13.10.1902.a. sündis Sõmeru vallas Näpi külas muusikateadlane ja pedagoog Karl Leichter.1929.a.-l lõpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikateooria ja kompositsiooni eriala Heino Elleri klassis
ja 1931.a-l Tartu Ülikooli juures filosoofia teaduskonna,1934 sai filosoofiamagistriks.
1929-1931.a.-l töötas Eesti Rahvaluule Arhiivis,1936-38 oli Eesti Rahva Muuseumi stipendiaat ja 1928.a-1940 Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapitali toimetaja, 1940-1949 ja 1956-1968.a-il oli Tallinnas Konservatooriumis muusikaajaloo õppejõuks. Konservatooriumis on alates 1946.a-st dotsent, 1941 ja 1944-1947.a. dekaani kohal ja 1946-1949 ning 1966-1968.a-il kompositsiooni ja muusikateaduskateedri juhatajaks.
1949.a. tagandati ja represseeriti ebaseaduslikult ja nii tuli tal nüüd töötada tootval tööl – teetöölisena, lukksepan ja ka bibliograafi kohal. 1956.a. rehabiliteeriti.
Tema uurimisteemadeks on olnud eesti ja lääne-euroopa muusika ja oma küsitluste tegemiseks loos uue eesti muusika sisukriitilise küsitlusviisi.
K.Leichter suri Tallinnas 07.03.1987.a.-l.
Arthur Ruusmaa kodu-uurija Sulev Hurma kaasabil.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Leichter, Karl – muusikateadlane ja pedagoog
13.10.1902.a. sündis Sõmeru vallas Näpi külas muusikateadlane ja pedagoog Karl Leichter.1929.a.-l lõpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikateooria ja kompositsiooni eriala Heino Elleri klassis
ja 1931.a-l Tartu Ülikooli juures filosoofia teaduskonna,1934 sai filosoofiamagistriks.
1929-1931.a.-l töötas Eesti Rahvaluule Arhiivis,1936-38 oli Eesti Rahva Muuseumi stipendiaat ja 1928.a-1940 Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapitali toimetaja, 1940-1949 ja 1956-1968.a-il oli Tallinnas Konservatooriumis muusikaajaloo õppejõuks. Konservatooriumis on alates 1946.a-st dotsent, 1941 ja 1944-1947.a. dekaani kohal ja 1946-1949 ning 1966-1968.a-il kompositsiooni ja muusikateaduskateedri juhatajaks.
1949.a. tagandati ja represseeriti ebaseaduslikult ja nii tuli tal nüüd töötada tootval tööl – teetöölisena, lukksepan ja ka bibliograafi kohal. 1956.a. rehabiliteeriti.
Tema uurimisteemadeks on olnud eesti ja lääne-euroopa muusika ja oma küsitluste tegemiseks loos uue eesti muusika sisukriitilise küsitlusviisi.
K.Leichter suri Tallinnas 07.03.1987.a.-l.
Arthur Ruusmaa kodu-uurija Sulev Hurma kaasabil.