| |
|
 |
Euroopa karikavõistluste superliigas võidutsenud Eesti koondis koosseisus (vasakult) Kristjan Rahnu, Madis Kallas, Päärn Brauer ja Indrek Turi rõõmustamas. |
|
Kümnevõistlejate uus põlvkond tõi Euroopa superliigas iluvigade kiuste võidu
05.07.2004 00:01Andrus Nilk, sporditoimetuse juhataja
Deivil Tserp, reporter
Kuigi kümnevõistluskoondise tugevamad liikmed Kristjan Rahnu ja Indrek Turi oma tippsummadele selgelt alla jäid, võitsid nad koos Madis Kallasega Euroopa mitmevõistluse karika esmakordselt Eestile.
Enne viimast ala 1500 m jooksu pealtnäha üliturvaliselt juhtinud Eesti mehed pingutasid, nagu hetkevõimed lubasid, kuid ähvardavalt lähenenud sakslased näitasid selgelt paremat vastupidavust ja publik ootas hinge kinni pidades lõpptulemusi.
Kui Tallinnas Kadrioru staadionil kuuldus teade võõrustajate võidust, vallandus peatribüünil vaimustusorkaan. Kurnatud kümnevõistlejate nägudel peegeldus tohutu kergendus. Nad kallistasid üksteist ja siirdusid aplausitormi saatel auringile.
«Kaks rasket tööpäeva, ühegi tulemuse üle polnud jõudu rõõmustada, aga karika võitmine pakub lõpuks tõelise naudingu,» lausus eestlastest parima summa 7888 punktiga kolmanda koha saanud Turi.
Kehvad jooksuajad
Finišisirgel maruliselt spurtinud Turi näitas 1500 meetris aega 4.43,26, Kallas 4.47,51 ja Rahnu 5.06,82. Sakslaste ajad olid 4.25 – 4.42. «Kui sakslased olnuks parimas jooksuvormis, jäänuksime karikata,» tunnistas Turi.
Isiklikule rekordile 8203 rohkem kui 400 punktiga alla jäänud Kristjan Rahnu ütles, et võistkondlik võit korvas ponnistused.
«Ühestki alast pole head rääkida, võitlesin väsimusega ja kui olnuks tegu individuaalvõistlusega, mõelnuksin sada korda katkestamisele. Meeskond andis motivatsiooni,» lausus 7784 punkti kasseerinud Rahnu.
Isikliku rekordi 7610 punkti püstitanud Kallas ütles, et rasketes tingimustes loovutasid kõik sekundeid ja sentimeetreid.
«Olümpianormi 8000 punkti püüdmiseks polnud ma veel valmis,» tunnistas Kallas. «Nii Indrek kui Kristjan on minust praegu kindlalt paremad.» Individuaalselt tegi parima summa 7927 itaallane William Frullani.
Avapäeva kavaväliseks kuuendaks alaks kujunes pidev võitlus lausvihma ja jahedusega. Tulemus kirjas, jooksid sportlased riietusruumi kuivi särke ja sokke otsima.
«Päärn Brauer hõiskas hommikul, et see on tema ilm, ka Turi ei lase end rasketest oludest heidutada. Rahnu ja Kallase etteasteid mõjutas halb ilm märgatavalt. Nad on õrnemad sportlased,» lausus Kaukis.
11-kraadine temperatuur tegi mehed 100 m stardis ettevaatlikuks. 11,19 kirja saanud Kallas, kes Arles’is lõpetas 10,85ga, tegi Kaukise sõnul nagu lahtijooksu. Kangelt liikunud Rahnu piirdus 10,91 ja Turi 11,19ga.
Eesti eksrekordiomanik Toomas Berendsen meenutas, kuidas 1969. aasta novembri alguses NSV Liidu meistrivõistlustel nelja-viiekraadise temperatuuriga tugevaid mehi kanderaamiga ära viidi.
«Jäin lõpuks rahule, sain hõbemedali,» ütles Berendsen. «Raskete tingimustega tuleb harjuda. 1965. aasta NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlustel Moskvas põletati söerajal naftat, et rada tahedamaks muutuks.»
