|
Lasnamäe majakad 200-aastased
 Robert Nerman, ajaloolane
Lasnamäe küllalt lagedal maastikul torkasid omal ajal silma tuletornid. Vanim, kahekorruseline kivihoone ehitati 1806. aastal Lasnamäe paekalda äärde. 1835. aastal püstitati sellest üle kilomeetri lõuna poole punane tüvipüramiidjas puitmajakas.
Ametlikes dokumentides nimetati tuletorne Tallinna Alumiseks ja Ülemiseks majakaks. Rahvasuus hakati 1806. aasta rajatist kutsuma Valgeks ja 1835. aasta ehitist Punaseks majakaks. Samuti nimetati esimest Põhja ja teist Lõuna tuletorniks.
Tuletorne toideti mitmel moel 1839. aastal rajati Valgele majakale praeguseni säilinud katusetorn ning 1873. ja 1894. aastal tehti kapitaalremont. 1890. aastateks oli Punane tuletorn kõdunemas, seetõttu rajati 1896. aastal uus, 40 meetri kõrgune must-valge kivitorn vanast tuletornist 5–6 sülda kaugemale.
Algul põles Valges tuletornis kanepiõlitaoline vedelik, seejärel mindi üle petrooleumi-, hiljem juba elektrivalgustusele. Tsaariajal oli tuletorni juures väike elektrijaam.
Et aga elekter oli kallis, võeti kasutusele atsetüleen, mida valmistati kaltsiumkarbamiidist Tallinna Miinisadamas. Sama gaasi tarvitati 1920. aastatel jalgrattalaternates. Eesti Vabariigi ajal mindi jälle üle elektrivalgustusele. Võib arvata, et Punases tuletornis kasutati samu kütteviise.
Punasest tuletornist on veel teada, et selle valgustust võimendas 12 ülehõbetatud kumerpeeglit.
Valge tuletorni valvur Aleksei Wahrushow, kes asus vahikohale möödunud sajandi viimasel veerandil ning töötas seal üle 60 aasta, on meenutanud väga kõva korda tuletornis. Valvuril oli kategooriliselt keelatud korrakski tuletornist lahkuda.
Wahrushowi mälestuste järgi rajati Kadrioru pargist tuletorni juurde trepp. Tuletornide ülevaataja K. Matukaitis organiseeris treppi ehitama Tallinna madrused.
Majaka juures leidus vanu hooneid, näiteks omaaegne kahekorruseline paekivist töökojahoone, mis oli ehitatud arvatavasti juba 1806. aastal. 19. sajandil rajati ka paekivist sepikoda. Mitu abihoonet, nagu näiteks arteesiakaevu putka ja töökoja kraamikuur, valmis 20. sajandi algul.
Vähesed võib-olla teavad, et möödunud sajandi lõpul korraldati laskeharjutusi peale Paljassaare sõjaväe territooriumi ka Lasnamäel Karlova mõisa juures.
Tuletornide järgi said nime tänavad
Lasnamäe tuletornid andsid linnaosa tänavatele mitu nime. 1902. aastal võeti kasutusele Punase tänava nimi, mis tulenes lähedal asunud Ülemise ehk Punase tuletorni nimest. Sama tuletorni järgi sai 1910. aastal kasutusele võetud ka tänavanimi Majaka. Praegune Pae tänav kandis enne 1949. aastat Valge tänava nime. See nimi tulenes Alumisest ehk Valgest tuletornist.
1922.–1925. aastal oli Lõuna ja Põhja tuletornis palgal kaheksa inimest. Peale nende olid Valge 1 paiknenud tuletornide töökojas ametis kolm ametnikku ja 30 töölist.
Töökoda allus merejõudude peavalitsusele ning kasutas 4150 ruutmeetrit maad. Sellel maal asus 1806. aastal ehitatud kahekorruseline paekivihoone üldpinnaga ligi 480 m2.
Maja esimese korruse kaheksast ruumist kuulus viis tuletornide töökojale. Teisel korrusel oli neli korterit ning üks meteoroloogiajaama ruum.
