–>
| |
|
 |
Malta äriühingule Capri Marine Ltd kuuluvast tankerist Alambra lekkis 2000. aastal Muuga sadamas merre 250 tonni toornaftat. Pärast õnnetust räägiti palju sellest, et Eesti suutlikkus suurreostuse likvideerimisel tuleb viia sellisele tasemele nagu naaberriigid meilt ootavad. Seni pole seda tehtud. |
|
Eesti on tankeriõnnetuse ees kaitsetu
30.11.2004 00:01Küllike Rooväli
Riigikontrolli audit näitab, et Eesti pole Alambra katastroofist midagi õppinud ning on jätnud hooletusse nii uute õlikorjevahendite muretsemise, olemasolevate hooldamise kui reostustõrje vastu võitlemise kavade tegemise.
Alambra õnnetusest möödunud nelja aastaga on suurõnnetuse tõenäosus kasvanud pidevalt koos Läänemerel edasi-tagasi tõttavate tankerite hulgaga. Keskkonnaministeeriumi praeguste andmete kohaselt võib Eesti vetes potentsiaalselt toimuda kolm kuni viis õnnetust lähema 10 aasta jooksul.
Veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Pieli sõnul on ainuüksi naftasaaduste vedu Läänemerel nelja aastaga kahekordistunud, rääkimata sellest, et peagi tööd alustavate suurte Vene naftasadamate lisandumisel kasvab see viie aastaga veel kaks korda.
| |
|
|
|
REKLAAM |
|
| |
<SCRIPT language=JavaScript>
if ((navigator.appName == “Microsoft Internet Explorer” &&
navigator.appVersion.indexOf(“Mac”) == -1 &&
navigator.appVersion.indexOf(“3.1”) == -1) ||
(navigator.plugins && navigator.plugins[“Shockwave Flash”])
|| navigator.plugins[“Shockwave Flash 2.0″]){
<!– Click 1–>
document.write(‘<OBJECT classid=”clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000″ codebase=”http://active.macromedia.com/flash2/cabs/swflash.cab#version=4,0,0,0″ ID=edasinupp width=”250″ height=”250″ > <PARAM NAME=movie VALUE=”http://www.postimees.ee/301104/banners/ba41ac355c72719.swf?clicktag=http://www.postimees.ee/ads/redirect.php?id=317″> <PARAM NAME=quality VALUE=high> <EMBED src=”http://www.postimees.ee/301104/banners/ba41ac355c72719.swf?clicktag=http://www.postimees.ee/ads/redirect.php?id=317″ quality=high width=”250″ height=”250″ TYPE=”application/x-shockwave-flash” PLUGINSPAGE=”http://www.macromedia.com/shockwave/download/index.cgi?P1_Prod_Version=ShockwaveFlash”></EMBED></OBJECT>’);
}
else {
document.write(‘ ‘);
}
</SCRIPT> |
|
| |
|
|
Piel märkis, et kui Soome riikliku teadusinstituudi VTT andmetel on tänavu Soome lahe vetest läbi käinud 100 miljonit tonni naftasaadusi, siis 2010. aastaks ligineb see hulk 200 miljonile.
Piel ütles, et ei tee illusioone – tuulise sügisilmaga hukkunud tankeri 30 000-tonnine last oleks soomlaste hinnangul keskkonnakatastroof, mis leviks kolme päevaga Eesti ja Soome randadesse.
30 000 tonni on umbes sama palju kui lekiks merre ühe suure naftatankeri ühest täielikult purunenud küljetankist. Ühel tankeril on aga selliseid mahuteid mitu.
2000. aasta suurõnnetuse, Malta äriühingu tankeri Alambra lekke järel Muuga sadamas räägiti palju sellest, et Eesti riigi suutlikkus suurreostuse likvideerimisel tuleb viia iga hinna eest sellisele tasemele nagu naaberriigid meilt ootavad.
