Eesti Päevaleht kirjutab lõppenud aasta kümnest olulisemast ja kõmulisemast kuriteost. Pooled allpool loetletutest ootavad siiani lahendust.
Aasta kuritegu selgus juba märtsis, kui Rakvere Viljasalves avastati suurriisumine, mis sundis tagasi astuma põllumajandusministri Tiit Tammsaare. Kokku kadus viljasalvest ligi 14 000 tonni riigi vilja koguväärtusega 28,6 miljonit krooni. Riisumist suudeti pikemat aega varjata viljasalve ehitatud vahelagedega.
Kaitsepolitsei andmeil müüs majandusraskustes vaevelnud viljasalv riigi strateegilise varu salaja maha siseturul, kus see hiljem leiva ja piirituse näol taas kodanikele maha müüdi.
Kurioosne, et suurriisujail endilgi polnud varastatud vilja hulgast selget ettekujutust, sest skeemide väljamõtlemise ja riisumisega läks sulidel firmas arvepidamine sassi.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Tekitatud kahjust viljasalve omanikud ise pururikkaks ei saanud, sest enamik rahast läks viljasalve jooksevkulude katteks. Kui ettevõtte juht Vladimir Semjonov investeeris enamiku tööga teenitud rahast oma lähedaste heaks, siis firma noorem turundusjuht Sergei Karakai soetas uhkeid asju peamiselt isiklikuks otstarbeks. Näiteks arestis kaitsepolitsei tema uhke ATV, millega turundusjuht ettevõtte õuel sõita armastas.
Everi mõrv siiani selguseta
Aasta kõmulisemaid tapmisi oli hambaravitarvete müüjanna röövmõrv septembri lõpus Tallinna kesklinnas. Kahe poja emalt võttis elu tema tuttav hambatehnik, kes lootis nii vabaneda võlast, mis tal müügipunktis ajapikku tekkinud oli. Selleks suundus mees mõrvahommikul kõnealusesse Maneeþi tänava müügipunkti, kuhu omanik oli mehe varasemate ähvarduste järel müüjannale enesekaitseks kurika toonud.
Paraku ei õnnestunud vaikse iseloomuga naisel seda enesekaitseks kasutada, sest teravaks ihutud metallvardaga sisenenud tapja ründas ette hoiatamata, lüües naise sõrmed esmalt ukse vahele ja kägistades ta piinarikkalt surnuks. Saagiks sai tapja 5000 krooni ja arvuti, mille ta oma võlatõendite hävitamiseks kaasa võttis.
Põhja politsei mõrvagrupi ülemkomissar Elmar Vaher peab mõrva avastamist keerukaks, hoolimata tõsiasjast, et tapja vahistati nädal pärast veretööd. “Mõrvapaigal olid mitmed detailid, mis viisid meie mõtted algul muudele versioonidele,” lausus Vaher.
Paraku on see ainus seni edukalt lahendatud keeruline mõrvajuhtum.
Senini ootab tõendamist näiteks ärimees Gennadi Everi palgamõrv Venemaal, Eesti piiri lähedal Pihkvas. Selle mõrva põhjused peituvad Vene miilitsa ja Eesti politsei väitel mehe ebaseaduslikes tegemistes Eestis, kust ta allilma kättemaksu hirmus enne tapmist Pihkvasse elama läks.
Ärimees jäigi kadunuks
Samamoodi ootab sügise lõpust lahendust mitmekümne miljoni kroonise suurinvesteeringuga tegelenud kinnisvaraärimehe Erkko Rohtmaa teadmata kadunuks jäämine. Kuigi politsei kahtlustab, et noor ärimees on tapetud, ja arvab end teadvat koguni inimesi, kes selle taga on, pole seni kahtlustest kaugemale jõutud.
Kaheldava väärtusega saavutuseks võib politseitöös pidada sügisest narkolabori avastamist Pärnumaal, kus keskkriminaalpolitsei sai kätte üle 300 000 ecstasy-tableti. Nagu mitme kriminaalasja materjalidest selgub, pole politsei enda käed selles loos sugugi puhtad.
Nimelt oli keskkriminaalpolitsei lasknud Venemaalt tellida uimastivalmistamiseks vajalikke lähteaineid, mille liikumist Eestis hiljem jälgiti. Nii suudeti tänavu tabada kokku kuus laborit, mis kuulusid ühele Eestiga lähedalt seotud Vene organiseeritud kuritegevuse “autoriteedile”.
Vargile läbi seinte ja lagede
Aasta varavastase kuriteo sooritasid vargad, kes kuu aega tagasi murdsid Narvas sisse juveeli-ärisse ja viisid minema 4,5 miljoni krooni väärtuses eelmisel õhtul Tallinnast toodud ehteid.