Turi näitas närvi kaugushüppes, ent isiklikust margist 7.23 hoolimata jäi jalgesse paarikümnesentimeetrine varu. Ka kõrgushüppetulemus 2.03 rahuldas treener Andrei Nazarovit, kes siis palus hoolealusel jala hoidmiseks võistlemise lõpetada.
«Kiiruslikud võimed pole Indrekul praegu kõige paremad,» hindas Nazarov. «Kauguses võib ta peagi jõuda 7.50ni.» Teivashüppes ületas Turi eestlastest parimana 4.80.
Rahnu polnud rahul
Kui Turi, Kallas ja Brauer võisid rekordite üle rõõmustada, siis Rahnu virutas oma sooritustele avapäeva lõpul lõuahaagi: «Kõik tulemused olid sitad.»
Rahnu selgitas: kaugushüppe jäid puusad liiga taha (7.21), kõrgushüppes ei leidnud tunnetust (1.91). Kuuli tõukas ta parimana 15.12, ent treeningul lendab raudmuna üle 16 meetri.
«Näib, et vormi pole,» märkis morniilmeline Rahnu. Lõpetades lisas ta: «Olin kehaliselt väga raskes seisus, tehnika lagunes.»
Kaukis leidis, et Kristjani vormil pole häda midagi. «Ateenas teeb ta hoopis teist võistlust,» lisas koondise juhendaja.
400 m jooksus alistusid Rahnu, Turi ja Kallas oma tippmarkidele selgelt. Kaukis ajas sekundi loovutamise ilmaolude süüks, Nool pidas õhtust ilma – vihm lakkas, tuuletu ja 16 soojakraadi – kiireks jooksmiseks sobivaks.
xxx
Mida arvas…
Tõnu KaukisEesti meeskonna peatreener
Kui mullu kirjutati, et superliigasse jõudmine on supersaavutus, siis nüüd võib öelda, et selle võitmine on eriti super. Lõpp oli ärev. Ootasin tulemusi, kellelgi polnud teavet. Vaatasin, et sakslased õnnitlevad teineteist, ja samal ajal tekkis mõte, et võib-olla nad võitsidki. Kahe päeva vältel polnud põhjust poistele kordagi vitsa anda, sest kriisimomente ei olnud.
Indrek Kaseorgkümnevõistleja
Eelmisel aastal üritasime pakkuda põnevat stsenaariumi, tänavu tahtsid poisid meid üle trumbata, ja see neil ka õnnestus. Kehalist potentsiaali leidub kõigil meie sportlastel, kuid alade sooritamine tuli välja rabedalt. Kuigi oli juttu, et liidrit pole vaja, torkas silma, et üks vanem kolleeg võinuks poistel kõrval olla. Üldtreenitus peaks olema parem.
Toomas Savisuusaliidu president
Superliiga võitsid noore põlvkonna kümnevõistlejad. Neil, kes istusid tribüünil, pole selle võiduga mingit pistmist. Kaudselt võivad selle võidu üle siirast rõõmu tunda kõik, kes on kümnevõistluse traditsioone elus hoidnud. Traditsioonid, mis on tipnenud kolme olümpiamedaliga. Klumberg-Kolmpere teenis pronksi, Aun hõbeda ja Nool kulla.
Superliiga Euroopa mitmevõistluse karikavõistlus.
Kümnevõistlus. 1. William Frullani (Itaalia) 7927 (10,69, 7.47, 13.26, 2.03, 49,58, 14,39, 42.97, 4.40, 57.06, 4.45,46), 2. Laurent Hernu (Prantsusmaa) 7921, 3. Indrek Turi 7888 (11,19, 7.23, 14.11, 2.03, 51,10, 14,44, 39.99, 4.80, 62.69, 4.43,26) … 5. Kristjan Rahnu 7784 (10,92, 7.21, 15.12, 1.91, 50,76, 14,52, 47.75, 4.40, 61.32, 5.06,82) … 9. Madis Kallas 7610 (11,19, 7.09, 15.09, 1.97, 52,01, 14,99, 45.96, 4.40, 54.64, 4.47,51) … 24. Päärn Brauer 7164 (11,26, 6.68, 15.04, 1.70, 50,48, 16,66, 44.81, 53.92, 4.42,89).
