Kumu läks ametlikest andmetest 80 miljoni võrra kallimaks
28.10.2005 10:30PM Online
Ametlike numbrite järgi läks Kumu ehitamine ja sisustamine maksma 656 miljonit krooni, kuid kõigi muuseumiga seotud riigihangete kogusumma on 84 miljoni võrra rohkem: 740 miljonit krooni, kirjutab Äripäev.
Eesti uus kunstimuuseum ehk Kumu. Foto: Raigo Pajula
Enamik Kumu suurematest riigihangetest tehti väljakuulutamiseta läbirääkimistega ja seda kõige erinevamatel põhjustel, peamiselt aga ettekäändel, et «kogu aeg oli kiire,» kirjutab ajaleht.
Kumu ehituse peatöövõtjalt Merko Ehituselt telliti peatöövõtule lisaks täiendavaid ja ettenägematutel asjaoludel lisatöid seitsmel korral.
Algsele summale, millega Merko Ehitus kohustus Kumu valmis ehitama, lisandus niimoodi ligi 80 miljonit krooni ja kokkuvõttes läks töö 30 miljonit krooni kallimaks summast, mille eest lubas riigihankel hoone valmis ehitada kalleima pakkumise teinud Estconde-E.
Merko Ehituse Kumu projekti direktori Raul Ojala sõnul ei ole ehituse selline kallinemine ja lisatööd midagi väga erilist.
«Tegemist on ju väga unikaalse hoonega ja selline kallinemine on täiesti normaalne,» ütles Ojala. «Mul ei tule küll meelde ühtegi ehitusobjekti, mille lõplik maksumus ei ole läinud kallimaks planeeritust.»
Ojala ütles, et peatöövõtja otsimise ajal tundus Kumu projekt vist tõesti mõne ehitusfirma jaoks magus, kuid tegelikult on tegemist väga keerulise objektiga.
Juriidilist nõu ostis Kumu ehituse sihtasutus Viktor Kaasiku advokaadibüroolt hinnaga 1770 krooni tund, kokku teenis Kaasik tänu Kumu nõustamisele 1,23 miljonit krooni.
Riigihange tehti nii kiiresti ära, et loetud päevade jooksul, mil hanke teade riigihangete registris rippus, ei olevat seda keegi peale Kaasiku märganud.
Advokaat Kaido Ehasoo avaldas Postimehes koguni arvamust, et teadet kunagi üles ei riputatud, sest keegi advokaadifirmadest poleks kahe silma vahele jätnud nii mahukat tööd.
Viktor Kaasik korraldab muuseumi sihtasutusele kuuluva Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva kinnistu enampakkumist.
See maja jõuab hiljem ringiga Viktor Kaasiku endaga seotud firma omandusse ning uus omanik küsib siis maja hinnaks juba umbes 200 miljonit krooni ehk 120 miljonit krooni rohkem, kui hoone eest vaid aasta varem oli saanud Kumu ehitamise sihtasutus.
Kuid kõige esimese asjana ei tehtud riigihanget mitte selleks, et leida firma, kes Kumu projekteeriks ja siis valmis ehitaks, vaid hoopis selleks, et leida suhtekorraldaja.
Ka suhtekorraldusteenused läksid esialgse 37.000 krooni asemel maksma pool miljonit.
Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse esimees Voldemar Promet on öelnud, et ehitus läks kallimaks vaid 6–7 protsenti ja sihtasutuse haldusjuhi Heinu Klaasi arvates tuleks Euroopasse püstitada ausammas Kumu ehitajatele, sest asi läks vaid 10 protsenti plaanitust kallimaks.
Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse liikme Toomas Juhansoni sõnul arvestavad sihtasutuse inimesed ise siiski asja bilansilise maksumusega ehk 656 miljoni krooniga.
Sellest läks projekteerimine ja kõik ehitustöödega seonduv maksma 616 ning muuseumi sisustamine 40 miljonit krooni.
Miks on erinevus riigihangetes nähtuvate numbrite ja numbri vahel, millega sihtasutus ise opereerib, selle põhjuseks peab Juhanson asjaolu, et kõikide ostetud kaupade ja teenuste eest pole veel makstud. Kuid ta lisab, et nii suur ei tohiks see vahe küll olla.
Raha Kumu rajamiseks pärineb kolmest allikast: 395 miljonit krooni laenuna rahandusministeeriumilt, 180 miljonit krooni Kultuurkapitalilt ja 100 miljonit krooni kinnisvara müügist.
