Möödunud aastal, päev pärast 22. maid, kui Alar Sikk oli esimese eestlasena Everesti tipus, üritas sinna jõuda Ivar Lai. Kuid külmetas mõnisada meetrit enne eesmärki sõrmi ja varbaid. 7. juulil amputeerisid Keila haigla kirurgid ta parema käe kahe ja vasaku käe keskmise sõrme viimased lülid ja vasaku jala kolme varba otsad. Vasakule jalale ei saanud mees kuu aega täie tallaga toetuda.
Mullu sügisel aga tekkis Everesti ekspeditsiooni eestvedajal Tõivo Sarmetil Ararati vallutamise plaan ja ta kutsus kaasa ka maailma katusel saadud vigastustest pareneva Ivar Laia, kes nõustus. «Riske peab alati arvestama,» räägib ta nüüd. «Aga kergelt ei saanud mäge loomulikult võtta.»
Lai seletab, et erinevalt Everestist ei ole müütilisel Ararati mäel mitmekümnekraadist pakast karta. Koju võis jätta rasked kõrgmäetikusaapad, väga paksud kindad ja külmetusvastased salvid. Samuti pole õhk 5000 meetri kõrgusel nii hõre, et muudaks vere paksuks.
Enne Araratile pürgimist käis Lai veel kord lõikusel, sest kuigi sõrmed töötasid korralikult, vajasid vasaku jala varbad veel abi. «Eks teda väheke lapiti. Aga nüüd on kõik korras,» kinnitab abikaasa Inna Lai.
Nii võiski ekspeditsioon 7. juunil Tallinnast teele asuda. Kaheksa päeva hiljem, 15. juuni varahommikul, võeti Ararati tipp. Esimesed mehed jõudsid viimasest laagrist 5100 meetri kõrgusele viie tunniga.
«Meie mõõtsime meetreid ettevaatlikumalt ja aeglasemalt,» räägivad Inna ja Ivar Lai. «Astusime viimasest laagrist tipule kaheksa tundi. Jalad pidasid ilusasti vastu. Mingit probleemi ronimisega ei tekkinud,» kinnitavad nad ja lisavad, et õnneks oli ka ilm ilus.
Inna ja Ivari tütred Regina ja Riina siiski tippu ei vallutanud. Nende piiriks jäi vastavalt 4200 ja 5000 meetrit.
Kuhu mägironijate perekond järgmisena matkab, ei oska Ivar Lai veel ütelda. «Kosume ja vaatame. Küll siis näeb,» on ta napisõnaline.
Ararati vallutamisega tähistati Eesti mägironimise juubelit
Eile lõppenud Ararati-ekspeditsiooniga pidasid Eesti mägironijad meeles ajaloolist tähtpäeva – 27. septembril 1829. aastal tõusid noor Tartu arst, tulevane ülikooli rektor Johan Jakob Parrot ning hilisem Armeenia suurpoeet Hatšatur Abovjan Ararati tippu.
Ararati 5165meetrine mäetipp on Kagu-Türgis vastu Armeenia piiri.
Nüüd jõudsid tippu Tõivo ja Jürgen Sarmet, Heiki Tuuksam, Rauno Pukonen, Mati Türk, Peeter Saabas, Inna ja Ivar Lai.
Uudised
VE: Lai, Ivar – mägironija
Everestil vigastada saanud mägironija vallutas koos abikaasaga AraratiAllar Viivik, SLÕL, 1. juuli 2004
Mullu Everestil rängalt sõrmi ja varbaid külmetanud Ivar Lai vallutas nüüd koos kaheksa kaaslasega Ararati mäe. «Ettevaatlik tuli olla ja riske vältida,» räägib eile naise ja tütardega Türgist naasnud mägironija.
Mullu sügisel aga tekkis Everesti ekspeditsiooni eestvedajal Tõivo Sarmetil Ararati vallutamise plaan ja ta kutsus kaasa ka maailma katusel saadud vigastustest pareneva Ivar Laia, kes nõustus. «Riske peab alati arvestama,» räägib ta nüüd. «Aga kergelt ei saanud mäge loomulikult võtta.»
Lai seletab, et erinevalt Everestist ei ole müütilisel Ararati mäel mitmekümnekraadist pakast karta. Koju võis jätta rasked kõrgmäetikusaapad, väga paksud kindad ja külmetusvastased salvid. Samuti pole õhk 5000 meetri kõrgusel nii hõre, et muudaks vere paksuks.
Enne Araratile pürgimist käis Lai veel kord lõikusel, sest kuigi sõrmed töötasid korralikult, vajasid vasaku jala varbad veel abi. «Eks teda väheke lapiti. Aga nüüd on kõik korras,» kinnitab abikaasa Inna Lai.
Nii võiski ekspeditsioon 7. juunil Tallinnast teele asuda. Kaheksa päeva hiljem, 15. juuni varahommikul, võeti Ararati tipp. Esimesed mehed jõudsid viimasest laagrist 5100 meetri kõrgusele viie tunniga.
«Meie mõõtsime meetreid ettevaatlikumalt ja aeglasemalt,» räägivad Inna ja Ivar Lai. «Astusime viimasest laagrist tipule kaheksa tundi. Jalad pidasid ilusasti vastu. Mingit probleemi ronimisega ei tekkinud,» kinnitavad nad ja lisavad, et õnneks oli ka ilm ilus.
Inna ja Ivari tütred Regina ja Riina siiski tippu ei vallutanud. Nende piiriks jäi vastavalt 4200 ja 5000 meetrit.
Kuhu mägironijate perekond järgmisena matkab, ei oska Ivar Lai veel ütelda. «Kosume ja vaatame. Küll siis näeb,» on ta napisõnaline.
Ararati vallutamisega tähistati Eesti mägironimise juubelit
Eile lõppenud Ararati-ekspeditsiooniga pidasid Eesti mägironijad meeles ajaloolist tähtpäeva – 27. septembril 1829. aastal tõusid noor Tartu arst, tulevane ülikooli rektor Johan Jakob Parrot ning hilisem Armeenia suurpoeet Hatšatur Abovjan Ararati tippu.
Ararati 5165meetrine mäetipp on Kagu-Türgis vastu Armeenia piiri.
Nüüd jõudsid tippu Tõivo ja Jürgen Sarmet, Heiki Tuuksam, Rauno Pukonen, Mati Türk, Peeter Saabas, Inna ja Ivar Lai.