Meeskonnad. 1. Eesti 23 282, 2. Saksamaa 23 234, 3. Prantsusmaa 23 120 punkti.
Uudised
VE: kümnevõistluse Euroopa superliiga
Kümnevõistlejate uus põlvkond tõi Euroopa superliigas iluvigade kiuste võidu
Kuigi kümnevõistluskoondise tugevamad liikmed Kristjan Rahnu ja Indrek Turi oma tippsummadele selgelt alla jäid, võitsid nad koos Madis Kallasega Euroopa mitmevõistluse karika esmakordselt Eestile.
05.07.2004 00:01Andrus Nilk, sporditoimetuse juhataja
Deivil Tserp, reporter
Enne viimast ala 1500 m jooksu pealtnäha üliturvaliselt juhtinud Eesti mehed pingutasid, nagu hetkevõimed lubasid, kuid ähvardavalt lähenenud sakslased näitasid selgelt paremat vastupidavust ja publik ootas hinge kinni pidades lõpptulemusi.
Kui Tallinnas Kadrioru staadionil kuuldus teade võõrustajate võidust, vallandus peatribüünil vaimustusorkaan. Kurnatud kümnevõistlejate nägudel peegeldus tohutu kergendus. Nad kallistasid üksteist ja siirdusid aplausitormi saatel auringile.
«Kaks rasket tööpäeva, ühegi tulemuse üle polnud jõudu rõõmustada, aga karika võitmine pakub lõpuks tõelise naudingu,» lausus eestlastest parima summa 7888 punktiga kolmanda koha saanud Turi.
Kehvad jooksuajad
Finišisirgel maruliselt spurtinud Turi näitas 1500 meetris aega 4.43,26, Kallas 4.47,51 ja Rahnu 5.06,82. Sakslaste ajad olid 4.25 – 4.42. «Kui sakslased olnuks parimas jooksuvormis, jäänuksime karikata,» tunnistas Turi.
Isiklikule rekordile 8203 rohkem kui 400 punktiga alla jäänud Kristjan Rahnu ütles, et võistkondlik võit korvas ponnistused.
«Ühestki alast pole head rääkida, võitlesin väsimusega ja kui olnuks tegu individuaalvõistlusega, mõelnuksin sada korda katkestamisele. Meeskond andis motivatsiooni,» lausus 7784 punkti kasseerinud Rahnu.
Isikliku rekordi 7610 punkti püstitanud Kallas ütles, et rasketes tingimustes loovutasid kõik sekundeid ja sentimeetreid.
«Olümpianormi 8000 punkti püüdmiseks polnud ma veel valmis,» tunnistas Kallas. «Nii Indrek kui Kristjan on minust praegu kindlalt paremad.» Individuaalselt tegi parima summa 7927 itaallane William Frullani.
Avapäeva kavaväliseks kuuendaks alaks kujunes pidev võitlus lausvihma ja jahedusega. Tulemus kirjas, jooksid sportlased riietusruumi kuivi särke ja sokke otsima.
«Päärn Brauer hõiskas hommikul, et see on tema ilm, ka Turi ei lase end rasketest oludest heidutada. Rahnu ja Kallase etteasteid mõjutas halb ilm märgatavalt. Nad on õrnemad sportlased,» lausus Kaukis.
11-kraadine temperatuur tegi mehed 100 m stardis ettevaatlikuks. 11,19 kirja saanud Kallas, kes Arles’is lõpetas 10,85ga, tegi Kaukise sõnul nagu lahtijooksu. Kangelt liikunud Rahnu piirdus 10,91 ja Turi 11,19ga.
Eesti eksrekordiomanik Toomas Berendsen meenutas, kuidas 1969. aasta novembri alguses NSV Liidu meistrivõistlustel nelja-viiekraadise temperatuuriga tugevaid mehi kanderaamiga ära viidi.
«Jäin lõpuks rahule, sain hõbemedali,» ütles Berendsen. «Raskete tingimustega tuleb harjuda. 1965. aasta NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlustel Moskvas põletati söerajal naftat, et rada tahedamaks muutuks.»
Turi näitas närvi kaugushüppes, ent isiklikust margist 7.23 hoolimata jäi jalgesse paarikümnesentimeetrine varu. Ka kõrgushüppetulemus 2.03 rahuldas treener Andrei Nazarovit, kes siis palus hoolealusel jala hoidmiseks võistlemise lõpetada.
