| p {line-height: 15px;} Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido tunnistas teisipäeval, et Eestit tabanud kübersõjast on saanud omamoodi proovikivi ka NATO jaoks, mis ilmselt ajendab organisatsiooni tõhusamalt tegelema küberkaitse küsimustega.
Pole võimatu, et NATO-l tuleb Eesti sündmuste valguses muuta ka teatud õigusakte.
Pahatahtlikud rünnakud
«Kui ühe riigi kommunikatsioonikeskus hävitatakse raketiga, siis on selge, et tegu on sõjalise rünnakuga ja rakenduma peab artikkel viis,» arutles Tiido. Rakett on defineeritav, küberrelv mitte, lisas ta.
Suursaadiku hinnangul tuleb NATO-l tõestada, et ta suudab arvutisüsteemide vastaseid rünnakuid tõrjuda ja «tulemüüre» ehitada.
Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et küberrünnakute puhul pole tegemist enam mitte huligaansuse, vaid Eesti riigi kui terviku vastu suunatud pahatahtlike rünnakutega.
«Kui võõrriigi laevastik blokeerib meie sadamaid või nende hävitajad blokeerivad meie õhuruumi, siis on selline tegevus täiesti üheselt mõistetav,» nentis Aaviksoo. «Siin ei ole väga suurt põhimõttelist vahet selles, kui vaenulikud jõud blokeerivad riigi infokanalid, suhtlusportaalid.»
Samas ei soovinud Aaviksoo üheselt öelda, kas küberrünnakuid võib käsitleda kui reaalset rünnakut Eesti riigi vastu, mille puhul võiks rääkida Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5st, mis käsitleb rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu kui rünnakut kõigi vastu.
Ameeriklased Eestis
«Ma arvan, et praegu ei ole ühtegi kaitseministrit, kes sellele ühemõtteliselt vastata võiks. Ka mina jätan selle vastamata,» ütles Aaviksoo. «Aga arvan, et see peab lähiajal vastuse saama ja tõenäoliselt tõstatub see küsimus ka Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel esmaspäeval Brüsselis.»
Kaitseministeeriumi endise asekantsleri Margus Kolga sõnul on tegemist ühe esimese juhtumiga, kus rünnatakse riiki kui tervikut nii, et seda saab kindlalt ja tõendatavalt väita.
Samas nentis Kolga, et otsese sõjalise ründega on Eestit tabanud küberrünnakuid raske võrrelda, sest ründaja tuvastamine on tihti võimatu. Tema sõnul saab juhul, kui vaenlane on keeruliselt tuvastatav, peamiseks vastumeetmeks oma süsteemide kaitse tugevdamine.
Teisalt tuleb praegu välisministeeriumi osakonnajuhatajana töötava Kolga kinnitusel luua küberruumi puudutavad rahvusvaheliselt siduvad normid.
«Küsimus on selles, kui suur ja missugune peab olema ründe tekitatud kahju, et seda sõjaliseks ründeks defineerida, ja muidugi ka selles, kui kindlalt suudetakse tuvastada mõne riigi roll ründe korraldamisel,» lisas Kolga.
NATO on viimastel aastatel üha hoolikamalt hakanud tegelema küberrünnakute ohu tõrjumisega ja just Eestisse on rajamisel NATO küberkaitse kompetentsikeskus, mis hakkab välja töötama erinevaid mooduseid küberrünnakute tõrjumiseks.
Samuti saabusid Eestisse pärast rünnakute algust USA spetsialistid, kes külastavad Eesti ametiasutusi ning uurivad rünnakute iseloomu ja tõrjumise võimalusi.
|
Uudised
VE: kübersõda
11.05.2007 00:01Kai Kalamees, Postimees
Peeter Kuimet, Postimees
Teist nädalat vältavad küberründeid Eesti serverite vastu jälgitakse pingsa tähelepanuga NATO peakontoris Brüsselis, sest varem pole ükski alliansi liikmesriik nii mastaapse häkkerite rünnakulaviini alla sattunud.
Foto: Egert Kamenik
Pole võimatu, et NATO-l tuleb Eesti sündmuste valguses muuta ka teatud õigusakte.
Pahatahtlikud rünnakud
«Kui ühe riigi kommunikatsioonikeskus hävitatakse raketiga, siis on selge, et tegu on sõjalise rünnakuga ja rakenduma peab artikkel viis,» arutles Tiido. Rakett on defineeritav, küberrelv mitte, lisas ta.
Suursaadiku hinnangul tuleb NATO-l tõestada, et ta suudab arvutisüsteemide vastaseid rünnakuid tõrjuda ja «tulemüüre» ehitada.
Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et küberrünnakute puhul pole tegemist enam mitte huligaansuse, vaid Eesti riigi kui terviku vastu suunatud pahatahtlike rünnakutega.
«Kui võõrriigi laevastik blokeerib meie sadamaid või nende hävitajad blokeerivad meie õhuruumi, siis on selline tegevus täiesti üheselt mõistetav,» nentis Aaviksoo. «Siin ei ole väga suurt põhimõttelist vahet selles, kui vaenulikud jõud blokeerivad riigi infokanalid, suhtlusportaalid.»
Samas ei soovinud Aaviksoo üheselt öelda, kas küberrünnakuid võib käsitleda kui reaalset rünnakut Eesti riigi vastu, mille puhul võiks rääkida Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5st, mis käsitleb rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu kui rünnakut kõigi vastu.
Ameeriklased Eestis
«Ma arvan, et praegu ei ole ühtegi kaitseministrit, kes sellele ühemõtteliselt vastata võiks. Ka mina jätan selle vastamata,» ütles Aaviksoo. «Aga arvan, et see peab lähiajal vastuse saama ja tõenäoliselt tõstatub see küsimus ka Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel esmaspäeval Brüsselis.»
Kaitseministeeriumi endise asekantsleri Margus Kolga sõnul on tegemist ühe esimese juhtumiga, kus rünnatakse riiki kui tervikut nii, et seda saab kindlalt ja tõendatavalt väita.
Samas nentis Kolga, et otsese sõjalise ründega on Eestit tabanud küberrünnakuid raske võrrelda, sest ründaja tuvastamine on tihti võimatu. Tema sõnul saab juhul, kui vaenlane on keeruliselt tuvastatav, peamiseks vastumeetmeks oma süsteemide kaitse tugevdamine.
Teisalt tuleb praegu välisministeeriumi osakonnajuhatajana töötava Kolga kinnitusel luua küberruumi puudutavad rahvusvaheliselt siduvad normid.
«Küsimus on selles, kui suur ja missugune peab olema ründe tekitatud kahju, et seda sõjaliseks ründeks defineerida, ja muidugi ka selles, kui kindlalt suudetakse tuvastada mõne riigi roll ründe korraldamisel,» lisas Kolga.
NATO on viimastel aastatel üha hoolikamalt hakanud tegelema küberrünnakute ohu tõrjumisega ja just Eestisse on rajamisel NATO küberkaitse kompetentsikeskus, mis hakkab välja töötama erinevaid mooduseid küberrünnakute tõrjumiseks.
Samuti saabusid Eestisse pärast rünnakute algust USA spetsialistid, kes külastavad Eesti ametiasutusi ning uurivad rünnakute iseloomu ja tõrjumise võimalusi.