Seni tabamata vargad olid politsei kinnitusel professionaalid, kelle käekiri on äravahetamiseni sarnane Tallinnas Lasnamäel toime pandud juveeliäri ja Ülemiste keskuse parfüümipoe puistajate omaga. Mõlemal korral saadi saagiks sadade tuhandete kroonide väärtuses kaupa.
Politsei arvates võisid profivargad inspiratsiooni saada aasta algul Tallinnas tabatud vargajõugult, kes oli plekikääridega Selverite seina auke lõiganud ja kolmel korral ööpimeduse varjus sadade tuhandete väärtuses kaupa minema viinud.
Lahendamist ootab sügisel Lasnamäel Pae tänaval toimunud pommiplahvatus, kus hukkusid varahommikul telefoniputkasse jäetud pommikotti uurima läinud kojamees ja elamu trepikojas valvurina töötanud naine. Kuna plahvatusel peale huligaansete eesmärkide selget motiivi polnud, on kaitsepolitseil seda kuritegu avastada keeruline.
Sama ei saa öelda ühel detsembriööl Õismäe elanikke unest äratanud plahvatuse kohta, kus armuvalus enesetapja võttis elust lahkudes endaga kaasa politseiautos istunud Julia Gorbatchova ja tema teenistuskoera. Kapol on jäänud üle uurida vaid seda, kust pärines pommimehe valdusse sattunud lõh-keaine. Väidetavalt hankis enesetapja seda sõpradelt, kellega koos oli aastaid röövpüügil käidud.
Toots, Toots ja Sõõrumaa
Aasta markantseim kriminaalasi on samuti kaitsepolitsei uurida, sest armukolmnurgast Pirita teel Urmas Sõõrumaa korteris koorus välja skandaal, mida rahvas kutsub lihtsustatult Kati Tootsi kriminaalasjaks.
Juhtum sai alguse sellest, et Sõõrumaa lasi elukaaslast kahtlustades ehitamise ajal korterisse salakaamerad paigutada ja korterit kasutanud ärimees Jaan Toots üritas nende abil oma armukest kõrvalsuhteid üles tunnistama sundida.
Kurioossus seisneb selles, et samadel turvalintidel tegutseb väidetavalt ka üks kapo töötaja – Kati Tootsi endine meestuttav. Aga sellest uurimisasutus muidugi vaikib.
|
Uudised
VE: krimiaasta 2004
Krimiaasta 2004: viljavargus, narkolaborid ja Tootsi lindid
Risto Berendson
03.01.2005
Eesti Päevaleht kirjutab lõppenud aasta kümnest olulisemast ja kõmulisemast kuriteost. Pooled allpool loetletutest ootavad siiani lahendust.
Aasta kuritegu selgus juba märtsis, kui Rakvere Viljasalves avastati suurriisumine, mis sundis tagasi astuma põllumajandusministri Tiit Tammsaare. Kokku kadus viljasalvest ligi 14 000 tonni riigi vilja koguväärtusega 28,6 miljonit krooni. Riisumist suudeti pikemat aega varjata viljasalve ehitatud vahelagedega.
Kaitsepolitsei andmeil müüs majandusraskustes vaevelnud viljasalv riigi strateegilise varu salaja maha siseturul, kus see hiljem leiva ja piirituse näol taas kodanikele maha müüdi.
Kurioosne, et suurriisujail endilgi polnud varastatud vilja hulgast selget ettekujutust, sest skeemide väljamõtlemise ja riisumisega läks sulidel firmas arvepidamine sassi.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Tekitatud kahjust viljasalve omanikud ise pururikkaks ei saanud, sest enamik rahast läks viljasalve jooksevkulude katteks. Kui ettevõtte juht Vladimir Semjonov investeeris enamiku tööga teenitud rahast oma lähedaste heaks, siis firma noorem turundusjuht Sergei Karakai soetas uhkeid asju peamiselt isiklikuks otstarbeks. Näiteks arestis kaitsepolitsei tema uhke ATV, millega turundusjuht ettevõtte õuel sõita armastas.
Everi mõrv siiani selguseta
Aasta kõmulisemaid tapmisi oli hambaravitarvete müüjanna röövmõrv septembri lõpus Tallinna kesklinnas. Kahe poja emalt võttis elu tema tuttav hambatehnik, kes lootis nii vabaneda võlast, mis tal müügipunktis ajapikku tekkinud oli. Selleks suundus mees mõrvahommikul kõnealusesse Maneeþi tänava müügipunkti, kuhu omanik oli mehe varasemate ähvarduste järel müüjannale enesekaitseks kurika toonud.
