Maalikunstnik ja graafik Hugo Lepik sündis 09.11.1905.a. Jõhvis.
Ta õppis aastail 1923-1929 Riigi Kunstitööstuskoolis, mille lõpetamise järel oli kuni 1944-ni samas litograafia- ja tsinkograafiatöökoja juhatajaks ning õppejõuks.1932.a. rajatud tsinkograafiatöökoja loojaks oli H. Lepik ise.
1929-1940-ni oli H. Lepik Eesti Kujutavate Kunstide Keskühuingu sekretär ning bibliograaf. Kindlasti on suur tema teene sõjaeelse eesti kunsti jäädvustamisel ajaloo tarvis.
1944-st elab H. Lepik Rootsis ja tema loomingu domineerivaks osaks olid realistlikud maastikumaalid, natüürmordid, portreed ning vaba-, tarbe-
ja raamatugraafika. Kuigi H. Lepik töötas Tallinnas, ei unustanud ta oma kodukanti. Põlevkivimuuseumi kunstikogus on kuus tööd Hugo Lepiku sõjaeelsest loomingust, neist 1943.a. valminud graafiline leht “Õliutjad” peetakse üheks parimaks tööstusteemaliseks portreeks sõjaeelses Eestis. Lisaks neile on kolm puugravüüris “Exlibris Riigi Põlevkivitööstusele”.
H. Lepik on jätnud oma jälje ka raamatukujundajana Virumaa ajalukku -tema kujunduses on valminud Põlevkivitööstuse aastapäevadeks ilmunud juubelialbumid, albumid “Kohtla-Järve I Laulupäev” (1938.a.) on sees ka H. Lepiku õlimaallide reprod .
Üheks imposantsemaks jäädvustuseks Hugo Lepiku loomingust Virumaal on Kohtla-Järve Vanalinnas asuv Kalevi Malevlastele pühendatud vabadussõja mälestussammas, mis avati 11.09.1932.a. Ka kolmas kord avatud sama samba aluseks oli 23.02.1993.a. H. Lepiku kujundatud mälestussammas. Sammas mõjub oma lihtsuse, kuid samas suursugususega.
Hugo Lepiku loomerikas elutee lõppes Rootsis 20.07.2001.a.
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi materjalid.
Lisaks Hugo Lepiku graafiline leht “Kohtla”
ja Rootsis valminud õlimaal “Ohakad”.
Tänan Hugo Lepiku poega hr. Andrus Lepikut www.virumaa.ee-le saadetud kahe õlimaali – “Rootsi Läänerannik” ja “Ohakad” digirepro eest.
Tänan Teid, Jüri Irik, Hugo Lepiku õlimaali “Koli motiiv” (signeeritud 1941) fotofaili eest!
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Lepik, Hugo – kunstnik
Maalikunstnik ja graafik Hugo Lepik sündis 09.11.1905.a. Jõhvis.
Ta õppis aastail 1923-1929 Riigi Kunstitööstuskoolis, mille lõpetamise järel oli kuni 1944-ni samas litograafia- ja tsinkograafiatöökoja juhatajaks ning õppejõuks.1932.a. rajatud tsinkograafiatöökoja loojaks oli H. Lepik ise.
1929-1940-ni oli H. Lepik Eesti Kujutavate Kunstide Keskühuingu sekretär ning bibliograaf. Kindlasti on suur tema teene sõjaeelse eesti kunsti jäädvustamisel ajaloo tarvis.
1944-st elab H. Lepik Rootsis ja tema loomingu domineerivaks osaks olid realistlikud maastikumaalid, natüürmordid, portreed ning vaba-, tarbe-
ja raamatugraafika. Kuigi H. Lepik töötas Tallinnas, ei unustanud ta oma kodukanti. Põlevkivimuuseumi kunstikogus on kuus tööd Hugo Lepiku sõjaeelsest loomingust, neist 1943.a. valminud graafiline leht “Õliutjad” peetakse üheks parimaks tööstusteemaliseks portreeks sõjaeelses Eestis. Lisaks neile on kolm puugravüüris “Exlibris Riigi Põlevkivitööstusele”.
H. Lepik on jätnud oma jälje ka raamatukujundajana Virumaa ajalukku -tema kujunduses on valminud Põlevkivitööstuse aastapäevadeks ilmunud juubelialbumid, albumid “Kohtla-Järve I Laulupäev” (1938.a.) on sees ka H. Lepiku õlimaallide reprod .
Üheks imposantsemaks jäädvustuseks Hugo Lepiku loomingust Virumaal on Kohtla-Järve Vanalinnas asuv Kalevi Malevlastele pühendatud vabadussõja mälestussammas, mis avati 11.09.1932.a. Ka kolmas kord avatud sama samba aluseks oli 23.02.1993.a. H. Lepiku kujundatud mälestussammas. Sammas mõjub oma lihtsuse, kuid samas suursugususega.
Hugo Lepiku loomerikas elutee lõppes Rootsis 20.07.2001.a.
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi materjalid.
Lisaks Hugo Lepiku graafiline leht “Kohtla”
ja Rootsis valminud õlimaal “Ohakad”.
Tänan Hugo Lepiku poega hr. Andrus Lepikut www.virumaa.ee-le saadetud kahe õlimaali – “Rootsi Läänerannik” ja “Ohakad” digirepro eest.
Tänan Teid, Jüri Irik, Hugo Lepiku õlimaali “Koli motiiv” (signeeritud 1941) fotofaili eest!
Avo Blankin