Kunstiprofessor Maurizio Serachini plaanib kasutada tänapäeva tehnoloogiat, tegemaks kindlaks, kas nimetatud fresko, mida pole nähtud alates 1563. aastast, on Firenze Palazzo Vecchios, kirjutab The Telegraph.
Professor Seracini, keda on mainitud ka Dan Browni «Da Vinci koodis», on «Anghiari lahingu» freskot otsinud üle 30 aasta.
Seracini arvates peitis selle fresko kuulus kunstnik ja ajaloolane Giorgio Vasari, et see säiliks puutumatuna.
Fresko «Anghiari lahing» telliti da Vincilt 1503. aastal, mil Firenze kuulutati vabariigiks ning Piero Medici pidi oma võimust loobuma.
Vasari on oma teostes kirjutanud, et vabariigi väljakuulutamist sooviti jäädvustada ning selleks telliti Leonardo da Vincilt selleteemaline fresko ning talle eraldati Palazzo Vecchios selleks sein.
Kunstiajaloolase arvates võis see fresko olla kolm korda suurem kui Milanos asuv da Vinci kuulus «Püha õhtusöömaaeg». Benevenuto Cellini on «Anghiari lahingu» freskot kirjeldanud kui läbimurret suure kunstniku loomingus.
Siiani on säilinud mitmeid sketše ja jooniseid, millisena da Vinci seda freskot kujutas.
Medicid tulid Firenzes uuesti võimule 1560. aastatel ja Vasari sai siis käsu Palazzo Vecchio renoveerida ning võimalik ka, et da Vinci töö kinni katta.
«Olen kindel, et Vasari ei tahtnud da Vinci kunstiteost hävitada ja püüdis seda säilitada,» nentis professor Seracini.
Seraconi lisas, et Vasari maalis da Vinci «Anghiari lahingu» fresko ette uue fresko – «Marciano lahing».
«Vasari võis lasta esialgse seina ette ehitada uue seina. Da Vinci fresko ja uue seina vahele jäi umbes kolme sentimeetrine vahe. Vasari joonistas oma fresko ühte nuka lipu, millel on sõnum: kes otsib, see leiab. See on minu arvates väga selge vihje,» selgitas kunstiajaloolane.
Seracini jätkas, et kasutab seina, kus peaks asuma da Vinci ja asub Vasari fresko, uurimiseks niinimetatud neutronite analüüsi.
«Seina pommitamine neutronitega peaks näitama, kas praeguse seina taga võib olla veel üks sein. Neutronkiirte tagasipeegeldamine näitab, kas sellel on jälgi maalingutest,» selgitas Seracini.
Ta jätkas, et Leonardo da Vinci kasutas alasti mineraalidel põhinevaid värve, samas kui Vasari eelistas õlivärve.
«Õnneks on Leonardo da Vincist maha jäänud palju märkmeid selle kohta, milliseid värve ta kasutas ning milline oli nende keemiline koostis. Eriti peaksime otsima tugevaid siniseid toone nagu lapis lazuli,» lausus uurija.
Seracini uurimistöö läheb maksma 855 000 dollarit (8,8 miljonit krooni) ja see algab selle aasta oktoobris.
Anghiari lahing toimus 1440. aastal Firenze ja Milano vägede vahel Toskaanas Anghiaris.
Uudised
VE: Leonardo da Vinci fresko «Anghiari lahing»
Üks Leonardo da Vinci joonistus, mis oli aluseks «Anghiari lahingu» freskole. Foto: wikipedia.org foto
Itaalia kunstiajaloolane on enda väitel peaaegu lahendanud kuulsa renessansskunstniku Leonardo da Vinci fresko «Anghiari lahing» kadumise saladuse.
Kunstiprofessor Maurizio Serachini plaanib kasutada tänapäeva tehnoloogiat, tegemaks kindlaks, kas nimetatud fresko, mida pole nähtud alates 1563. aastast, on Firenze Palazzo Vecchios, kirjutab The Telegraph.
Professor Seracini, keda on mainitud ka Dan Browni «Da Vinci koodis», on «Anghiari lahingu» freskot otsinud üle 30 aasta.
Seracini arvates peitis selle fresko kuulus kunstnik ja ajaloolane Giorgio Vasari, et see säiliks puutumatuna.
Fresko «Anghiari lahing» telliti da Vincilt 1503. aastal, mil Firenze kuulutati vabariigiks ning Piero Medici pidi oma võimust loobuma.
Vasari on oma teostes kirjutanud, et vabariigi väljakuulutamist sooviti jäädvustada ning selleks telliti Leonardo da Vincilt selleteemaline fresko ning talle eraldati Palazzo Vecchios selleks sein.
Kunstiajaloolase arvates võis see fresko olla kolm korda suurem kui Milanos asuv da Vinci kuulus «Püha õhtusöömaaeg». Benevenuto Cellini on «Anghiari lahingu» freskot kirjeldanud kui läbimurret suure kunstniku loomingus.
Siiani on säilinud mitmeid sketše ja jooniseid, millisena da Vinci seda freskot kujutas.
Medicid tulid Firenzes uuesti võimule 1560. aastatel ja Vasari sai siis käsu Palazzo Vecchio renoveerida ning võimalik ka, et da Vinci töö kinni katta.
«Olen kindel, et Vasari ei tahtnud da Vinci kunstiteost hävitada ja püüdis seda säilitada,» nentis professor Seracini.
Seraconi lisas, et Vasari maalis da Vinci «Anghiari lahingu» fresko ette uue fresko – «Marciano lahing».
«Vasari võis lasta esialgse seina ette ehitada uue seina. Da Vinci fresko ja uue seina vahele jäi umbes kolme sentimeetrine vahe. Vasari joonistas oma fresko ühte nuka lipu, millel on sõnum: kes otsib, see leiab. See on minu arvates väga selge vihje,» selgitas kunstiajaloolane.
Seracini jätkas, et kasutab seina, kus peaks asuma da Vinci ja asub Vasari fresko, uurimiseks niinimetatud neutronite analüüsi.
«Seina pommitamine neutronitega peaks näitama, kas praeguse seina taga võib olla veel üks sein. Neutronkiirte tagasipeegeldamine näitab, kas sellel on jälgi maalingutest,» selgitas Seracini.
Ta jätkas, et Leonardo da Vinci kasutas alasti mineraalidel põhinevaid värve, samas kui Vasari eelistas õlivärve.
«Õnneks on Leonardo da Vincist maha jäänud palju märkmeid selle kohta, milliseid värve ta kasutas ning milline oli nende keemiline koostis. Eriti peaksime otsima tugevaid siniseid toone nagu lapis lazuli,» lausus uurija.
Seracini uurimistöö läheb maksma 855 000 dollarit (8,8 miljonit krooni) ja see algab selle aasta oktoobris.
Anghiari lahing toimus 1440. aastal Firenze ja Milano vägede vahel Toskaanas Anghiaris.