03.05.2007 08:15
Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja leiab, et Eesti venelased asusid pronkssõdurit nii innukalt kaitsma seetõttu, et neil pole siin ühtegi oma sümbolit peale selle ausamba.
“Meile ole mingisugust teist kuju. Meil ei ole selliseid sümboleid, mille kaudu ma saaksin ennast samastada suure rahvaga,” ütles Ladõnskaja ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
“Ma saan eestlastest aru, et see oli nende jaoks okupatsiooni sümboliks, aga psühholoogid väidavad, et inimene ikkagi tahab ennast samastada suure rühmaga. Minu jaoks ja paljude teiste jaoks oligi see samastumine ajalooga. See oli meie jaoks tähtis ajaloosündmus. Seepärast võtsime me selle kuju kuidagi omaks,” lisas ta.
Ladõnskaja kinnitas, et ei õigusta absoluutselt Venemaa praegust käitumist ega vandaalitsemist Tallinna tänavatel, kuid ausamba ümberpaigutamine sel viisil teeg haiget, sest see oli üks osa siinsete venelaste identiteedist.
“Ma olen nõus teisaldamisega, aga seda oleks tulnud teha ilusti,” leiab Eesti Ekspressi ajakirjanik.
Ladõnskaja sõnul on Eesti venelastele jäänud tunne, et neid käsitletakse Eestis teise järgu rahvana ning nende vastu pole siin viimaste aastate jooksul tundnud huvi keegi peale integratsioonisihtasutuse.
Ladõnskaja hinnangul peaks Eesti riik nüüd tegema midagi siinsete venelaste jaoks, et nad näeksid, et on tähtsad.
Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov leiab, et eesti valitsus ja peaminister Andrus Ansip ei tohiks olla solvunud, et osa Eesti venelastest neid ei salli. “Võib-olla see on isegi parem, et nad praegu ei salli Ansipit ja ei salli valitsust, selle asemel, et nad ei salli eestlasi. Aga sellist tendentsi praegu pole,” lausus ta.
Berit Nuka
VE: Ladõnskaja, Viktoria – ajakirjanik
Ajakirjanik: venelastel puudub Eestis oma sümbol
Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja leiab, et Eesti venelased asusid pronkssõdurit nii innukalt kaitsma seetõttu, et neil pole siin ühtegi oma sümbolit peale selle ausamba.
“Meile ole mingisugust teist kuju. Meil ei ole selliseid sümboleid, mille kaudu ma saaksin ennast samastada suure rahvaga,” ütles Ladõnskaja ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
“Ma saan eestlastest aru, et see oli nende jaoks okupatsiooni sümboliks, aga psühholoogid väidavad, et inimene ikkagi tahab ennast samastada suure rühmaga. Minu jaoks ja paljude teiste jaoks oligi see samastumine ajalooga. See oli meie jaoks tähtis ajaloosündmus. Seepärast võtsime me selle kuju kuidagi omaks,” lisas ta.
Ladõnskaja kinnitas, et ei õigusta absoluutselt Venemaa praegust käitumist ega vandaalitsemist Tallinna tänavatel, kuid ausamba ümberpaigutamine sel viisil teeg haiget, sest see oli üks osa siinsete venelaste identiteedist.
“Ma olen nõus teisaldamisega, aga seda oleks tulnud teha ilusti,” leiab Eesti Ekspressi ajakirjanik.
Ladõnskaja sõnul on Eesti venelastele jäänud tunne, et neid käsitletakse Eestis teise järgu rahvana ning nende vastu pole siin viimaste aastate jooksul tundnud huvi keegi peale integratsioonisihtasutuse.
Ladõnskaja hinnangul peaks Eesti riik nüüd tegema midagi siinsete venelaste jaoks, et nad näeksid, et on tähtsad.
Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov leiab, et eesti valitsus ja peaminister Andrus Ansip ei tohiks olla solvunud, et osa Eesti venelastest neid ei salli. “Võib-olla see on isegi parem, et nad praegu ei salli Ansipit ja ei salli valitsust, selle asemel, et nad ei salli eestlasi. Aga sellist tendentsi praegu pole,” lausus ta.
Berit Nuka