Raimond KULL sündis 03.10.1882. aaastal sündis Narvas Kreenholmi Manufaktuuri puusepa Martin Kulli peres. Ema Mai (sündinud Orro) teenis elatist pesunaisena.
Suur muusikahuvi viis R. Kulli Narva Muusikakooli ja juba 10-aastase poisina sai ta oma esimese pillimehepalga, esindades kooli orkestris trummarina Peterburis. Peagi õppis ta mängima ka erinevaid puhkpille – alti, tenorit, baritoni ning keelpillidest viiulit ja vioolat.
Sõjaväeteenistuse läbis Vladimiri polgu puhkpilliorkestris. Samal ajal jätkas õpinguid Narva Muusikakoolis, kus õppis klarnetit, kontrabassi ja ka balalaikat. Kuna sel perioodil oli Narvas ja Narva-Jõesuus vilgas kultuurielu, siis peagi mängis R. Kull Narva linnateatri orkestris, liuväljal ja eriti suviti Narva-Jõesuus tantsupidudel ja suveorkestris.
1899 lõpetas ta Narva linnakooli ja 1900. a. astus ta Miina Härma soovitusel Peterburi Konservatooriumi ja professor Jaan Tamme soovitusel valis trombooni eriala F. Türneri klassis. Varasem puhkpillide mängimise kogemus võimaldas R. Kullil juba aastaga omandada selline vilumus, et juba aasta pärast sai ta tööd Keiserliku Muusikaseltsi sümfooniaorkestris. Nii mõnigi kord sai harjutada dirigendi ametit.
1903.a-l oli tal dirigendi debüütesinemine Peterburi Eesti Haridusseltsis lavastuses “Ema õnnistus” juhatamine. 1906 lõpetas ta trombooniklassi ja jätkas tööd Peterburis. 1909 sai R.Kull tööd Kaasani sümfooniaorkestri dirigendina. Oli siin 1912. aastani, mil Estonia teatris hakati lavastama ka muusikalavastusi ja R. Kull sai tööd kodumaal – oli 1920-ni teatris peadirigendiks.
Vahepealsetesse aastatesse mahub ka töö Eesti Mereväe orkestris (1918-1927) ja 1934-1939 Eesti Ringhäälingu orkestri juht.
1928, 1933 ja 1938 oli Raimond KULL Eesti Üldlaulupidudel puhkpilliorkestrite üldjuht. Mereväeorkestris saavutatud edu võimaldas R. Kullil viibida ka välismaal ja nii oli ta 1928.a-l Budapestis sümfooniaorkestri dirigent (juhatas Eesti sümfoonilise muusika kontserti), 1919 juhatas 7 vabaõhukontserti Riias, 1934 raadio stuudiokontserte Varssavis.
R. Kull oli üks Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaid, kuid õppejõuna hakkas ta siin tööle alles 1929. Juhatas trombooniklassi – tema
andekamate õpilastena on kirjas Paul Karp, A. Flink, T. Karis, R. Kivi. Tema tunde iseloomustas lõbusus ja sundimatu õhkkond; õpetuse juures pidas ta tähtsaks õpilase oma tööd.
R. Kull proovis end muusikaloojana – tema sulest on ilmunud sümfooniaid ja puhkpillipalu aga ka mõned koorilaulud. Publikumenu saavutas tema “Fantaasia eesti viisidest” ja virulastele südamelähedane sümfooniline pilt
“Kriusha lahing”, mis oli seatud nii sümfoonia- kui ka puhkpilliorkestrile.
Professor Raimund Kull suri 10.10.1942 Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.
Arthur Ruusmaa Sulev Hurma väljakirjutiste ja H. Rannapi raamatu
“Eesti Muusikaakadeemia professorid” alusel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kull, Raimond – puhkpillimängija, helilooja ja dirigent
Raimond KULL sündis 03.10.1882. aaastal sündis Narvas Kreenholmi Manufaktuuri puusepa Martin Kulli peres. Ema Mai (sündinud Orro) teenis elatist pesunaisena.
Suur muusikahuvi viis R. Kulli Narva Muusikakooli ja juba 10-aastase poisina sai ta oma esimese pillimehepalga, esindades kooli orkestris trummarina Peterburis. Peagi õppis ta mängima ka erinevaid puhkpille – alti, tenorit, baritoni ning keelpillidest viiulit ja vioolat.
Sõjaväeteenistuse läbis Vladimiri polgu puhkpilliorkestris. Samal ajal jätkas õpinguid Narva Muusikakoolis, kus õppis klarnetit, kontrabassi ja ka balalaikat. Kuna sel perioodil oli Narvas ja Narva-Jõesuus vilgas kultuurielu, siis peagi mängis R. Kull Narva linnateatri orkestris, liuväljal ja eriti suviti Narva-Jõesuus tantsupidudel ja suveorkestris.
1899 lõpetas ta Narva linnakooli ja 1900. a. astus ta Miina Härma soovitusel Peterburi Konservatooriumi ja professor Jaan Tamme soovitusel valis trombooni eriala F. Türneri klassis. Varasem puhkpillide mängimise kogemus võimaldas R. Kullil juba aastaga omandada selline vilumus, et juba aasta pärast sai ta tööd Keiserliku Muusikaseltsi sümfooniaorkestris. Nii mõnigi kord sai harjutada dirigendi ametit.
1903.a-l oli tal dirigendi debüütesinemine Peterburi Eesti Haridusseltsis lavastuses “Ema õnnistus” juhatamine. 1906 lõpetas ta trombooniklassi ja jätkas tööd Peterburis. 1909 sai R.Kull tööd Kaasani sümfooniaorkestri dirigendina. Oli siin 1912. aastani, mil Estonia teatris hakati lavastama ka muusikalavastusi ja R. Kull sai tööd kodumaal – oli 1920-ni teatris peadirigendiks.
Vahepealsetesse aastatesse mahub ka töö Eesti Mereväe orkestris (1918-1927) ja 1934-1939 Eesti Ringhäälingu orkestri juht.
1928, 1933 ja 1938 oli Raimond KULL Eesti Üldlaulupidudel puhkpilliorkestrite üldjuht. Mereväeorkestris saavutatud edu võimaldas R. Kullil viibida ka välismaal ja nii oli ta 1928.a-l Budapestis sümfooniaorkestri dirigent (juhatas Eesti sümfoonilise muusika kontserti), 1919 juhatas 7 vabaõhukontserti Riias, 1934 raadio stuudiokontserte Varssavis.
R. Kull oli üks Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaid, kuid õppejõuna hakkas ta siin tööle alles 1929. Juhatas trombooniklassi – tema
andekamate õpilastena on kirjas Paul Karp, A. Flink, T. Karis, R. Kivi. Tema tunde iseloomustas lõbusus ja sundimatu õhkkond; õpetuse juures pidas ta tähtsaks õpilase oma tööd.
R. Kull proovis end muusikaloojana – tema sulest on ilmunud sümfooniaid ja puhkpillipalu aga ka mõned koorilaulud. Publikumenu saavutas tema “Fantaasia eesti viisidest” ja virulastele südamelähedane sümfooniline pilt
“Kriusha lahing”, mis oli seatud nii sümfoonia- kui ka puhkpilliorkestrile.
Professor Raimund Kull suri 10.10.1942 Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.
Arthur Ruusmaa Sulev Hurma väljakirjutiste ja H. Rannapi raamatu
“Eesti Muusikaakadeemia professorid” alusel.