Eestlaste kütuseelement tekitas elevust
 Airi Ilisson
Ülemaailmsest kütuseelemendi tööstuse konverentsist Miamis osa võtnud Eesti teadlased said kinnituse, et kütuseelementide uuringud Eestis on võrreldavad maailma esinduslikumatega.
Eelmise nädala esmaspäevast reedeni tutvustasid kütuseelementi arendavad eri riikide ettevõtjad, firmad ja ülikoolid ettekannetes, kui kaugele neist keegi uuringutega jõudnud on.
“Suuri üllatusi polnud, sest kirjandust loeme iga päev,” märkis AS-i Elcogen juht Enn Õunpuu, kelle firma on kütuseelemendi uuringuid toetanud viimasel kolmel aastal kokku kuue miljoni krooniga. “Võrreldes muu maailmaga, oleme suhteliselt eesrindlikud, meie ettekande vastu oli elav huvi ja sõlmisime uusi kontakte.”
Konverentsil tõdeti, et vesinik energiakandjana on kaugemas perspektiivis kogu maailma energeetika tulevik. 2050. aastaks ületab energianõudlus olemasolevad varud juba kolm korda, mistõttu suuremad tööstusriigid on kütuseelemendi ja vesinikumajanduse arenduse prioriteediks kuulutanud.
Eestis on uuringutele kulunud 10 miljonit
Perspektiivikaima energiatehnoloogiana on kütuseelement efektiivne, keskkonnasõbralik ja töökindel.
Eesti riigi ja ärimeeste toetusel on Tartu Ülikoolis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis kütuseelemendi uuringutesse investeeritud praeguseks kümme miljonit krooni. Praegu töötab Elcogen välja pikaajalist programmi ja peab läbirääkimisi riigiga, kuidas järgmistel aastatel uuringute rahastamine peaks jätkuma.
Seni on Tartu Ülikooli professorite Enn Lusti ja Jüri Tamme uuringuid saatnud edu. Aasta pärast uurimistöö alustamist leidis füüsikalise keemia töögrupp ühe võimaliku lahenduse küsimusele, millele ettevõtjad kõikjal üle maailma on kulutanud sadu miljoneid dollareid. Katseelement töötab suhteliselt madalal temperatuuril, on valmistatud uuest ja odavamast materjalist ning kannatab ka väljalülitamist ja jahutamist, mis seni on olnud üks suurim takistus kõrgtemperatuurse kütuseelemendi rakendamisel.
Katseeksemplar on töötanud 2000 tundi
Viimaste tulemuste kohaselt on uudsetest materjalidest element näidanud head stabiilsust üle 2000 töötunni 650 kuumakraadi juures ning selle perioodi jooksul on tehtud kümme termotsüklit (sisse-välja lülitust).
Enn Õunapuu sõnul on uuringud pikaajalised ja tööstuse jaoks sobilikke tulemusi võib odata kõige varem 2010. aastaks. “Valmis ei saa toode kunagi, see on nagu autod, mida pidevalt täiustatakse,” lausus ta. “Elemendi ajalist vastupidavust ja stabiilsust saab katsetada ainult pikaaegselt. Praegu on meie katseeksemplar üle 2000 tunni töötanud oluliste muutusteta.”
Õunapuu lisas, et see pole lõplik tulemus, vaid osa uuringute pidevast protsessist, mille üks etapp läbi sai.
Kui katsed jätkuvad edukalt, võib Eesti kütuseelement jõuda laiaulatuslikku kasutusse 2020. aastaks. Uuringute tulemusel vormistatud patendid kuuluvad Elcogenile.
Kõrgtemperatuurilist kütuseelementi saab kasutada elektri ja sooja tootmiseks ehitistes, samuti vooluallikana autodes.
|
Uudised
VE: kütuseelement
(12.11.2003)
Ülemaailmsest kütuseelemendi tööstuse konverentsist Miamis osa võtnud Eesti teadlased said kinnituse, et kütuseelementide uuringud Eestis on võrreldavad maailma esinduslikumatega.
Eelmise nädala esmaspäevast reedeni tutvustasid kütuseelementi arendavad eri riikide ettevõtjad, firmad ja ülikoolid ettekannetes, kui kaugele neist keegi uuringutega jõudnud on.
“Suuri üllatusi polnud, sest kirjandust loeme iga päev,” märkis AS-i Elcogen juht Enn Õunpuu, kelle firma on kütuseelemendi uuringuid toetanud viimasel kolmel aastal kokku kuue miljoni krooniga. “Võrreldes muu maailmaga, oleme suhteliselt eesrindlikud, meie ettekande vastu oli elav huvi ja sõlmisime uusi kontakte.”
Konverentsil tõdeti, et vesinik energiakandjana on kaugemas perspektiivis kogu maailma energeetika tulevik. 2050. aastaks ületab energianõudlus olemasolevad varud juba kolm korda, mistõttu suuremad tööstusriigid on kütuseelemendi ja vesinikumajanduse arenduse prioriteediks kuulutanud.
Eestis on uuringutele kulunud 10 miljonit
Perspektiivikaima energiatehnoloogiana on kütuseelement efektiivne, keskkonnasõbralik ja töökindel.
Eesti riigi ja ärimeeste toetusel on Tartu Ülikoolis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis kütuseelemendi uuringutesse investeeritud praeguseks kümme miljonit krooni. Praegu töötab Elcogen välja pikaajalist programmi ja peab läbirääkimisi riigiga, kuidas järgmistel aastatel uuringute rahastamine peaks jätkuma.
Seni on Tartu Ülikooli professorite Enn Lusti ja Jüri Tamme uuringuid saatnud edu. Aasta pärast uurimistöö alustamist leidis füüsikalise keemia töögrupp ühe võimaliku lahenduse küsimusele, millele ettevõtjad kõikjal üle maailma on kulutanud sadu miljoneid dollareid. Katseelement töötab suhteliselt madalal temperatuuril, on valmistatud uuest ja odavamast materjalist ning kannatab ka väljalülitamist ja jahutamist, mis seni on olnud üks suurim takistus kõrgtemperatuurse kütuseelemendi rakendamisel.
Katseeksemplar on töötanud 2000 tundi
Viimaste tulemuste kohaselt on uudsetest materjalidest element näidanud head stabiilsust üle 2000 töötunni 650 kuumakraadi juures ning selle perioodi jooksul on tehtud kümme termotsüklit (sisse-välja lülitust).
Enn Õunapuu sõnul on uuringud pikaajalised ja tööstuse jaoks sobilikke tulemusi võib odata kõige varem 2010. aastaks. “Valmis ei saa toode kunagi, see on nagu autod, mida pidevalt täiustatakse,” lausus ta. “Elemendi ajalist vastupidavust ja stabiilsust saab katsetada ainult pikaaegselt. Praegu on meie katseeksemplar üle 2000 tunni töötanud oluliste muutusteta.”
Õunapuu lisas, et see pole lõplik tulemus, vaid osa uuringute pidevast protsessist, mille üks etapp läbi sai.
Kui katsed jätkuvad edukalt, võib Eesti kütuseelement jõuda laiaulatuslikku kasutusse 2020. aastaks. Uuringute tulemusel vormistatud patendid kuuluvad Elcogenile.
Kõrgtemperatuurilist kütuseelementi saab kasutada elektri ja sooja tootmiseks ehitistes, samuti vooluallikana autodes.