Ametnike hulgas olevat ajalehe kinnitusel käibele läinud ütlus, et kui jutt käib umbes ühest miljardist kroonist, siis lühidalt on see «üks Kumu.»
Uudised
VE: kumu
Kumu läks ametlikest andmetest 80 miljoni võrra kallimaks
28.10.2005 10:30PM Online
Enamik Kumu suurematest riigihangetest tehti väljakuulutamiseta läbirääkimistega ja seda kõige erinevamatel põhjustel, peamiselt aga ettekäändel, et «kogu aeg oli kiire,» kirjutab ajaleht.
Kumu ehituse peatöövõtjalt Merko Ehituselt telliti peatöövõtule lisaks täiendavaid ja ettenägematutel asjaoludel lisatöid seitsmel korral.
Algsele summale, millega Merko Ehitus kohustus Kumu valmis ehitama, lisandus niimoodi ligi 80 miljonit krooni ja kokkuvõttes läks töö 30 miljonit krooni kallimaks summast, mille eest lubas riigihankel hoone valmis ehitada kalleima pakkumise teinud Estconde-E.
Merko Ehituse Kumu projekti direktori Raul Ojala sõnul ei ole ehituse selline kallinemine ja lisatööd midagi väga erilist.
«Tegemist on ju väga unikaalse hoonega ja selline kallinemine on täiesti normaalne,» ütles Ojala. «Mul ei tule küll meelde ühtegi ehitusobjekti, mille lõplik maksumus ei ole läinud kallimaks planeeritust.»
Ojala ütles, et peatöövõtja otsimise ajal tundus Kumu projekt vist tõesti mõne ehitusfirma jaoks magus, kuid tegelikult on tegemist väga keerulise objektiga.
Juriidilist nõu ostis Kumu ehituse sihtasutus Viktor Kaasiku advokaadibüroolt hinnaga 1770 krooni tund, kokku teenis Kaasik tänu Kumu nõustamisele 1,23 miljonit krooni.
Riigihange tehti nii kiiresti ära, et loetud päevade jooksul, mil hanke teade riigihangete registris rippus, ei olevat seda keegi peale Kaasiku märganud.
Advokaat Kaido Ehasoo avaldas Postimehes koguni arvamust, et teadet kunagi üles ei riputatud, sest keegi advokaadifirmadest poleks kahe silma vahele jätnud nii mahukat tööd.
Viktor Kaasik korraldab muuseumi sihtasutusele kuuluva Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva kinnistu enampakkumist.
See maja jõuab hiljem ringiga Viktor Kaasiku endaga seotud firma omandusse ning uus omanik küsib siis maja hinnaks juba umbes 200 miljonit krooni ehk 120 miljonit krooni rohkem, kui hoone eest vaid aasta varem oli saanud Kumu ehitamise sihtasutus.
Kuid kõige esimese asjana ei tehtud riigihanget mitte selleks, et leida firma, kes Kumu projekteeriks ja siis valmis ehitaks, vaid hoopis selleks, et leida suhtekorraldaja.
Ka suhtekorraldusteenused läksid esialgse 37.000 krooni asemel maksma pool miljonit.
Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse esimees Voldemar Promet on öelnud, et ehitus läks kallimaks vaid 6–7 protsenti ja sihtasutuse haldusjuhi Heinu Klaasi arvates tuleks Euroopasse püstitada ausammas Kumu ehitajatele, sest asi läks vaid 10 protsenti plaanitust kallimaks.
Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse liikme Toomas Juhansoni sõnul arvestavad sihtasutuse inimesed ise siiski asja bilansilise maksumusega ehk 656 miljoni krooniga.
Sellest läks projekteerimine ja kõik ehitustöödega seonduv maksma 616 ning muuseumi sisustamine 40 miljonit krooni.
Miks on erinevus riigihangetes nähtuvate numbrite ja numbri vahel, millega sihtasutus ise opereerib, selle põhjuseks peab Juhanson asjaolu, et kõikide ostetud kaupade ja teenuste eest pole veel makstud. Kuid ta lisab, et nii suur ei tohiks see vahe küll olla.
Raha Kumu rajamiseks pärineb kolmest allikast: 395 miljonit krooni laenuna rahandusministeeriumilt, 180 miljonit krooni Kultuurkapitalilt ja 100 miljonit krooni kinnisvara müügist.
Ametnike hulgas olevat ajalehe kinnitusel käibele läinud ütlus, et kui jutt käib umbes ühest miljardist kroonist, siis lühidalt on see «üks Kumu.»