Krimmi eestlaste järeltulijaid jahmatasid kauplused ja meri
 Airi Ilisson
 15 Krimmi eestlaste järeltulijat oli kahenädalasel unistustereisil Eestis
Krimmis eesti keelt õpetanud Merge Simmul loodab laste pääsu Eesti ülikooli
Täna asub 2000 kilomeetri pikkusele koduteele 15 Krimmi Krasnodarka küla eestlaste järeltulijat; veel juuni algul rippus kahenädalase Eesti-reisi toimumine juuksekarva otsas.
Kui talvel 40 Krasnodarka noorele eesti keelt õpetanud Merge Simmul juuni algul kuulis, et rahapuudusel võib laste suvine laager Eestis ära jääda, oli ta väga pettunud. Viisad olid tehtud, elamine Tallinna, Rakvere, Viljandi ja Haapsalu peredes korraldatud. Lapsed jäid kurvaks, et talv läbi oodatud unistustereis Eestisse võib jääda vaid lubaduseks.
Õpetaja Simmulile Krimmi külla tulnud Tallinna-sõbrad hakkasid uurima, kui palju kogu reis maksaks. Seejärel koguti kiiresti annetusi eraisikutelt, haridusministeeriumilt, Tartu linnalt, AS-ilt Aspi ja MTÜ-lt Emma, millest jätkus sõiduks ja iga laps sai veel ka 300 krooni taskuraha.
Kuupalk 100 krooni
See summa on kolm korda suurem kui Krimmi elaniku keskmine kuusissetulek. Aga Eesti “kasuvanemate” hirm laste priiskamise pärast oli asjata – poodi sattudes ostis Krasnodarka noorsugu kõigepealt emale kohvi, isale meened ja vennale sokid ning alles siis mõeldi enda peale.
Eesti kauplused olid Krimmi põhi- ja keskkooliõpilastele korralik šokk. Krasnodarkas on naturaalmajandus, iga pere sõltub oma lehmast, makaronid ja pelmeenid valmistatakse ise. Seepärast pole midagi imestada, et juhendajaga poodi läinud kasulaps pidas püha toimingu rikkumiseks, kui klient riiulilt võetud kauba ostmata jätab.
“Meil on klient kuningas, neil on vastupidi,” meenutas Simmul. “Ühel õhtul tahtsime Krimmi poest hulga koogikesi osta, kaupmees aga ei müünud – meil polnud kaasas oma “paketikut”, kuhu koogid panna.”
Eestikeelsed koolid suleti Krimmis 1938. aastal. Sestsaadik oskavad Krasnodarka 54 eesti perekonnas eesti keelt peamiselt ainult vanavanemad. Noorematest räägib eesti keelt ainsana tänavu juba teist korda siin käinud Polina Fromina (16) ema, kes ise ei ole Eestis käinud.
Krasnodarka noorte talvistest keeletundidest tundsid enim rõõmu küla memmed-taadid. Kui 5. klassi õpilane Marina koolis õpitud uut eesti laulu vana- emale lõõritas, hakkasid sel pisarad voolama.
Eksootiline Eesti
Kuna Krasnodarka asub stepis, kus suvel valitseb tuul, kuumus ja veepuudus, oli iga päev ujumas käia noortele siin suur eksootika. 6. klassi lõpetanud Anja Viidermann rõõmustas, et sai Eestis ujumise selgeks. Ka Krasnodarkas saab kümme grivnat (u 25 krooni – toim) maksva bussipiletiga mere äärde sõita, aga töötutel vanematel pole vahel isegi niipalju raha, et laste koolisöögi eest maksta.
Talvel laskis Simmul lastel sugupuud joonistada. Need tulid noortel kui pudru ja kapsad: ema valgevenelane, isa tšehh, vana- isa ukrainlane, vanaema eestlane. “Eesti veretilk on Krasnodarkas suhteliselt väike, aga mul on unistus, et äkki saab sealt külast mõne lapse välja rebida, stipendiumiga Eestisse ülikooli tuua,” lausus Simmul. “Et neist ei saaks taas lehmatalitajad või kombainerid, sest vanematel pole raha last Simferoopoli ülikooli saata.”
Sügisel 12. klassis õppima hakkav Polina Fromina kavatseb järgmisel kevadel kandideerida Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele erialale.
Eestlased Krimmis juba 140 aastat
Esimesed eestlaste saadikud saabusid Krimmi 1861. aasta kevadel, et tutvuda kohapealsete elamistingimustega. See oli vastus Venemaa valitsuse kutsele asustada tühjaks jäänud Krimmi stepiosa. Pakuti maid Simferoopoli, Eupatooria, Perekopi ja Feodossia maakonnas.
Saadikud andid kogutud teabe Eestis edasi. Algas väljarändamine. 1861. aasta augustis jõudsid Krimmi viis-kuus eesti perekonda.
1897. aastal elas Krimmis 2176 eestlast, 1989. aastal 898. Osa pöördus perestroika ajal tagasi oma ajaloolisele kodumaale Eestisse.
