 „Palka, palka!“ karjusid 500 Kreenholmi töötajat eile ühest suust haldushoone ees ametiühingu eestvõttel korraldatud piketil. Uus kollektiivleping, mille administratsioon ametiühingule pakkus, vähendab neli korda hüvitist õhtuse ja öise töö eest ning see toob kaasa kuupalga alanemise 800 krooni võrra.
|
Väljas piketeerijate juures käinud Kreenholmi peadirektor Matti Haarajoki ei suutnud inimesi veenda selles, et vaja on veel rihma pingutada, kuid töölised veensid teda, et rohkem pole võimalik pingutada.
|
Pikett oli määratud päevale, kui Narva tuli Rootsi firma Boras Wäfveri AB juhatus, kellele on Kreenholmi Valduse AS viimased kümme aastat kuulunud. Rootslastele olid mõeldud ka piketeerijate inglis- ja eestikeelsed loosungid: „Härrased, meie lapsed tahavad samuti süüa!“, „Nõuame endise kollektiivlepingu pikendamist!“.
Uus kollektiivleping, mille administratsioon ilma ametiühingu arvamust küsimata koostas, jätab kreenholmlased ilma peaaegu kõikidest varasematest soodustustest: täiendavast puhkusetoetusest, suviste lastelaagrite eest tasumisest, sooduspensionist ja paljust muust. Kuid kõige valusam on see, et leping vähendab neli korda õhtuse ja öise töö eest saadavat hüvitist: endise 40 ja 80 protsendi asemel on see nüüd 10 ja 20. See tähendab, et pärast aastavahetust, kui vana lepingu tähtaeg lõpeb, kaotavad töötajad kohe palgas ligi 800 krooni kuus.
Juht mõistab
Piketeerijate juures väljas käinud ettevõtte juht Matti Haarajoki ütles, et mõistab nende probleeme, kuid kompanii finantsolukord on väga raske. Tuleb täita kohustusi pankade ees – sellel aastal maksti 40 miljonit krooni edukalt ära, kuid selliseid makseid tuleb teha lähema üheksa aasta jooksul.
Mullu, kui Haarajoki selgitas analoogses olukorras piketeerijatele, miks ettevõte ei saa neil palka tõsta, kuulati teda tähelepanelikult ja enam-vähem rahulikult. Kuid nüüd, niipea, kui direktor hakkas raskest olukorrast rääkima, katkestati ta jutt hõigetega: „Miks te meid siis üldse ostsite? Me ei hakka teie heaks tööle! Kreenholm on streigiks valmis!“. „Vaadake, võib-olla pole te seda näinud: kuidas sellise rahaga ära elada? Mida siin veel vähemaks võtta on?“ küsis töötaja, kes andis Haarajokile oma 2700 krooni suuruse palga arvestuslehe.
Jäid jõulupreemiast ilma
Peadirektorilt küsiti sedagi, miks ettevõte ei täida praeguse, aasta lõpuni kehtiva kollektiivlepingu kohustusi, sealhulgas ei maksa ka jõulupreemiat. Ametiühingu juht Julia Dmitrijeva ütles, et 200-300 krooni suuruse preemia asemel pakkus administratsioon töötajatele laos seisvaid väikeseid, 15 krooni maksvaid käterätte. „Ühe sellise käteräti kingin ma täna kindlasti Boras Wäfveri juhatuse esimehele, võib-olla meeldib talle selline jõulukingitus,“ lubas Dmitrijeva piketeerijatele.
Ametiühingujuhi arvates on esialgu vara veel streigist rääkida – 2. jaanuarini kehtib endine kollektiivleping, mis streigid keelab. Boras Wäfveri juhtkond avaldas eile valmisolekut kollektiivlepingu arutamiseks Kreenholmi ametiühingu juhtkonnaga kohtuda. „Võib-olla on meie poolt läbirääkimiste käigus mõned järeleandmised võimalikud, kuid lepingut endisel kujul me säilitada ei saa,“ ütles Haarajoki.
Ametiühing võtab jäiga seisukoha
„Seadus näeb ette hüvitust õhtuse ja öise töö eest 10 ja 20 protsenti. Kuid tööandja peab niigi seadust täitma. Kollektiivlepingusse on meil aga õigus panna meie töötajatele soodsamad tingimused,“ täpsustas Dmitrijeva.
Kreenholmi kollektiivlepingut peetakse Eestis üheks paremaks. Kuid ettevõtte raske majandusolukorra tõttu oli ametiühing kompromissiks valmis.
„Haarajoki seadis meid lihtsalt fakti ette: siin on leping, kui alla kirjutate, saate jõulupreemiat, kui ei kirjuta, ei saa. Minu arvates on see lihtsalt ðantaaþ,“ ütles Dmitrijeva.
Kreenholmi ametiühing lubab jäiga seisukoha võtta. Seni andis ametiühing nõusoleku massilisteks koondamisteks, saavutades vastutasuks endise kollektiivlepingu pikendamise veel üheks aastaks. Uuteks koondamisteks – Kreenholmis on kavas 3800 töötajast 800 koondada – ametiühing oma nõusolekut ei anna, kinnitas Dmitrijeva. „Haarajoki ütles meile, et kui me ennast halvasti üleval peame, siis saavutab ta selle, et tootmine Ukrainasse või Valgevenesse üle viidaks. Kuid need on vaid ähvardused,“ on Dmitrijeva kindel.
