VE: “Lennukil” ümber maailma

Jaht Lennuk purjetab ümber maailma
Eestlastest ümbermaailmapurjetajad lahkuvad täna poolteiseks aastaks Tallinna sadamast

16.10.1999 Postimees, KERSTI NEIMAN

Esimese Eesti purjelaevana ümber maailma seilav Lennuk stardib täna Pirita jahisadamast ja teeb kuue ja poole miljoni krooni abil poolteise aastaga maakerale tiiru peale.

Seitsmeliikmelise meeskonnaga maailmareisi ette võttev Lennuk läbib poolteise aastaga enam kui 35 000 meremiili, peatudes 25 riigi 43 sadamas.

Kodusadamas loodab laev randuda 2001. aasta märtsis.

«Meie eesmärk pole mitte võimalikult kiiresti distants läbi purjetada, vaid kindla peale välja minna,» kinnitas kapten Mart Saarso. «Kava ainulaadsus seisnebki selles, et reis on algusest lõpuni eestlaste tehtud. Meeskonna kuus liiget on eestlased, jaht on tehtud Saaremaal firmas Saare Paat ja sponsorid valdavalt Eesti ettevõtted.»

Laev sõidab üle Atlandi ookeani, purjetab ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani ja tuleb ümber Aafrika koduvetesse tagasi. Kaheksateist kuu jooksul jõuab Lennuk randuda Kopenhaagenis, South Hamptonis Inglismaal, sambalinnas Rio de Janeiros, Argentiina pealinnas Buenos Aireses, inimsööjate poolest tuntud Paapua Uus-Guineas, seilata üle India ookeani Kaplinna ja lasta meeskonna maale pidutsema Tallinna sõpruslinnas Kielis.

Reisi juhatab okeanoloogiharidusega ja neli korda laeval ookeani ületanud Saarso. Vanemtüürimeheks on seitsmeaastaselt purjetamisega alustanud Aarne Tuisk. Teiseks tüürimeheks on purjetaja Tiit Riisalo, kolmandaks Margus Kastehein ja madruse staatusega peavad poolteist aastat leppima Tiit Pruuli ja endine siseminister Kaido Kama.

Meeskonna seitsmes liige hakkab etapikaupa vahetuma. Võimalus oma võimed ühe etapiga proovile panna avaneb näiteks välisministeeriumi kantsleril Indrek Tarandil, Fontese juhatuse esimehel Tõnis Arrol, Kuku raadio toimetajal Tiit Karuksil ja Eesti Televisiooni pearezhissööril Jaanus Nõgistol. «Asendusliikmetel on samuti seljataga purjetamiskogemusi, valge lehena ei astu paati ükski mees,» rääkis kaugpurjetamise seltsi Thetis juhatuse esimees ja teine tüürimees Riisalo. «Kõigil on oma varumees, nii et tühjaks paat ei jää, kui keegi ära langeb.»

Ohtlikud jäämäed

Kapten pidas kõige raskemaks etapiks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu ehk Kap Hoorni purjetamist. «Päris tõsiselt tuleb suhtuda ka neemele lähenevasse jäämäesse, millest viimastel päevadel on palju räägitud,» sõnas Saarso. «Põhimäest eraldub veel üsna suuri tükikesi ehk siis väikseid jäämägesid, mille suhtes tuleb valvas olla.»

Samas hindas kapten kõige tähtsamaks psühholoogilist vastupidavust. «Meestel tuleb poolteist aastat kodust eemal olla ja seitsmekesi 13,5 meetri pikkusele laevale ära mahtuda,» tõdes ta.

Mugavuse ja toidupoolise kohta ei teinud kapten illusioone. «Jahil on üsna monotoonne elu, ei mingit viskijoomist ja peesitamist,» kinnitas Saarso. «Meeskonnaliikmed peavad ilma konditsioneerita hakkama saama. Pikkadel etappidel sööme kuubikutest tehtud suppi ja konserve. Paarikümnepäevastel etappidel tuleb meestel nelja liitri mageda veega päevas hakkama saada.»

Tüürimees Riisalo kinnitas, et purjetamine on üldjuhul lihtne, ja kui midagi kriitilist ei juhtu, pole meeskonnaliikmetel erioskusi vaja. «Kogu vastutus on kaptenil ja tema käsku tuleb kohe täita, kui asi kriitiliseks läheb,» rääkis Riisalo. «Tavaline päev ookeanil on üheülbaline. Neli tundi oled vahis ja kohendad purjesid, neli tundi teed süüa, koristad või veedad vaba aega ja neli tundi läheb magamiseks. Nii see rütm ketrab.»

Kapten Saarso kinnitusel proovisid mehed kümnepäevast ulgumerel purjetamist ja on nii moraalselt kui ka füüsiliselt 18-kuiseks jõukatsumiseks valmis.

Tonga kuningale külla

Päevade ja vastuvõttude kohta sadamates ütles Riisalo, et paljud neist on juba kokku lepitud. «Igas sadamas, kus on Eesti esindus, korraldavad nemad Eestit tutvustava programmi,» märkis Saarso. «Saaremaa Merekultuuri Selts on ühendust võtnud vähemalt ühe eestlasega igast sadamast, kus diplomaatilist esindust pole.»

Kapten ütles, et uhkeid pidustusi vastuvõtjad enamasti ei korralda, kuid Tongal elavad väliseestlased on lubanud Lennuki meeskonna lausa sealse kuninga vastuvõtule kutsuda.

«Valdavalt kuluvad paaripäevased peatused sadamates toidu varumisele ja jahi kohendamisele,» nentis Saarso. «Kindlasti tekib ka kohapeal sadu kontakte, igatahes kasutame kõiki võimalusi Eesti ja eestlaste tutvustamiseks.»

Enne Eestist lahkumist saab Lennukit näha veel Hiiumaal Lehtma sadamas homme varahommikul ning Saaremaal Roomassaare sadamas esmaspäeva varahommikul. «Teatavasti on maailmas kolm juhtivat mereriiki, need on Inglismaa, Saaremaa ja Hiiumaa,» sõnas Saarso. «Kuna me neist mööda sõidame, siis ei taha neid solvata ja seepärast otsustasime ka sisse põigata.»

Reisile kulub 6,5 miljonit krooni, millest põhiosa said meresõitjad toetusena eraettevõtjatelt. Lennuki kulgemist maailma meredel saab jälgida ka internetiaadressil www.lennuk.xxl.ee.

Enne maailmareisi ootab Lennuki meeskond kõiki huvilisi täna kella üheks Pirita jahisadamasse, et pidada tund aega enne starti lahkumispidu.

XXX

Allikas: http://www.lennuk.ee/src/avaleht.php3?L1=index&;L2=index