Paraku ei õnnestunud vaikse iseloomuga naisel seda enesekaitseks kasutada, sest teravaks ihutud metallvardaga sisenenud tapja ründas ette hoiatamata, lüües naise sõrmed esmalt ukse vahele ja kägistades ta piinarikkalt surnuks. Saagiks sai tapja 5000 krooni ja arvuti, mille ta oma võlatõendite hävitamiseks kaasa võttis.
Põhja politsei mõrvagrupi ülemkomissar Elmar Vaher peab mõrva avastamist keerukaks, hoolimata tõsiasjast, et tapja vahistati nädal pärast veretööd. “Mõrvapaigal olid mitmed detailid, mis viisid meie mõtted algul muudele versioonidele,” lausus Vaher.
Paraku on see ainus seni edukalt lahendatud keeruline mõrvajuhtum.
Senini ootab tõendamist näiteks ärimees Gennadi Everi palgamõrv Venemaal, Eesti piiri lähedal Pihkvas. Selle mõrva põhjused peituvad Vene miilitsa ja Eesti politsei väitel mehe ebaseaduslikes tegemistes Eestis, kust ta allilma kättemaksu hirmus enne tapmist Pihkvasse elama läks.
Ärimees jäigi kadunuks
Samamoodi ootab sügise lõpust lahendust mitmekümne miljoni kroonise suurinvesteeringuga tegelenud kinnisvaraärimehe Erkko Rohtmaa teadmata kadunuks jäämine. Kuigi politsei kahtlustab, et noor ärimees on tapetud, ja arvab end teadvat koguni inimesi, kes selle taga on, pole seni kahtlustest kaugemale jõutud.
Kaheldava väärtusega saavutuseks võib politseitöös pidada sügisest narkolabori avastamist Pärnumaal, kus keskkriminaalpolitsei sai kätte üle 300 000 ecstasy-tableti. Nagu mitme kriminaalasja materjalidest selgub, pole politsei enda käed selles loos sugugi puhtad.
Nimelt oli keskkriminaalpolitsei lasknud Venemaalt tellida uimastivalmistamiseks vajalikke lähteaineid, mille liikumist Eestis hiljem jälgiti. Nii suudeti tänavu tabada kokku kuus laborit, mis kuulusid ühele Eestiga lähedalt seotud Vene organiseeritud kuritegevuse “autoriteedile”.
Vargile läbi seinte ja lagede
Aasta varavastase kuriteo sooritasid vargad, kes kuu aega tagasi murdsid Narvas sisse juveeli-ärisse ja viisid minema 4,5 miljoni krooni väärtuses eelmisel õhtul Tallinnast toodud ehteid.
Seni tabamata vargad olid politsei kinnitusel professionaalid, kelle käekiri on äravahetamiseni sarnane Tallinnas Lasnamäel toime pandud juveeliäri ja Ülemiste keskuse parfüümipoe puistajate omaga. Mõlemal korral saadi saagiks sadade tuhandete kroonide väärtuses kaupa.
Politsei arvates võisid profivargad inspiratsiooni saada aasta algul Tallinnas tabatud vargajõugult, kes oli plekikääridega Selverite seina auke lõiganud ja kolmel korral ööpimeduse varjus sadade tuhandete väärtuses kaupa minema viinud.
Lahendamist ootab sügisel Lasnamäel Pae tänaval toimunud pommiplahvatus, kus hukkusid varahommikul telefoniputkasse jäetud pommikotti uurima läinud kojamees ja elamu trepikojas valvurina töötanud naine. Kuna plahvatusel peale huligaansete eesmärkide selget motiivi polnud, on kaitsepolitseil seda kuritegu avastada keeruline.
Sama ei saa öelda ühel detsembriööl Õismäe elanikke unest äratanud plahvatuse kohta, kus armuvalus enesetapja võttis elust lahkudes endaga kaasa politseiautos istunud Julia Gorbatchova ja tema teenistuskoera. Kapol on jäänud üle uurida vaid seda, kust pärines pommimehe valdusse sattunud lõh-keaine. Väidetavalt hankis enesetapja seda sõpradelt, kellega koos oli aastaid röövpüügil käidud.
Toots, Toots ja Sõõrumaa
Aasta markantseim kriminaalasi on samuti kaitsepolitsei uurida, sest armukolmnurgast Pirita teel Urmas Sõõrumaa korteris koorus välja skandaal, mida rahvas kutsub lihtsustatult Kati Tootsi kriminaalasjaks.
Juhtum sai alguse sellest, et Sõõrumaa lasi elukaaslast kahtlustades ehitamise ajal korterisse salakaamerad paigutada ja korterit kasutanud ärimees Jaan Toots üritas nende abil oma armukest kõrvalsuhteid üles tunnistama sundida.
Kurioossus seisneb selles, et samadel turvalintidel tegutseb väidetavalt ka üks kapo töötaja – Kati Tootsi endine meestuttav. Aga sellest uurimisasutus muidugi vaikib.