Kuigi möödunud on üle nelja aasta, tunnistab piirivalveamet, et kokkuleppelise 2500 tonni naftasaaduste asemel suudaks meie väikestest alustest koosnev reostustõrjelaevastik oma nappide seadmetega kokku korjata vaid 200-tonnise naftakoguse. Seda on 50 tonni vähem kui Alambrast Muuga sadamas välja lekkis.
Varustust napib
Eesti riigil on vaid kolm reostuse korjeks kohandatud väiksemat laeva ning 7700 meetrit reostuse piiramiseks vajalikke õlitõrjepoome. Kui kõik need omavahel ühe avamerel ulpiva õlilaigu ümber ühendada, saaks teoreetiliselt piirata umbes 2,5-kilomeetrise läbimõõduga ringi.
Tegelikkuses on olukord aga veelgi viletsam, sest kõrgema lainetusega avamerel töötamiseks on ette nähtud vaid osa poomidest. Samuti ei saa piirivalve praegu rohkemat kui poolt oma poomidest üldse kasutada, kuna nende veoks puudub vastava suurusega laev.
Mitu aastat on küll kavandatud ühe veeteede ameti suurema laeva ümberehitust reostustõrje- ja jäämurdealuseks, kuid seni puudub selleks raha.
Puudub juhtiv amet
Samas on näiteks AS Tallinna Sadamal ainuüksi oma nelja sadama kaitseks valmisolekus 7125 meetrit eri lainekõrguste jaoks tehtud poome ja kuus-seitse pisemat sadamatingimustesse sobilikku alust.
Kuigi juba Alambra katastroofi eel telliti välisfirmalt riiklik reostustõrje plaan, pole seda tänini isegi eesti keelde tõlgitud, rääkimata selle ametlikust heakskiitmisest.
Nii on vastutus reostustõrje eest hajutatud keskkonna-, sise- ning majandusministeeriumi vahel ja puudub ametkond, mis koordineeriks õnnetuste ärahoidmist, likvideerimist ja ametkondade koostööd.
Piirivalveameti mereosakonna reostustõrje jaoskonna ülema leitnant Silver Vahtra sõnul puudub Eestis süsteem, mis toimib edukalt naaberriikides. Soomes juhib merereostuse vastast tegevust keskkonnaministeeriumi juurde loodud büroo, mille käsutuses on ka vajalik raha. See tuleb õlifondist, kuhu kogutakse raha kohustusliku maksuna igalt riiki läbivalt naftatonnilt.
Vahtra hinnangul tuleks ka Eestil selline süsteem luua.
Nõrk õlitõrje
• Praegu on suure tankeriõnnetuse tekkevõimalus Eesti vetes kolm kuni viis õnnetust lähema 10 aasta jooksul.
• Kokkuleppelise 2500 tonni naftasaaduste merest välja korjamise asemel suudaks Eesti praegu kahjutuks teha vaid 200 tonni naftat.
• Eesti riigil on kolm reostuse korjeks kohandatud väiksemat laeva ning 7700 meetrit reostuse piiramiseks vajalikke õlitõrjepoome. Kui kõik need omavahel ühe avamerel ulpiva õlilaigu ümber ühendada, saaks teoreetiliselt piirata umbes 2,5-kilomeetrise läbimõõduga ringi.
Uudised
VE: Läänemaa randa tabas naftareostus
30. november 2004 17:06
Läänemaad tabas naftareostus, 30 kilomeetri kaugusel Haapsalust on teisipäeval randa tulnud sadu naftaga kaetud merelinde.
Looduskaitsja Ivar Ojaste ütles Rohelisele Väravale, et Põõsaspea rannas on vähemalt kolmsada õlikirmega kaetud merelindu, kelle kallale rebased juba asunud on.
Keskkonnainspektsioon ei oska veel täpselt öelda, kust reostus alguse sai.
“Meie inimesed käisid ranniku läbi Nõvalt kuni Spithami ja praegu võib öelda, et enim oli õliga kaetud linde Põõsaspea neeme juures,” ütles keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Tõnis Ulm.
Arvatavalt on õlilaik rannikule üsna lähedal, seda on lubanud otsima minna piirivalve lennusalk.
Esmaspäeval nentis riigikontroll, et Eesti ei suuda Läänemerel suure naftatankeri avarii korral reostust õigel aja avastada ega omal jõul ära koristada.
Riigikontrolli hinnangul on piirivalveameti võimekus merereostusjuhtumite avastamisel võrdlemisi väike ega anna kindlustunnet, et toimunud reostusele jõutakse kiiresti jälile.
Eestis puudub riiklik reostustõrjeplaan. Juba neli aastat tagasi aset leidnud Eesti seni suurim reostusjuhtum tankeriga Alambra tõi teravalt esile riikliku reostustõrjeplaani puudumise tagajärjed: reostuse likvideerimist ei osatud kiirelt ja adekvaatselt korraldada, st ei teatud, kust varustust leida; millised institutsioonid millal ja mida teevad; kuidas reostuse levimist piirata jne. Vaatamata sellele ei ole ministeeriumid senini jõudnud kokkuleppele, kelle kohustuseks selle koostamine on.
Riigikontrolli hinnangul on olulisi vajakajäämisi ka reostuse likvideerimise tehnika haldamisel. Piirivalveamet on võimeline olemasoleva tehnikaga likvideerima kuni 200 tonni naftareostust, kuid see moodustab vaid kümnendiku sellest, mida riik peaks suutma.
Madala reostustõrjevõimekuse valguses on riigile eriti valus see, et ka olemasolevat varustust hooldatakse lohakalt. Näiteks jäeti puhastamata osa Alambra naftareostuse likvideerimisel kasutatud tehnikast, mistõttu see muutus kasutuskõlbmatuks ning Keskkonnainspektsioon kandis maha 66 000 krooni ulatuses varustust.
Osa varustusest on endiselt korda tegemata, sealhulgas üks avamere õlikorjekassett, mis soetati 1997. aastal 4,3 miljoni krooni eest ja mille korrastamiseks kuluks hinnanguliselt 900 000 krooni.
Seetõttu on reaalne reostustõrjevõimekus praegu väiksemgi kui 2000. aasta septembris tanker Alambra reostusjuhtumi ajal, kui Muuga sadamas lekkis merre ligi 250 tonni toornaftat. Eesti riik on praegu ulatuslikku reostust võimeline likvideerima ainult välisriikide abiga.
xxx
<!–
Eesti on tankeriõnnetuse ees kaitsetu
30.11.2004 00:01Küllike Rooväli
Alambra õnnetusest möödunud nelja aastaga on suurõnnetuse tõenäosus kasvanud pidevalt koos Läänemerel edasi-tagasi tõttavate tankerite hulgaga. Keskkonnaministeeriumi praeguste andmete kohaselt võib Eesti vetes potentsiaalselt toimuda kolm kuni viis õnnetust lähema 10 aasta jooksul.
Veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Pieli sõnul on ainuüksi naftasaaduste vedu Läänemerel nelja aastaga kahekordistunud, rääkimata sellest, et peagi tööd alustavate suurte Vene naftasadamate lisandumisel kasvab see viie aastaga veel kaks korda.
if ((navigator.appName == “Microsoft Internet Explorer” &&
navigator.appVersion.indexOf(“Mac”) == -1 &&
navigator.appVersion.indexOf(“3.1”) == -1) ||
(navigator.plugins && navigator.plugins[“Shockwave Flash”])
|| navigator.plugins[“Shockwave Flash 2.0″]){
<!– Click 1–>
document.write(‘<OBJECT classid=”clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000″ codebase=”http://active.macromedia.com/flash2/cabs/swflash.cab#version=4,0,0,0″ ID=edasinupp width=”250″ height=”250″ > <PARAM NAME=movie VALUE=”http://www.postimees.ee/301104/banners/ba41ac355c72719.swf?clicktag=http://www.postimees.ee/ads/redirect.php?id=317″> <PARAM NAME=quality VALUE=high> <EMBED src=”http://www.postimees.ee/301104/banners/ba41ac355c72719.swf?clicktag=http://www.postimees.ee/ads/redirect.php?id=317″ quality=high width=”250″ height=”250″ TYPE=”application/x-shockwave-flash” PLUGINSPAGE=”http://www.macromedia.com/shockwave/download/index.cgi?P1_Prod_Version=ShockwaveFlash”></EMBED></OBJECT>’);
}
else {
document.write(‘
}
</SCRIPT>
Piel märkis, et kui Soome riikliku teadusinstituudi VTT andmetel on tänavu Soome lahe vetest läbi käinud 100 miljonit tonni naftasaadusi, siis 2010. aastaks ligineb see hulk 200 miljonile.
