HARULDANE KALA: Indoneesias kaluri Justinus Lahama ja tema poja saagiks langenud latimeeria oli 130 sentimeetrit pikk ja kaalus 50 kilogrammi. Praegu uurivad ligi kaks ja pool kuud tagasi püütud kala teadlased.
AFP/ScanpixBioloogid uurivad Indoneesias haruldast vihtuimset kala latimeeriat, kelle püüdis Sulawesi saare lähistelt kohalik kalur Justinus Lahama.
Justinus Lahama (48) ja tema poeg Delvy tõid haruldaseks osutunud kalasaagi koju juba 19. mail, kuid see on ajakirjanduse ja teadlaste tähelepanu all siiamaani.
Teatavasti elas dinosauruste kaasaegne vihtuimne kala juba tubli 400 miljonit aastat tagasi ja teadlased uskusid kaua, et vihtuimsed surid koos dinosaurustega välja 60–80 miljoni aasta eest, sest sellest kalast leiti kriidiajastust pärit kivistisi.
Siis aga juhtus tõeline ime. 1938. aastal püüti Lõuna-Aafrika rannikult East Londoni lähistelt traaliga imelik kala, keda keegi polnud varem näinud. Seda asus esmalt uurima kohaliku meremuuseumi juhataja Marjorie Courtenay-Latimer. Koos teiste asjatundjatega jõuti järeldusele, et tegemist on eelajaloolise vihtuimse kalaga.
Nimi pandi avastaja järgi
Kala hakati tema uue avastaja auks nimetama latimeeriaks. 1952. aastal avastasid teadlased latimeeriate päriskodu Komooride saarestikus, umbes 6000 kilomeetri kaugusel esimese isendi leiukohast.
Latimeeria uimed meenutavad ehituselt maismaa selgroogsete loomade jäsemeid. Teadlased arvavad, et magevees elanud latimeeriasarnased kalad olid ürgsete kahepaiksete loomade eellasteks. Nad elasid soistes paikades ja võisid roomata ühest veekogust teise uimede abil.
Taas tõmbas latimeeria endale tähelepanu kümme aastat tagasi, kui inglise üliõpilased leidsid Indoneesiast Sulawesi saarelt Manado Tua kalaturult surnud isendi. Väärib märkimist, et Sulawesi saar asub Komooridest ümmarguselt 10 000 kilomeetri kaugusel.
Teadlaste hinnangul elab praegu maailmameres vaid 500 latimeeriat, kes peituvad umbes 200 meetri sügavusel koobastes. Seetõttu äratab iga püütud kala lausa ülemaailmset tähelepanu.
Indoneesia kaluri Justinus Lahama ja tema poja võrku suhteliselt madalas vees langenud latimeeria oli 130 sentimeetrit pikk ja kaalus 50 kilogrammi.
Hirmus elukas
“Kala oli suur, helendavate roheliste silmade ja uimedega. Kui oleksin niisuguse eluka öösel püüdnud, siis visanuks ma selle hirmust vette tagasi,” rääkis Lahama hiljem ajakirjanikele.
Kala tagasi vette visata soovitasid tal ka Manado sadamalinna vanemad kalurid, kellele Lahama oma saaki näitas. “See on jalgadega kala ja toob meile õnnetust,” põhjendasid nad oma soovitust.
Õnneks Justinus Lahama vanemate kolleegide soovitust kuulda ei võtnud ja rääkis sellest hoopis ajakirjanikele. Kala elas pärast püüdmist veel 17 tundi basseinis, kus teda ka filmiti.
Uudise avaldamise peale ruttasid kohale bioloogid kogu maailmast. Lahamal tuli näidata, kus täpselt ta haruldase latimeeria püüdis. Kala ise külmutati ning teadlased uurivad praegu selle DNAd. Hiljem tehakse latimeeriast topis, mis pannakse Manado muuseumis kõigile vaatamiseks välja.
Juuli keskel püüdsid neli kalurit latimeeria Sansibari saare lähistelt 100 meetri sügavuselt. See kala oli 134 sentimeetrit pikk ja kaalus 27 kilogrammi.
