.»
LDI narkoanalüsaatorid on juba kasutusel USA politseis, ettevõtte unikaalsed leiutised ja tehnoloogiad on kaitstud USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus.
xxx
Eesti leiutis lahendas seriaalis CSI kuriteo
02.02.2008 00:01Marti Aavik
Populaarse seriaali CSI osas «Redrum» leitakse kõrbest tapetuna kohalik poliitik, tema kõrvalt leitakse ka narkootikume. Kuriteo aitab lahendada ühe Eesti firma leiutis. Millega on tegu ja kui palju on filmiloos tõtt?
Just tänu Eesti firma Laser Diagnostic Instruments (LDI) tehnoloogial põhinevale aparaadile NarTest NTX 2000 teeb seriaali toksikoloog Henry Andrews kindlaks, et kõrbest leitud heroiini, kokaiini ja metamfetamiini segu on sama, mis avastati ühe varasema narkoreidi käigus. Lõpuks aitab see teadmine ka kuriteo lahendada.
Innovaatilisele Eesti firmale on edu toonud julged investorid, rahvusvahelised ärikontaktid ning mõistagi oma ala maailma tippudest koosnev meeskond.
Eestis jõuab ekraanile ilmselt aprillikuus
«TV 3 näitab CSI osa «Redrum» 7. aprillil, kui lint kenasti kohale jõuab,» ütles Postimehele telekanali esindaja. 2007. aasta algul valminud seeria eestikeelne nimi ei ole veel teada, sest tõlkeid nii pikalt ette ei tellita.
Eesti firmat LDI juhib füüsikadoktor Sergei Babitšenko, kelle käe all luuakse uusi lasereid ning optilisi analüsaatoreid. Nende väljatöötatud tehnoloogiaid kasutavad oma seadmetes ettevõtted, kes tunnevad hästi kindla valdkonna klientide vajadusi.
Eesti ajakirjanduses on seni kõige enam kirjutatud LDI keskkonnaseisundi kaugseire vahenditest, ent rakendusvõimalusi on tegelikult palju rohkem nii ökoloogias, biotehnoloogias, meditsiinis kui ka nafta-, toiduaine- ja farmaatsiatööstuses.
Babitšenko sõnul on LDI-l kokku 14 patenti. CSIs kasutatud leiutis on kaitstud USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus.
LDI seadmes Instant Screener® kasutatakse näiteks spektraalsete «sõrmejälgede» tehnoloogiat (SFS – Spectral Fluorescent Signature – toim). Selle abil saab ka välitingimustes tuvastada vedelaid, tahkeid ja pulbrilisi aineid. Enamikul juhtudel ei pea proove isegi eelnevalt töötlema.
Kõige lihtsamalt öeldes koosneb LDI masin lambist, silmast ja ajust. Meie näeme oma silmadega teisi inimesi, toole, linde, autosid, koeri ja puid, ehk kõike seda, mida Richard Dawkins nimetab «keskmiseks maailmaks».
tuvastada saab ka väikseid narkokoguseid
Spektroskoobiga saab vaadata väiksemat maailma – aineosakeste valguspeegeldust. See on inimliku nägemistaju laiendus. Aineid valgustatakse kindla lainepikkusega laseri valgusvihuga. Kuna erinevad aatomid ja molekulid peegeldavad valgust erinevalt, suudab masinsilm koostöös arvutiprogrammist «ajuga» ainete segu koostisest sotti saada.
Politseivaldkonnas kasutab LDI tehnoloogiat firma Nar Test, mis asub USAs Põhja-Carolinas. Narkootikumide koostise optilise analüüsimise seade NTX 2000 ongi AS LDI ja Nar Testi peamine ühistoode.
Tänu väikestele mõõtmetele on see kergesti kaasaskantav ning võimaldab väga väikseid narkokoguseid tuvastada kõigest minutite jooksul. Lisaks arvandmetele saavad politseinikud kuvarilt vaadata ka kolmemõõtmelist graafikut, mis teeb seadme kasutamise inimese silmale lihtsaks.
LDIsse on ettevõtte juhtide kõrval investeerinud nii Endel Siff kui Indrek Neivelt. Tegemist on suurte arenguvõimalustega ettevõttega, kelle mudelist tasuks kiiresti õppust võtta, sest üks edulugu pole kaugeltki piisav Eesti majanduse uutele radadele juhtimiseks.
Patendibüroo omaniku Mart-Enn Koppeli sõnul on Eesti varasemate aastate rahvusvahelistes innovatsiooniuuringutes paistnud halvas mõttes silma just era-riskikapitali puudumisega.
Patenditaotluste arv kasvas tuntavalt
«Insenerist või teadlasest leiutaja üksi enamasti suurt kala ei püüa,» tõdes ta. Eelmise aasta ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvunumbrid on küll rõõmustavad, ent edukate riikide tasemele jõudmiseks on veel pikk tee minna.
2007. aastal esitasid Eesti residendid patendiameti andmetel 44 Eesti ja 26 rahvusvahelist patenditaotlust (2006. a vastavalt 36 ja 11). Kasuliku mudeli registreerimise avaldusi esitati 117 (2006. a 67). Kasulik mudel on patendikaitse lihtsama ning odavama asjaajamisega analoog.
USAs patendindust õppinud Mart-Enn Koppeli arvates lisab suurenenud taotluste hulk küll lootust helgesse tulevikku, aga kui leiutisi ei suudeta raha teenima panna, pole ka nende patenteerimisest mingit tulu.
«Äriinimesed ja leiutajad peavad koostööd tegema,» leidis temagi. «Tehnoloogiateadlikke ärimehi peaks Eestis rohkem olema.»
Jaanuarikuisel Arengufondi foorumil käis Indrek Neivelt välja idee, et Eesti ettevõtted võiksid kõrgtehnoloogia müügioskustega inimesi julgelt välismaalt palgata, sest oma spetsialistide koolitamine võtab kaua aega.
Arengufondi tellitud uuringus kirjutavad Tartu Ülikooli majandusteadlased, et mida lähemale Eesti tippudele jõuab, seda raskem on edasi pürgida.
Kui Eesti jätkab senisel moel, pole parimalgi juhul võimalik saavutada rohkemat kui 80% jõukate riikide tasemest, jõutakse uuringus järeldusele
Majandusteadlaste kokkuvõte kõlab: Eesti majanduse soodne areng on võimalik vaid juhul, kui ühiskond asub viivitamatult edenemise nimel koostööle.
Riik peab olema aktiivne muutuste mõtestaja ja käivitaja, ettevõtted ja inimesed peavad uuendused ellu viima.