Piel ütles, et ei tee illusioone – tuulise sügisilmaga hukkunud tankeri 30 000-tonnine last oleks soomlaste hinnangul keskkonnakatastroof, mis leviks kolme päevaga Eesti ja Soome randadesse.
30 000 tonni on umbes sama palju kui lekiks merre ühe suure naftatankeri ühest täielikult purunenud küljetankist. Ühel tankeril on aga selliseid mahuteid mitu.
2000. aasta suurõnnetuse, Malta äriühingu tankeri Alambra lekke järel Muuga sadamas räägiti palju sellest, et Eesti riigi suutlikkus suurreostuse likvideerimisel tuleb viia iga hinna eest sellisele tasemele nagu naaberriigid meilt ootavad.
Kuigi möödunud on üle nelja aasta, tunnistab piirivalveamet, et kokkuleppelise 2500 tonni naftasaaduste asemel suudaks meie väikestest alustest koosnev reostustõrjelaevastik oma nappide seadmetega kokku korjata vaid 200-tonnise naftakoguse. Seda on 50 tonni vähem kui Alambrast Muuga sadamas välja lekkis.
Varustust napib
Eesti riigil on vaid kolm reostuse korjeks kohandatud väiksemat laeva ning 7700 meetrit reostuse piiramiseks vajalikke õlitõrjepoome. Kui kõik need omavahel ühe avamerel ulpiva õlilaigu ümber ühendada, saaks teoreetiliselt piirata umbes 2,5-kilomeetrise läbimõõduga ringi.
Tegelikkuses on olukord aga veelgi viletsam, sest kõrgema lainetusega avamerel töötamiseks on ette nähtud vaid osa poomidest. Samuti ei saa piirivalve praegu rohkemat kui poolt oma poomidest üldse kasutada, kuna nende veoks puudub vastava suurusega laev.
Mitu aastat on küll kavandatud ühe veeteede ameti suurema laeva ümberehitust reostustõrje- ja jäämurdealuseks, kuid seni puudub selleks raha.
Puudub juhtiv amet
Samas on näiteks AS Tallinna Sadamal ainuüksi oma nelja sadama kaitseks valmisolekus 7125 meetrit eri lainekõrguste jaoks tehtud poome ja kuus-seitse pisemat sadamatingimustesse sobilikku alust.
Kuigi juba Alambra katastroofi eel telliti välisfirmalt riiklik reostustõrje plaan, pole seda tänini isegi eesti keelde tõlgitud, rääkimata selle ametlikust heakskiitmisest.
Nii on vastutus reostustõrje eest hajutatud keskkonna-, sise- ning majandusministeeriumi vahel ja puudub ametkond, mis koordineeriks õnnetuste ärahoidmist, likvideerimist ja ametkondade koostööd.
Piirivalveameti mereosakonna reostustõrje jaoskonna ülema leitnant Silver Vahtra sõnul puudub Eestis süsteem, mis toimib edukalt naaberriikides. Soomes juhib merereostuse vastast tegevust keskkonnaministeeriumi juurde loodud büroo, mille käsutuses on ka vajalik raha. See tuleb õlifondist, kuhu kogutakse raha kohustusliku maksuna igalt riiki läbivalt naftatonnilt.
Vahtra hinnangul tuleks ka Eestil selline süsteem luua.