«Kiiruslikud võimed pole Indrekul praegu kõige paremad,» hindas Nazarov. «Kauguses võib ta peagi jõuda 7.50ni.» Teivashüppes ületas Turi eestlastest parimana 4.80.
Rahnu polnud rahul
Kui Turi, Kallas ja Brauer võisid rekordite üle rõõmustada, siis Rahnu virutas oma sooritustele avapäeva lõpul lõuahaagi: «Kõik tulemused olid sitad.»
Rahnu selgitas: kaugushüppe jäid puusad liiga taha (7.21), kõrgushüppes ei leidnud tunnetust (1.91). Kuuli tõukas ta parimana 15.12, ent treeningul lendab raudmuna üle 16 meetri.
«Näib, et vormi pole,» märkis morniilmeline Rahnu. Lõpetades lisas ta: «Olin kehaliselt väga raskes seisus, tehnika lagunes.»
Kaukis leidis, et Kristjani vormil pole häda midagi. «Ateenas teeb ta hoopis teist võistlust,» lisas koondise juhendaja.
400 m jooksus alistusid Rahnu, Turi ja Kallas oma tippmarkidele selgelt. Kaukis ajas sekundi loovutamise ilmaolude süüks, Nool pidas õhtust ilma – vihm lakkas, tuuletu ja 16 soojakraadi – kiireks jooksmiseks sobivaks.
xxx
Mida arvas…
Tõnu KaukisEesti meeskonna peatreener
Kui mullu kirjutati, et superliigasse jõudmine on supersaavutus, siis nüüd võib öelda, et selle võitmine on eriti super. Lõpp oli ärev. Ootasin tulemusi, kellelgi polnud teavet. Vaatasin, et sakslased õnnitlevad teineteist, ja samal ajal tekkis mõte, et võib-olla nad võitsidki. Kahe päeva vältel polnud põhjust poistele kordagi vitsa anda, sest kriisimomente ei olnud.
Indrek Kaseorgkümnevõistleja
Eelmisel aastal üritasime pakkuda põnevat stsenaariumi, tänavu tahtsid poisid meid üle trumbata, ja see neil ka õnnestus. Kehalist potentsiaali leidub kõigil meie sportlastel, kuid alade sooritamine tuli välja rabedalt. Kuigi oli juttu, et liidrit pole vaja, torkas silma, et üks vanem kolleeg võinuks poistel kõrval olla. Üldtreenitus peaks olema parem.
Toomas Savisuusaliidu president
Superliiga võitsid noore põlvkonna kümnevõistlejad. Neil, kes istusid tribüünil, pole selle võiduga mingit pistmist. Kaudselt võivad selle võidu üle siirast rõõmu tunda kõik, kes on kümnevõistluse traditsioone elus hoidnud. Traditsioonid, mis on tipnenud kolme olümpiamedaliga. Klumberg-Kolmpere teenis pronksi, Aun hõbeda ja Nool kulla.
Superliiga Euroopa mitmevõistluse karikavõistlus.
Kümnevõistlus. 1. William Frullani (Itaalia) 7927 (10,69, 7.47, 13.26, 2.03, 49,58, 14,39, 42.97, 4.40, 57.06, 4.45,46), 2. Laurent Hernu (Prantsusmaa) 7921, 3. Indrek Turi 7888 (11,19, 7.23, 14.11, 2.03, 51,10, 14,44, 39.99, 4.80, 62.69, 4.43,26) … 5. Kristjan Rahnu 7784 (10,92, 7.21, 15.12, 1.91, 50,76, 14,52, 47.75, 4.40, 61.32, 5.06,82) … 9. Madis Kallas 7610 (11,19, 7.09, 15.09, 1.97, 52,01, 14,99, 45.96, 4.40, 54.64, 4.47,51) … 24. Päärn Brauer 7164 (11,26, 6.68, 15.04, 1.70, 50,48, 16,66, 44.81, 53.92, 4.42,89).
Meeskonnad. 1. Eesti 23 282, 2. Saksamaa 23 234, 3. Prantsusmaa 23 120 punkti.