Juudid: SS-lase mälestusmärk on häbiplekk |
|
ETA FOTO |
Eesti juudi kogukond ei kavatse võtta seisukohta Virumaale kolonel Alfons basele rajatud mälestusmärgi suhtes, ent inimese ja juudina mõistab kogukonna juht Cilja Laud selle hukka.
“Inimene võib oma eramaal oma raha eest püstitada risti ükskõik kellele või millele, juudi kogukond ei saa seda takistada ega sellele kuidagi reageerida, sest eramaa on püha,” ütles BNS-ile Eesti juudi kogukonna juht Cilja Laud.
Eelmisel nädalal eramaale kolonel Alfons Wilhelm Robert Rebasele mälestusmärgi püstitamist on kritiseerinud mitu juutide organisatsiooni, kes süüdistavad Eestit antisemiitlike meeleolude õhutamises ning soovis näidata natslikke sõjakurjategijaid kangelastena.
Venemaa ülemrabi Berl Lazari arvates võib SS standartenführerile Alfons Rebasele, keda ta nimetab natslikuks kurjategijaks, mälestusmärgi püstitamine hoogustada Eestis antisemiitlike ja uusnatslike meeleolude levikut, eriti noorte hulgas.
Juutide organisatsioonid lubavad pöörduda selles küsimuses Euroopa Liidu poole ning leiavad, et Rebasele monumendi püstitamine on vaid üks osa protsessist, millega ametivõimude heakskiidul üritatakse kangelasteks kuulutada natside poolel sõdinud eestlasi.
Mälestusmärgi kolonel Rebasele rajas Virumaa talumees Lembit Sõmer omal algatusel. Mälestusmärk asub Lääne-Virumaal Viitna lähistel Pauna metsas, kuhu 1941. aasta kevadel pages ligi 150 eesti meest, et kodumaa anastajatele relvaga vastu hakata. Võitlussalga juhiks sai Rebane.
Rauast mälestusristil seisab kiri “Siit alustas oma sõjateed kolonel Alfons Rebane (1908-1976)”. Mälestusmärgi avamisel osales Isamaaliitu kuuluv riigikogu liige Trivimi Velliste.
Novgorodi piirkonnas 1944. aastal peetud kaitselahingute eest autasustati Rebast esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga.
1944. aastal Sileesias kaitselahingutes võttis Rebane pärast diviisikomandöri surma juhtimise üle ning viis piiramisrõngast välja nii diviisi kui ka korpuse juhtkonna, selle eest autasustati teda Raudristi Rüütliristi tammelehtedega.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Laud, Cilja – kogukonna juht
Eesti juudi kogukond ei kavatse võtta seisukohta Virumaale kolonel Alfons basele rajatud mälestusmärgi suhtes, ent inimese ja juudina mõistab kogukonna juht Cilja Laud selle hukka.
“Inimene võib oma eramaal oma raha eest püstitada risti ükskõik kellele või millele, juudi kogukond ei saa seda takistada ega sellele kuidagi reageerida, sest eramaa on püha,” ütles BNS-ile Eesti juudi kogukonna juht Cilja Laud.
Eelmisel nädalal eramaale kolonel Alfons Wilhelm Robert Rebasele mälestusmärgi püstitamist on kritiseerinud mitu juutide organisatsiooni, kes süüdistavad Eestit antisemiitlike meeleolude õhutamises ning soovis näidata natslikke sõjakurjategijaid kangelastena.
Venemaa ülemrabi Berl Lazari arvates võib SS standartenführerile Alfons Rebasele, keda ta nimetab natslikuks kurjategijaks, mälestusmärgi püstitamine hoogustada Eestis antisemiitlike ja uusnatslike meeleolude levikut, eriti noorte hulgas.
Juutide organisatsioonid lubavad pöörduda selles küsimuses Euroopa Liidu poole ning leiavad, et Rebasele monumendi püstitamine on vaid üks osa protsessist, millega ametivõimude heakskiidul üritatakse kangelasteks kuulutada natside poolel sõdinud eestlasi.
Mälestusmärgi kolonel Rebasele rajas Virumaa talumees Lembit Sõmer omal algatusel. Mälestusmärk asub Lääne-Virumaal Viitna lähistel Pauna metsas, kuhu 1941. aasta kevadel pages ligi 150 eesti meest, et kodumaa anastajatele relvaga vastu hakata. Võitlussalga juhiks sai Rebane.
Rauast mälestusristil seisab kiri “Siit alustas oma sõjateed kolonel Alfons Rebane (1908-1976)”. Mälestusmärgi avamisel osales Isamaaliitu kuuluv riigikogu liige Trivimi Velliste.
Novgorodi piirkonnas 1944. aastal peetud kaitselahingute eest autasustati Rebast esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga.
1944. aastal Sileesias kaitselahingutes võttis Rebane pärast diviisikomandöri surma juhtimise üle ning viis piiramisrõngast välja nii diviisi kui ka korpuse juhtkonna, selle eest autasustati teda Raudristi Rüütliristi tammelehtedega.