Alumise tuletorni lähedal kõrge aiaga ümbritsetud maa-alal tegutses meteoroloogiajaam.
|
Uudised
VE: Lasnamäe majakad
(18.12.2003)
Lasnamäe majakad 200-aastased
Robert Nerman, ajaloolane
Lasnamäe küllalt lagedal maastikul torkasid omal ajal silma tuletornid. Vanim, kahekorruseline kivihoone ehitati 1806. aastal Lasnamäe paekalda äärde. 1835. aastal püstitati sellest üle kilomeetri lõuna poole punane tüvipüramiidjas puitmajakas.
Ametlikes dokumentides nimetati tuletorne Tallinna Alumiseks ja Ülemiseks majakaks. Rahvasuus hakati 1806. aasta rajatist kutsuma Valgeks ja 1835. aasta ehitist Punaseks majakaks. Samuti nimetati esimest Põhja ja teist Lõuna tuletorniks.
Tuletorne toideti mitmel moel 1839. aastal rajati Valgele majakale praeguseni säilinud katusetorn ning 1873. ja 1894. aastal tehti kapitaalremont. 1890. aastateks oli Punane tuletorn kõdunemas, seetõttu rajati 1896. aastal uus, 40 meetri kõrgune must-valge kivitorn vanast tuletornist 5–6 sülda kaugemale.
Algul põles Valges tuletornis kanepiõlitaoline vedelik, seejärel mindi üle petrooleumi-, hiljem juba elektrivalgustusele. Tsaariajal oli tuletorni juures väike elektrijaam.
Et aga elekter oli kallis, võeti kasutusele atsetüleen, mida valmistati kaltsiumkarbamiidist Tallinna Miinisadamas. Sama gaasi tarvitati 1920. aastatel jalgrattalaternates. Eesti Vabariigi ajal mindi jälle üle elektrivalgustusele. Võib arvata, et Punases tuletornis kasutati samu kütteviise.
Punasest tuletornist on veel teada, et selle valgustust võimendas 12 ülehõbetatud kumerpeeglit.
Valge tuletorni valvur Aleksei Wahrushow, kes asus vahikohale möödunud sajandi viimasel veerandil ning töötas seal üle 60 aasta, on meenutanud väga kõva korda tuletornis. Valvuril oli kategooriliselt keelatud korrakski tuletornist lahkuda.
Wahrushowi mälestuste järgi rajati Kadrioru pargist tuletorni juurde trepp. Tuletornide ülevaataja K. Matukaitis organiseeris treppi ehitama Tallinna madrused.
Majaka juures leidus vanu hooneid, näiteks omaaegne kahekorruseline paekivist töökojahoone, mis oli ehitatud arvatavasti juba 1806. aastal. 19. sajandil rajati ka paekivist sepikoda. Mitu abihoonet, nagu näiteks arteesiakaevu putka ja töökoja kraamikuur, valmis 20. sajandi algul.
Vähesed võib-olla teavad, et möödunud sajandi lõpul korraldati laskeharjutusi peale Paljassaare sõjaväe territooriumi ka Lasnamäel Karlova mõisa juures.
Tuletornide järgi said nime tänavad
Lasnamäe tuletornid andsid linnaosa tänavatele mitu nime. 1902. aastal võeti kasutusele Punase tänava nimi, mis tulenes lähedal asunud Ülemise ehk Punase tuletorni nimest. Sama tuletorni järgi sai 1910. aastal kasutusele võetud ka tänavanimi Majaka. Praegune Pae tänav kandis enne 1949. aastat Valge tänava nime. See nimi tulenes Alumisest ehk Valgest tuletornist.
1922.–1925. aastal oli Lõuna ja Põhja tuletornis palgal kaheksa inimest. Peale nende olid Valge 1 paiknenud tuletornide töökojas ametis kolm ametnikku ja 30 töölist.
Töökoda allus merejõudude peavalitsusele ning kasutas 4150 ruutmeetrit maad. Sellel maal asus 1806. aastal ehitatud kahekorruseline paekivihoone üldpinnaga ligi 480 m2.
Maja esimese korruse kaheksast ruumist kuulus viis tuletornide töökojale. Teisel korrusel oli neli korterit ning üks meteoroloogiajaama ruum.
Alumise tuletorni lähedal kõrge aiaga ümbritsetud maa-alal tegutses meteoroloogiajaam.