IRINA TOKAREVA
Põhjarannik, 22.12.2004
|
Uudised
VE: Kreenholm
Pikett oli määratud päevale, kui Narva tuli Rootsi firma Boras Wäfveri AB juhatus, kellele on Kreenholmi Valduse AS viimased kümme aastat kuulunud. Rootslastele olid mõeldud ka piketeerijate inglis- ja eestikeelsed loosungid: „Härrased, meie lapsed tahavad samuti süüa!“, „Nõuame endise kollektiivlepingu pikendamist!“.
Uus kollektiivleping, mille administratsioon ilma ametiühingu arvamust küsimata koostas, jätab kreenholmlased ilma peaaegu kõikidest varasematest soodustustest: täiendavast puhkusetoetusest, suviste lastelaagrite eest tasumisest, sooduspensionist ja paljust muust. Kuid kõige valusam on see, et leping vähendab neli korda õhtuse ja öise töö eest saadavat hüvitist: endise 40 ja 80 protsendi asemel on see nüüd 10 ja 20. See tähendab, et pärast aastavahetust, kui vana lepingu tähtaeg lõpeb, kaotavad töötajad kohe palgas ligi 800 krooni kuus.
Juht mõistab
Piketeerijate juures väljas käinud ettevõtte juht Matti Haarajoki ütles, et mõistab nende probleeme, kuid kompanii finantsolukord on väga raske. Tuleb täita kohustusi pankade ees – sellel aastal maksti 40 miljonit krooni edukalt ära, kuid selliseid makseid tuleb teha lähema üheksa aasta jooksul.
Mullu, kui Haarajoki selgitas analoogses olukorras piketeerijatele, miks ettevõte ei saa neil palka tõsta, kuulati teda tähelepanelikult ja enam-vähem rahulikult. Kuid nüüd, niipea, kui direktor hakkas raskest olukorrast rääkima, katkestati ta jutt hõigetega: „Miks te meid siis üldse ostsite? Me ei hakka teie heaks tööle! Kreenholm on streigiks valmis!“. „Vaadake, võib-olla pole te seda näinud: kuidas sellise rahaga ära elada? Mida siin veel vähemaks võtta on?“ küsis töötaja, kes andis Haarajokile oma 2700 krooni suuruse palga arvestuslehe.
Jäid jõulupreemiast ilma
Peadirektorilt küsiti sedagi, miks ettevõte ei täida praeguse, aasta lõpuni kehtiva kollektiivlepingu kohustusi, sealhulgas ei maksa ka jõulupreemiat. Ametiühingu juht Julia Dmitrijeva ütles, et 200-300 krooni suuruse preemia asemel pakkus administratsioon töötajatele laos seisvaid väikeseid, 15 krooni maksvaid käterätte. „Ühe sellise käteräti kingin ma täna kindlasti Boras Wäfveri juhatuse esimehele, võib-olla meeldib talle selline jõulukingitus,“ lubas Dmitrijeva piketeerijatele.
Ametiühingujuhi arvates on esialgu vara veel streigist rääkida – 2. jaanuarini kehtib endine kollektiivleping, mis streigid keelab. Boras Wäfveri juhtkond avaldas eile valmisolekut kollektiivlepingu arutamiseks Kreenholmi ametiühingu juhtkonnaga kohtuda. „Võib-olla on meie poolt läbirääkimiste käigus mõned järeleandmised võimalikud, kuid lepingut endisel kujul me säilitada ei saa,“ ütles Haarajoki.
Ametiühing võtab jäiga seisukoha
„Seadus näeb ette hüvitust õhtuse ja öise töö eest 10 ja 20 protsenti. Kuid tööandja peab niigi seadust täitma. Kollektiivlepingusse on meil aga õigus panna meie töötajatele soodsamad tingimused,“ täpsustas Dmitrijeva.
Kreenholmi kollektiivlepingut peetakse Eestis üheks paremaks. Kuid ettevõtte raske majandusolukorra tõttu oli ametiühing kompromissiks valmis.
„Haarajoki seadis meid lihtsalt fakti ette: siin on leping, kui alla kirjutate, saate jõulupreemiat, kui ei kirjuta, ei saa. Minu arvates on see lihtsalt ðantaaþ,“ ütles Dmitrijeva.
Kreenholmi ametiühing lubab jäiga seisukoha võtta. Seni andis ametiühing nõusoleku massilisteks koondamisteks, saavutades vastutasuks endise kollektiivlepingu pikendamise veel üheks aastaks. Uuteks koondamisteks – Kreenholmis on kavas 3800 töötajast 800 koondada – ametiühing oma nõusolekut ei anna, kinnitas Dmitrijeva. „Haarajoki ütles meile, et kui me ennast halvasti üleval peame, siis saavutab ta selle, et tootmine Ukrainasse või Valgevenesse üle viidaks. Kuid need on vaid ähvardused,“ on Dmitrijeva kindel.
IRINA TOKAREVA
Põhjarannik, 22.12.2004