Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada.

Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud.

“Me ei seadnudki endale eesmärki, et kõik viis saatjat kohe kevadel rakenduse peavad leidma,” ütles Timm. “Kahele saime krae kaela pandud – ega nende püüdmine nii lihtne olnud –, siis tuli poegimisaeg peale, ja tiineid loomi me püüda ei taha.”

Ühe tiine looma asukoht on Timmil siiski teada, teda ja poegade arengut loodetakse jälgida ning siis mõnele pojale saatja külge panna. Et jälgida, kui kaugele pojad oma sünnikohast levivad. See märgistamine jääb suveks, suve teisel poolel peaksid pojad laiali minema.

Kahe saatjaga lendorava saatus oli Uudo Timmi jaoks reede ennelõunal natuke segane.

“Lähen täna õhtul vaatama, mis toimub,” ütles ta. “Üks saatja on sellises kahtlases kohas, et tundub, nagu võiks midagi olla juhtunud – kas on näiteks nugis orava ära söönud või midagi sellist. Teisega on nii, et viimase äikesega olevat kas sellessesamasse oravapuusse või kõrvalpuusse välk sisse löönud ja puu pilbasteks. Saatja igatahes töötab, kas loom viga sai või mitte, ei oska praegu öelda, see selgub täna öösel, kui ma teda jälgin.”

Kasutusel ka orava risupesad

Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud.

“Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks ainult pabulate järgi hinnanud, mitme looma territoorium see on, oleks arvanud, et seal on vähemalt neli-viis looma. Tegelikult on üks ja seesama loom. See ei tähenda, et seal ei võiks emaste territooriume rohkem olla – neil loomadel ongi nii, et isased käivad laiemalt mitme emase territooriumil.”

Uus teadmine oli ka see, et loomad vahetavad üsna sageli oma päevast varjekohta või magamiskohta ning kasutavad ka orava risupesi.

Leida õõs, kus loom sees

Lendorava püüdmise juures on Timmi sõnul kõige raskem asustatud pesaõõs üles leida. “Nad kasutavad eri puid ja kaugeltki igas puus, mille all pabulaid leidub, pole veel loom sees,” märkis ta.

Asustatud pesaõõne leidmine oli alles pool võitu, sest igast pole võimalik looma kätte saada – ei saa üles ronida või püünist üles seada.

“Nelja loomaga oli meil pistmist,” ütles Timm “püügiõnneks” 50:50. “Ühe puhul oli näiteks nii, et loom tuli lihtsalt välja, enne kui jõudsime püünise panna, ja siis me jätsime ta rahule.”

Küll aga on saatjaga oravad uurijatele kätte näidanud, kus kohas nende õõnsused tegelikult on, ning võimaldavad kirjeldada just neid õõnsusi, mida nimelt lendoravad kasutavad.

KÜLLI KRIIS
Laupäev, 19.5.2007

xxx

Loe lisaks: