Kunda Sadam on efektiivne ja funktsionaalne kaubasadam Kunda lahes Soome Lahe rannikul.
Kunda sadama garanteeritud sügavus on sõltuvalt kaist kuni 9,5 meetrit ning seal on võimalik töödelda kuni 8000-tonnise kandevõimega aluseid.
Sadamal on 4 kaikohta. Laadimiseks ja lossimiseks on kasutada mobiilkraanad ja laadurid. Töö toimub 24 tundi päevas puhkepäevadeta. Sadam on kaubasaatjate ja laevade poolt hinnatud kiire laadimise ja hea teeninduse tõttu. Töödeldakse nii puiste- kui ka pakitud kaupu. Klientidele on täna pakkuda 450 m² kaetud laoruumi, lahtised laoplatsid, lootsiteenused ja puksiiriabi. 2001.a. kasvas sadama kaubakäive 1,71 milj. tonnini.
Suurimad sadama kliendid on ümarpuidu ja teiste puidutoodete eksportijad. Tähtsamad ekspordiartiklid on ümarpuit, tsement ja tsemendiklinker, puiduhake, saepuru, turvas ja puitkiudplaat. KNC kasutab sadamat tsemendi ja tsemendiklinkri ning tsemendi tootmiseks vajaliku kipsi ja tahkekütuse impordiks.
Kaupu on vahetatud 21 riigiga, kaugeimad neist USA, Maroko, Togo ja Gaana.
Kunda Nordic Tsement koduleheküljelt ja
Kunda linna koduküljelt :
Kunda sadam taasavati 2.aprillil 1994.a. Sadamasse suubuva süvendi laius on 70 m ja põhikai pikkus 176 m. Seal võivad randuda kuni 8000 tonnise 
veeväljasurvega laevad. Sadama üldpindala on 33 520 m2, sealhulgas kaubasadam 9700 m2, teede laius on 10 m. Sadama kavandatud
võimsus on 500 000 tonni tsementi ja klinkrit ning 1 milj.t. muid kaupu aastas. 1996.a. kaubakäive oli 588 000 tonni erinevaid kaupu, millest 60 % moodustasid tsement ja klinker. Tänaseks on sadam oma võimsuse saavutanud, seepärast alustatakse lähiajal sadama laiendamist. Kunda sadamat läbis 1999.a. ligi 1,5 miljonit tonni kaupa ja külastas 556 laeva.
Kunda sadama kaudu on kaupa imporditud Soomest, Saksamaalt, Hollandist ja Rootsist. Impordiartiklid on purustatud kivi, lõhkeaine, sool, ehituspuit, raudkonstruktsioonid.
Eksporti on teostatud järgmistesse maadesse: Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Gaana, Itaalia, Norra, Poola , Rootsi ja Togo. Ekspordiartiklid on: tsement, puitlaastplaat, klinker, purustatud kivi, laud, brikett, freesturvas, paberipuit, saepuru, punane puit, ehituspuit, puit, rapsiseeme ja hakkpuit.
xxx
Kunda sadam vajab esmakordselt talvel jäälõhkuja abi
Kunda sadam vajas nädalavahetusel esmakordselt selle (so 2004.a.) talve jooksul jäälõhkuja abi ning prognooside kohaselt läheb seda vaja ka märtsikuus.
Kunda sadamakapten Aadu Nurmsalu ütles, et jäälõhkuja Tarmo tegi esimese reisi Kundasse 14. veebruaril ja eile hommikul läks viimaste laevadega välja lääne poole.
Kui laevad taas jääpiirile kogunevad, aitab Tarmo need täna jälle sadamasse.
Nurmsalu sõnul on Soome laht kaetud jääga 75 protsendi ulatuses, jääpiir asub Osmussaare meridiaanil. Navigeerimiseks kergem lahvandus jookseb piki Soome rannikut Osmussaarest kuni Vaindlooni.
Kunda sadamat külastavad laevad sõidavad Vaindloost 10-15 miili loode poole, kust edasi tuleb juba kasutada jäälõhkuja abi. Olusid raskendab ka ebasoodsate tuulte tõttu tekkinud rüsijää, samas on suureks abiks jääklassiga puksiir Kunda, mille sadam läinud aastal ostis.
Sünoptikute ja hüdroloogide prognooside kohaselt hakkab taas külmenema järgmisel nädalal, kuigi sel nädalal on oodata tuulte pöördumist lõunakaarde, mis teeb liikumise merel ajutiselt paremaks. “Kuu lõpuni lubab aga kibedat külma ja ebasoodsaid põhjakaarte tuuli,” ütles Nurmsalu.
Külmad võivad püsida kuni märtsi esimese dekaadini ning kuni selle ajani on jäälõhkuja vajalik. “Suur talv on juba möödas,” lohutas end sadamakapten siiski.
Läinud üliraskel talvel oli Kunda lahel selleks ajaks jäälõhkujat kasutatud juba kaks kuud.
Pärnu lahel töötab jääpuksiir Neptun juba 5. jaanuarist, seal ulatub jääpiir kaldast kuni 30 meremiilini.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Kunda sadam
Kunda Sadam on efektiivne ja funktsionaalne kaubasadam Kunda lahes Soome Lahe rannikul.