Uudised
VE: latimeeria – vihtuimne dinosauruste-aegne kala
www.sloleht.ee
HARULDANE KALA: Indoneesias kaluri Justinus Lahama ja tema poja saagiks langenud latimeeria oli 130 sentimeetrit pikk ja kaalus 50 kilogrammi. Praegu uurivad ligi kaks ja pool kuud tagasi püütud kala teadlased.
AFP/Scanpix
Bioloogid uurivad Indoneesias haruldast vihtuimset kala latimeeriat, kelle püüdis Sulawesi saare lähistelt kohalik kalur Justinus Lahama.
Justinus Lahama (48) ja tema poeg Delvy tõid haruldaseks osutunud kalasaagi koju juba 19. mail, kuid see on ajakirjanduse ja teadlaste tähelepanu all siiamaani.
Teatavasti elas dinosauruste kaasaegne vihtuimne kala juba tubli 400 miljonit aastat tagasi ja teadlased uskusid kaua, et vihtuimsed surid koos dinosaurustega välja 60–80 miljoni aasta eest, sest sellest kalast leiti kriidiajastust pärit kivistisi.
Siis aga juhtus tõeline ime. 1938. aastal püüti Lõuna-Aafrika rannikult East Londoni lähistelt traaliga imelik kala, keda keegi polnud varem näinud. Seda asus esmalt uurima kohaliku meremuuseumi juhataja Marjorie Courtenay-Latimer. Koos teiste asjatundjatega jõuti järeldusele, et tegemist on eelajaloolise vihtuimse kalaga.
Nimi pandi avastaja järgi
Kala hakati tema uue avastaja auks nimetama latimeeriaks. 1952. aastal avastasid teadlased latimeeriate päriskodu Komooride saarestikus, umbes 6000 kilomeetri kaugusel esimese isendi leiukohast.
Latimeeria uimed meenutavad ehituselt maismaa selgroogsete loomade jäsemeid. Teadlased arvavad, et magevees elanud latimeeriasarnased kalad olid ürgsete kahepaiksete loomade eellasteks. Nad elasid soistes paikades ja võisid roomata ühest veekogust teise uimede abil.
Taas tõmbas latimeeria endale tähelepanu kümme aastat tagasi, kui inglise üliõpilased leidsid Indoneesiast Sulawesi saarelt Manado Tua kalaturult surnud isendi. Väärib märkimist, et Sulawesi saar asub Komooridest ümmarguselt 10 000 kilomeetri kaugusel.
Teadlaste hinnangul elab praegu maailmameres vaid 500 latimeeriat, kes peituvad umbes 200 meetri sügavusel koobastes. Seetõttu äratab iga püütud kala lausa ülemaailmset tähelepanu.
Indoneesia kaluri Justinus Lahama ja tema poja võrku suhteliselt madalas vees langenud latimeeria oli 130 sentimeetrit pikk ja kaalus 50 kilogrammi.
Hirmus elukas
“Kala oli suur, helendavate roheliste silmade ja uimedega. Kui oleksin niisuguse eluka öösel püüdnud, siis visanuks ma selle hirmust vette tagasi,” rääkis Lahama hiljem ajakirjanikele.
Kala tagasi vette visata soovitasid tal ka Manado sadamalinna vanemad kalurid, kellele Lahama oma saaki näitas. “See on jalgadega kala ja toob meile õnnetust,” põhjendasid nad oma soovitust.
Õnneks Justinus Lahama vanemate kolleegide soovitust kuulda ei võtnud ja rääkis sellest hoopis ajakirjanikele. Kala elas pärast püüdmist veel 17 tundi basseinis, kus teda ka filmiti.
Uudise avaldamise peale ruttasid kohale bioloogid kogu maailmast. Lahamal tuli näidata, kus täpselt ta haruldase latimeeria püüdis. Kala ise külmutati ning teadlased uurivad praegu selle DNAd. Hiljem tehakse latimeeriast topis, mis pannakse Manado muuseumis kõigile vaatamiseks välja.
Juuli keskel püüdsid neli kalurit latimeeria Sansibari saare lähistelt 100 meetri sügavuselt. See kala oli 134 sentimeetrit pikk ja kaalus 27 kilogrammi.