Vaatamata nende vähesel arvule on säilinud neli Krimmi eestlaskonna keskust, sh Krasnodarka küla Krasnogvardeiski rajoonis. 16. augustil tähistab Kras-nodarka küla 140. aasta-päeva. Ukrainas elab praegu üle 4000 eesti päritolu kodaniku. EPL
|
Uudised
VE: Krimmi eestlaste järeltulijad
(09.08.2003)
Täna asub 2000 kilomeetri pikkusele koduteele 15 Krimmi Krasnodarka küla eestlaste järeltulijat; veel juuni algul rippus kahenädalase Eesti-reisi toimumine juuksekarva otsas.
Kui talvel 40 Krasnodarka noorele eesti keelt õpetanud Merge Simmul juuni algul kuulis, et rahapuudusel võib laste suvine laager Eestis ära jääda, oli ta väga pettunud. Viisad olid tehtud, elamine Tallinna, Rakvere, Viljandi ja Haapsalu peredes korraldatud. Lapsed jäid kurvaks, et talv läbi oodatud unistustereis Eestisse võib jääda vaid lubaduseks.
Õpetaja Simmulile Krimmi külla tulnud Tallinna-sõbrad hakkasid uurima, kui palju kogu reis maksaks. Seejärel koguti kiiresti annetusi eraisikutelt, haridusministeeriumilt, Tartu linnalt, AS-ilt Aspi ja MTÜ-lt Emma, millest jätkus sõiduks ja iga laps sai veel ka 300 krooni taskuraha.
Kuupalk 100 krooni
See summa on kolm korda suurem kui Krimmi elaniku keskmine kuusissetulek. Aga Eesti “kasuvanemate” hirm laste priiskamise pärast oli asjata – poodi sattudes ostis Krasnodarka noorsugu kõigepealt emale kohvi, isale meened ja vennale sokid ning alles siis mõeldi enda peale.
Eesti kauplused olid Krimmi põhi- ja keskkooliõpilastele korralik šokk. Krasnodarkas on naturaalmajandus, iga pere sõltub oma lehmast, makaronid ja pelmeenid valmistatakse ise. Seepärast pole midagi imestada, et juhendajaga poodi läinud kasulaps pidas püha toimingu rikkumiseks, kui klient riiulilt võetud kauba ostmata jätab.
“Meil on klient kuningas, neil on vastupidi,” meenutas Simmul. “Ühel õhtul tahtsime Krimmi poest hulga koogikesi osta, kaupmees aga ei müünud – meil polnud kaasas oma “paketikut”, kuhu koogid panna.”
Eestikeelsed koolid suleti Krimmis 1938. aastal. Sestsaadik oskavad Krasnodarka 54 eesti perekonnas eesti keelt peamiselt ainult vanavanemad. Noorematest räägib eesti keelt ainsana tänavu juba teist korda siin käinud Polina Fromina (16) ema, kes ise ei ole Eestis käinud.
Krasnodarka noorte talvistest keeletundidest tundsid enim rõõmu küla memmed-taadid. Kui 5. klassi õpilane Marina koolis õpitud uut eesti laulu vana- emale lõõritas, hakkasid sel pisarad voolama.
Eksootiline Eesti
Kuna Krasnodarka asub stepis, kus suvel valitseb tuul, kuumus ja veepuudus, oli iga päev ujumas käia noortele siin suur eksootika. 6. klassi lõpetanud Anja Viidermann rõõmustas, et sai Eestis ujumise selgeks. Ka Krasnodarkas saab kümme grivnat (u 25 krooni – toim) maksva bussipiletiga mere äärde sõita, aga töötutel vanematel pole vahel isegi niipalju raha, et laste koolisöögi eest maksta.
Talvel laskis Simmul lastel sugupuud joonistada. Need tulid noortel kui pudru ja kapsad: ema valgevenelane, isa tšehh, vana- isa ukrainlane, vanaema eestlane. “Eesti veretilk on Krasnodarkas suhteliselt väike, aga mul on unistus, et äkki saab sealt külast mõne lapse välja rebida, stipendiumiga Eestisse ülikooli tuua,” lausus Simmul. “Et neist ei saaks taas lehmatalitajad või kombainerid, sest vanematel pole raha last Simferoopoli ülikooli saata.”
Sügisel 12. klassis õppima hakkav Polina Fromina kavatseb järgmisel kevadel kandideerida Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele erialale.
Eestlased Krimmis juba 140 aastat
Esimesed eestlaste saadikud saabusid Krimmi 1861. aasta kevadel, et tutvuda kohapealsete elamistingimustega. See oli vastus Venemaa valitsuse kutsele asustada tühjaks jäänud Krimmi stepiosa. Pakuti maid Simferoopoli, Eupatooria, Perekopi ja Feodossia maakonnas.
Saadikud andid kogutud teabe Eestis edasi. Algas väljarändamine. 1861. aasta augustis jõudsid Krimmi viis-kuus eesti perekonda.
1897. aastal elas Krimmis 2176 eestlast, 1989. aastal 898. Osa pöördus perestroika ajal tagasi oma ajaloolisele kodumaale Eestisse.
Vaatamata nende vähesel arvule on säilinud neli Krimmi eestlaskonna keskust, sh Krasnodarka küla Krasnogvardeiski rajoonis. 16. augustil tähistab Kras-nodarka küla 140. aasta-päeva. Ukrainas elab praegu üle 4000 eesti päritolu kodaniku. EPL