Kunda sadama garanteeritud sügavus on sõltuvalt kaist kuni 9,5 meetrit ning seal on võimalik töödelda kuni 8000-tonnise kandevõimega aluseid.
Sadamal on 4 kaikohta. Laadimiseks ja lossimiseks on kasutada mobiilkraanad ja laadurid. Töö toimub 24 tundi päevas puhkepäevadeta. Sadam on kaubasaatjate ja laevade poolt hinnatud kiire laadimise ja hea teeninduse tõttu. Töödeldakse nii puiste- kui ka pakitud kaupu. Klientidele on täna pakkuda 450 m² kaetud laoruumi, lahtised laoplatsid, lootsiteenused ja puksiiriabi. 2001.a. kasvas sadama kaubakäive 1,71 milj. tonnini.
Suurimad sadama kliendid on ümarpuidu ja teiste puidutoodete eksportijad. Tähtsamad ekspordiartiklid on ümarpuit, tsement ja tsemendiklinker, puiduhake, saepuru, turvas ja puitkiudplaat. KNC kasutab sadamat tsemendi ja tsemendiklinkri ning tsemendi tootmiseks vajaliku kipsi ja tahkekütuse impordiks.
Kaupu on vahetatud 21 riigiga, kaugeimad neist USA, Maroko, Togo ja Gaana.
Kunda Nordic Tsement koduleheküljelt ja
Kunda linna koduküljelt :
Kunda sadam taasavati 2.aprillil 1994.a. Sadamasse suubuva süvendi laius on 70 m ja põhikai pikkus 176 m. Seal võivad randuda kuni 8000 tonnise
veeväljasurvega laevad. Sadama üldpindala on 33 520 m2, sealhulgas kaubasadam 9700 m2, teede laius on 10 m. Sadama kavandatud
võimsus on 500 000 tonni tsementi ja klinkrit ning 1 milj.t. muid kaupu aastas. 1996.a. kaubakäive oli 588 000 tonni erinevaid kaupu, millest 60 % moodustasid tsement ja klinker. Tänaseks on sadam oma võimsuse saavutanud, seepärast alustatakse lähiajal sadama laiendamist. Kunda sadamat läbis 1999.a. ligi 1,5 miljonit tonni kaupa ja külastas 556 laeva.
Kunda sadama kaudu on kaupa imporditud Soomest, Saksamaalt, Hollandist ja Rootsist. Impordiartiklid on purustatud kivi, lõhkeaine, sool, ehituspuit, raudkonstruktsioonid.
Eksporti on teostatud järgmistesse maadesse: Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Gaana, Itaalia, Norra, Poola , Rootsi ja Togo. Ekspordiartiklid on: tsement, puitlaastplaat, klinker, purustatud kivi, laud, brikett, freesturvas, paberipuit, saepuru, punane puit, ehituspuit, puit, rapsiseeme ja hakkpuit.
xxx
Kunda sadam vajab esmakordselt talvel jäälõhkuja abi
Kunda sadam vajas nädalavahetusel esmakordselt selle (so 2004.a.) talve jooksul jäälõhkuja abi ning prognooside kohaselt läheb seda vaja ka märtsikuus.
Kunda sadamakapten Aadu Nurmsalu ütles, et jäälõhkuja Tarmo tegi esimese reisi Kundasse 14. veebruaril ja eile hommikul läks viimaste laevadega välja lääne poole.
Kui laevad taas jääpiirile kogunevad, aitab Tarmo need täna jälle sadamasse.
Nurmsalu sõnul on Soome laht kaetud jääga 75 protsendi ulatuses, jääpiir asub Osmussaare meridiaanil. Navigeerimiseks kergem lahvandus jookseb piki Soome rannikut Osmussaarest kuni Vaindlooni.
Kunda sadamat külastavad laevad sõidavad Vaindloost 10-15 miili loode poole, kust edasi tuleb juba kasutada jäälõhkuja abi. Olusid raskendab ka ebasoodsate tuulte tõttu tekkinud rüsijää, samas on suureks abiks jääklassiga puksiir Kunda, mille sadam läinud aastal ostis.
Sünoptikute ja hüdroloogide prognooside kohaselt hakkab taas külmenema järgmisel nädalal, kuigi sel nädalal on oodata tuulte pöördumist lõunakaarde, mis teeb liikumise merel ajutiselt paremaks. “Kuu lõpuni lubab aga kibedat külma ja ebasoodsaid põhjakaarte tuuli,” ütles Nurmsalu.
Külmad võivad püsida kuni märtsi esimese dekaadini ning kuni selle ajani on jäälõhkuja vajalik. “Suur talv on juba möödas,” lohutas end sadamakapten siiski.
Läinud üliraskel talvel oli Kunda lahel selleks ajaks jäälõhkujat kasutatud juba kaks kuud.
Pärnu lahel töötab jääpuksiir Neptun juba 5. jaanuarist, seal ulatub jääpiir kaldast kuni 30 meremiilini.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee